Blogi


Ilmselt pole väga palju neid, kes põhikooli, aga ka gümnaasiumi lõpetades teavad, mis on just see eriala, mis südame põksuma paneb. Samuti on valik nii kutse- kui ka kõrghariduses sedavõrd mitmekesine, et kitsamad suunad võivad jääda muu info hulgas märkamata. Mida aga pakutakse haridusmaastikul kalanduse valdkonnast huvitatuile, kes soovivad just kalandusvaldkonnas vahetult tegutseda?

Põhikooli lõpetanutele pakub Järvamaa Kutsehariduskeskus sessioonõppes kalakasvataja erialal õppimist. Õpe kestab üks aasta. Õppesessioonide ajad ja muu seda eriala tutvustav info on juba avalik LEHEL.

Gümnaasiumi lõpetanuil on hea võimaluse loonud Eesti Maaülikool, kus on võimalik õppida kalandus ja rakendusökoloogia erialal nii bakalaureuse- kui ka edasi siis magistrõppes (3+2 õppeaastat). Õpe toimub üksnes päevase õppetöö vormis ja täpsem teave eriala kohta on LEHEL.

Võimalusi kalandusega seonduvaks õppeks on rohkem; kuigi eraldi kalateaduse eriala Tartu ülikoolis bakalaureuseõppes avatud ei ole, on nt bioloogia ja elustiku kaitse eriala sedavõrd laiapõhjaline, et kui huvi kalanduse vastu suurem, siis edasiõppimine ja soov teha antud suunal teadustööd on see võimalik juba magistri- ja doktoriõppe raames.
Samuti väärib äramärkimist Tallinna Tehnikaülikooli Mereakadeemia, kes sel vastuvõtuperioodil ei ole kalanduse erialadele vastuvõttu korraldanud, kuid suure tõenäosusega on edaspidi eeldatavalt üle aasta võimalik vähemalt ühel eriala õppima asuda (Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel võiks selleks olla nt kalanduse tehnoloogiate majandamine ja juhtimine).
Tallinna Ülikool pakub võimalust bioloogia erialal õppimiseks, kus kalanduse ja veelustiku õpe on üsna põgus, kuid arvestades seda, et just Tallinna ülikoolist tuleb meie koolidesse märkimisväärne arv õpetajaid, siis ka antud info ei ole üleliigne.

Soovime kõigile alustajatele visadust saamaks uusi ja kasulikke teadmisi ning jätkuvat huvi kalanduse vastu!

Teabekeskus on värskendanud kalurite kontaktandmeid ning uuest voldikust on hõlpsasti leitavad nii kalanduspiirkondades kala ja kalatoodete müügiga tegelevate isikute kontaktandmed, aga ka Eesti kalanduspiirkondade info.
Veebiversioonis on klikatavad telefoninumbrid nt nutitelefonis helistamise otsevalikuks ja isiku nimi, et avada kas koduleht või Facebooki leht, kui need on olemas. Iga isiku kohta on välja toodud, millist kala võiks temalt küsida, kas on see siis värske kala, suitsukala või hoopis kalatooted.

Värskeim kala tuleb ikka otse kaluritelt!
Voldik on leitav LINGILT

Andmeid võrreldes ilmneb, et kui esimeses kvartalis oli käesoleval aastal valdavalt madalam hind kui kümme aastat tagasi, siis aprill on nüüd see kuu, kus üldvisuaalselt võiks nentida vähest kokkuostuhinna tõusu. Loodame, et see positiivne trend jätkub ka järgmistel kuudel. Etteruttavalt võib öelda, et maikuus on hinnatase olnud sama, mis aprillis.

eo koha aprill

Kõrgeim hind (5.5 EUR/kg) oli taas Pärnumaal, kõige madalamat hinda esines aga Viljandimaal (0.8 EUR/kg); seevastu kümme aastat tagasi oli kõrgeimaks esmakokkuostuhinnaks 6.14 EUR/kg, madalaim 0.5 €/kg.

Toome jätkuvalt allpool välja viimase kümne aasta esmakokkuostuhinnad, mis on leitavad Maaeluministeeriumi lehel LINGILT

hinnamuutus koha

Kalanduse teabekeskusel täitus 1. aprillil esimene olulisem tööjuubel ning selle puhul kutsusime huvilisi viktoriinis osalema ja oma teadmised meist ja meie tegemistest proovile panema. Viktoriini küsimustele sai vastata 7. maini.
Rõõm on teatada, et lisaks aktiivsele osavõtule oli õigesti vastajaid palju ning nende vahel loositi välja auhind – spinningukomplekt. Loosiõnn naeratas osalejale Agne L. ja võitjaga võetakse ühendust.

Nüüd aga kommenteeritud õiged vastused:
1. Kalanduse teabekeskus asub Pärnus Lootsitornis.
Asukoha aadress on Kalda 1a, 80011 Pärnu

https://kalateave.ee/et/ktk/kontakt

2. Millist kalandussündmust kalanduse teabekeskus ei korralda? Rahvusvaheline rändekalade joonistusvõistlus.

Joonistusvõistluse korraldajad on WildlifeForever koostöös World Fish Migration Foundationiga ja Eestis vahendab Keskkonnaamet.

https://kalateave.ee/et/uudised/9505-rahvusvaheline-kalade-joonistusvoistlus-ootab-osalema

3. Kui nooreks sai kalanduse teabekeskus 1. aprillil 2021? 10-aastaseks.

Teabekeskus alustas tegevust aprillis 2011 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juures.

4. Mida kujutab kalanduse teabekeskuse logo? Kalakujusse peidetud @-märki.

https://kalateave.ee/images/2020/03/24/kalateave-logo-.png

5. Mis nimetusega fototuvastusel kalamääraja on kalanduse teabekeskusel valmimas? Kalaaju.
Veebirakendus KalaAju määrab fotolt kalaliigi.

https://kalateave.ee/et/2-uncategorised/9551-kalaaju-uleslaadimise-vorm

6. Millised järgmisest loetelust on kalanduse teabekeskuse väljaantavad kala-aabitsad? "Väike kala-aabits" ja "Meie pere kala-aabits".

"Meie pere kala-aabits" kõigile eesti keeles lugemaõppivatele lasteaedade lõpurühmade lastele ja "Väike kala-aabits" keelekümbluseks koolieelsete lasteasutuste viimastes rühmades käivatele vene keelt emakeelena kõnelevatele lastele.

https://kalateave.ee/et/teadus-ja-arendustegevus/trukised/8810-vaike-kala-aabits-trukised

https://kalateave.ee/et/teadus-ja-arendustegevus/trukised/239-2017-trukised-arhiiv/7841-meie-pere-kala-aabits-lasteaedade-lopuruhma-lastele

7. Mis on kalanduse teabekeskuse Facebooki nimilause? Kes siis kala ei söö.

https://www.facebook.com/Kalateave

8. Kalanduse teabekeskus korraldab 30. septembrini 2021 lastele ja noortele suunatud kalanduse fotokonkurssi.

Fotokonkurss "Kalandus fotosilmas"

http://www.fotokonkurss.ee/

Teabekeskus tänab kõiki osalejaid.

Kui aasta esimese kvartali võrdluse juures oli enamikes piirkondades ahvena esmakokkuostuhind tõusutrendil, siis aprilli puhul, mis ka varasemalt on olnud madalama ostuhinnaga kuu, oli see märgatavalt madalam isegi kümne aasta tagusest hinnast. Kalendriaasta teise kvartali hinnad on võrreldes talviste püükidega olnud madalama kokkuostuhinnaga, kuid võinuks ju eeldada, et vähemalt ületab see 2011. aasta hindasid, mida paraku ei ole toimunud. Kõige madalam esmakokkuostuhind oli 0.3 €/kg ning kõrgeim 4 €/kg kohta.

eo ahven aprill

Toome jätkuvalt allpool välja viimase kümne aasta esmakokkuostuhinnad, mis on leitavad Maaeluministeeriumi lehel LINGILT
hinnamuutus ahven

PERK ehk püügiandmete esitamise rakendus kutselistele ranna- ja sisevete kaluritele pakub võimalust esitada kohustuslikke kalapüügiandmeid jooksvalt ja elektrooniliselt.
Et suurendada PERKi rakenduse igapäevaste kasutajate ringi, korraldab Kalanduse teabekeskus esmalt kaks koolitust.

Esimene koolitus toimus 4. mail ning selle sihtrühmaks olid kalanduspiirkondade esindajad, kes on valmis kaluritele läbi õpperakenduse võimalusi tutvustama. PERKi õpperakendus võimaldab kaluritel tutvuda PERKi võimalustega andmeid tegelikult andmebaasidesse esitamata.
Teine koolitus toimub 12. mail ning sellele on oodatud osalema Maaeluministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti ning kalanduse teabekeskuse esindajad.

Koolitusi viivad läbi PERKi kasutamise e-õppemooduli arendajad Marko Peterson ja Ott Aid.

Teavet rakenduse eesmärkide, võimaluste ja kasutusõiguse taotlemise kohta saab Põllumajandus- ja Toiduameti LEHELT

PERK õpperakenduse on leitav LINGILT, ning sellele ligipääsu saab nii koolitusel osalenud piirkondade esindajailt kui ka Kalanduse teabekeskusest.

Kuna kontaktüritusi ja -koolitusi selle aasta esimeses pooles sisuliselt korraldada ei ole võimalik, on kalanduse teabekeskus viinud läbi sektorile sobivaid veebikoolitusi. Näiteks aprillikuus on toimunud koolitused „Läbirääkimiste juhtimine" (treenerid Kristel Jalak ja Mari-Liis Järg koolitus- ja konsultatsioonifirmast DevelopDesign) ja suure osalushuvi tõttu kahel korral läbi viidud „Tooteturundus ja -müük e-keskkonnas" (koolitaja Eero Palm firmast Trendline).

Kuigi e-keskkonnas toimuvad koolitused on harjumuspärasest teise formaadiga, on siiski hea meel tõdeda, et see paneb pingutama nii koolitajat kui ka osalejaid ning võib selle juures väita, et osalejad on sageli isegi julgemad oma küsimusi esitama ja arutlema kui tavapärastelt auditooriumis, lisaks on veebis alati võimalik oma küsimused esitada jooksvalt kirjutades, mitte ei pea ootama selleks kokku lepitud aega ja küsimus ei unune.

Koolituste töövihikud ja õppematerjalid on ajalises järjestuses leitavad meie veebilehelt MATERJALID Teabematerjalid

Kalanduse teabekeskus ootab püsivalt ettepanekuid huvipakkuvate koolituste kohta, et neid sobivusel ja võimalusel ellu viia. Meie kontaktid on leitavad LINGILT

 

Konkurss "Aasta kalandustegu" toimus juba teist aastat järjest ja hea meel on tõdeda, et väärilisi kandidaate, kelle tegevust tunnustada, on olnud mõlemal aastal. Auhind anti välja kahes kategoorias: spetsialistidest koosneva žürii valitud aasta kalandustegu ja rahva lemmik.

Žürii valis aasta kalandusteoks keskkonnasaate "Osoon". Ilmselt pole palju eestlasi, kellele see saade tuttav poleks. Saatejuhid on ajas küll vahetunud, kuid kalateema on leidnud käsitlust juba esimestest saadetest peale.

Kalandusteo rahvahääletuse aga võitis Purtse kalasadama taastamine. Rahva lemmiku valimisel oli võimalik oma hääl anda 10 erineva kalandusteo poolt. Purtse kalasadama järel sai märkimisväärse arvu hääli Kasepääl toimuv kogupereüritus Rääbisefestival ning kodanikualgatus Jägala jõe taastamine lõhejõena.

Tunnustame võitjaid ning täname žüriid ja kõiki, kes oma hääle andsid!

PS! Kalanduse teabekeskuse erileht aasta kalandusteo kohta ilmub selle nädala Maalehe lisana.

Kui esimese kvartali ahvena esmakokkuostuhindade võrdlusest ilmnes, et kümne aasta tagused hinnad olid tunduvalt madalamad kui praegu, siis koha puhul on selle võrreldava perioodi lõikes üldine pilt kahjuks vastupidine.

 eo koha mrts

2011. aastal ulatusid keskmised esmakokkuostuhinnad mitmes piirkonnas üle viie euro kilogrammi kohta, sellist tulemust on 2021. aastal ette näidata üksnes Pärnumaal. Ka kõrgeim hind (5.5 EUR/kg) oli just Pärnumaal, kõige madalamat hinda esines aga Viljandimaal (0.8 EUR/kg); seevastu kümme aastat tagasi oli kõrgeimaks esmakokkuostuhinnaks suisa 7.02 EUR/kg.


Toome jätkuvalt allpool välja viimase kümne aasta esmakokkuostuhinnad, mis on leitavad Maaeluministeeriumi lehel LINGILT

hinnamuutus koha

FARNETi ehk Euroopa kalanduspiirkondade võrgustiku moodustavad inimesed, kes rakendavad kogukonna juhitud kohalikku arengut Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) raames; võrgustik koondab kalanduse kohalikke tegevusrühmi, korraldusasutusi, kodanikke ja eksperte kõikjalt Euroopa Liidust.

FARNETi värskeim üritus toimus 24.-26. märtsini ja selleks oli Läänemerealade ja sisevetepiirkonna kohalikele arengustrateegiatele keskenduv veebiseminar "Better local strategies around the Baltic Sea and in inland areas".

Eestist tegi ettekande Eha Paas, kes tutvustas SEIC koostööprojekti "Kestlik ettevõtlus maal" 2016-2019 ("Sustainable Entrepreneurship in Countryside"), mis oli suunatud maapiirkondade mikroettevõtluse arendamisele ning hõlmas kaheksat kohalikku Leader-algatusgruppi Eestist, Lätist ja Soomest.
Kogu ürituse kava ja ettekanded on leitavad LINGILT
Kalanduse teabekeskusest võttis seminarist osa kalandusspetsialist Erko Veltson.

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

27

28

29

30

1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

1

2

3

4

5

6

7