Blogi

Kui esimese kvartali ahvena esmakokkuostuhindade võrdlusest ilmnes, et kümne aasta tagused hinnad olid tunduvalt madalamad kui praegu, siis koha puhul on selle võrreldava perioodi lõikes üldine pilt kahjuks vastupidine.

 eo koha mrts

2011. aastal ulatusid keskmised esmakokkuostuhinnad mitmes piirkonnas üle viie euro kilogrammi kohta, sellist tulemust on 2021. aastal ette näidata üksnes Pärnumaal. Ka kõrgeim hind (5.5 EUR/kg) oli just Pärnumaal, kõige madalamat hinda esines aga Viljandimaal (0.8 EUR/kg); seevastu kümme aastat tagasi oli kõrgeimaks esmakokkuostuhinnaks suisa 7.02 EUR/kg.


Toome jätkuvalt allpool välja viimase kümne aasta esmakokkuostuhinnad, mis on leitavad Maaeluministeeriumi lehel LINGILT

hinnamuutus koha

FARNETi ehk Euroopa kalanduspiirkondade võrgustiku moodustavad inimesed, kes rakendavad kogukonna juhitud kohalikku arengut Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) raames; võrgustik koondab kalanduse kohalikke tegevusrühmi, korraldusasutusi, kodanikke ja eksperte kõikjalt Euroopa Liidust.

FARNETi värskeim üritus toimus 24.-26. märtsini ja selleks oli Läänemerealade ja sisevetepiirkonna kohalikele arengustrateegiatele keskenduv veebiseminar "Better local strategies around the Baltic Sea and in inland areas".

Eestist tegi ettekande Eha Paas, kes tutvustas SEIC koostööprojekti "Kestlik ettevõtlus maal" 2016-2019 ("Sustainable Entrepreneurship in Countryside"), mis oli suunatud maapiirkondade mikroettevõtluse arendamisele ning hõlmas kaheksat kohalikku Leader-algatusgruppi Eestist, Lätist ja Soomest.
Kogu ürituse kava ja ettekanded on leitavad LINGILT
Kalanduse teabekeskusest võttis seminarist osa kalandusspetsialist Erko Veltson.

Aasta esimese kahe kuu lõikes tegime julge oletuse, et just ahven on see kalaliik, mida tasub kümne aasta hinnamuutuste osas esile tõsta ja kõrvutades andmeid märtsikuu kohta, on positiivne tõdeda, et enamikes piirkondades see tõusutrend ka paika peab. Eeldame, et ahvena keskmine esmakokkuostuhind kujuneb vaadeldavas perioodis kõrgemaks ka järgnevates kvartalites.

ahven mrts eo

 

Toome jätkuvalt allpool välja viimase kümne aasta esmakokkuostuhinnad, mis on leitavad Maaeluministeeriumi lehel LINGILT

hinnamuutus ahven

 

Kui rannakaluri kutse taotlejate iga-aastane hulk võinuks eeldada, et selle töö järelkasv on enam kui piisav, siis sai võrreldud, kui palju tegelikult pärast kutse saamist kalapüügilubadele ja eeldatavasti siis ka reaalselt kalapüügiga tegelema jõuab.

Et esmast üldist pilti saada, kõrvutasime andmeid 2020. aastal väljastatud rannakaluri kutse ja 2021. aasta esimeses kvartalis väljastatud kalapüügilubadega.

Rannakaluri kutseid väljastati 2020. aastal 101, kuid 2021. aasta esimeses kvartalis on neist kutseeksami edukalt sooritanutest kalapüügilubadele kantud vaid 62, mis tähendab seda, et vaid veidi üle poolte on end kalapüügiga kohe pärast kutse saamist sidunud ja enamasti asuti tegutsema ikka oma kodukanti.

Edaspidi on võimalus minna ajas tagasi ja võrrelda aastaid pärast kutse saamist, et näha, kas ka varasemate andmete kohta võib väita, et enam-vähem selline hulk huvilisi jätkabki üht meie väikese mereriigi jaoks nii omast tööd.

Hetkel on käimas mitu konkurssi, kus lisaks osavõtule ja tunnustamisele on kala- ja kalandussõpradele välja pandud väärilisi auhindu. Allpool on välja toodud konkursid nende lõppemise järjekorras.

1. Kalanduse teabekeskus kuulutas välja 2020. aasta kalandusteo konkursi, millega väärtustatakse Eestile olulisi kalandustegusid ja nende tegijaid.

Rahva lemmiku auhinna kandidaatide esitamise tähtaeg on 28. märts 2021.

Täpsem teave leitav LINGILT

Rahva lemmiku kandidaadi esitamise vorm on leitav LINGILT

2. Rahvusvaheline kalade joonistusvõistlus ootab osalema.

Võistlusele oodatakse osalema 5–18-aastaseid lapsi ja noori üle maailma ning oma kunstitöid saab saata kuni 31. märtsini 2021.

Täpsem teave on leitav LINGILT

3. Kalanduse teabekeskus kutsub osalema fotokonkursil „Kalandus fotosilmas", mille ideeks on kutsuda märkama kala teekonda toidulauale ning kalandust tervikuna.

Konkursile oodatakse osalema 7-19 aastaseid lapsi ja noori ning oma fotosid saab edastada kuni 30. septembrini 2021

Konkursi lehele pääseb LINGILT

Maaeluministeerium koostöös Kalanduse teabekeskusega korraldas esimese üle-eestilise avatud kalasadamate päeva 2017. aasta kevadel ja seda traditsiooni jätkati kolmel järjestikusel aastal. Paraku on nii, et see kalasõpradele omaseks saanud üritus jääb juba teist aastat toimumata, põhjuseks riiklikud piirangud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks.
Kevadesse on teabekeskusel iga-aastaselt planeeritud veel teisigi kalandussündmusi (üritusi ja õppepäevi), mille toimumine on sattunud päris suure küsimärgi alla. Loodame siiski, et kehtestatud piiranguid järgitakse sedavõrd, et nende tõhusus loob hiliskevadeks olukorra, kus piiranguid on juba võimalik olulisel määral vähendada ja oodatud/planeeritud sündmused saavad teoks.

Rannakaluri kutseeksamit soovis 2020. aastal sooritada 124 inimest. Enim soovijaid oli pärit Ida-Virumaalt, Saaremaalt ja Pärnumaalt. Noorimad eksamisooritajad olid vanuses 18 aastat, vanimatel juba soliidne 70, keskmiseks vanuseks 38 eluaastat ning kõige rohkem eksamisooritajaid oli vanuses 33, 35 ja 49, mis ongi enam-vähem see põlvkond, kes on võtmas üle kas oma isa või ka vanaisa ajaloolist püügiõigust.
Kui kunagi peeti kaluri elukutset ehk suhteliselt mustaks tööks, millele erilist haridust nagu vaja ei olnud, siis järgnev joonis on julge tõestus asjaolust, et rannakaluri kutse ei ole midagi sellist, mida haritum inimene enesele ei sooviks, pigem on nii, et just kõrgharidusega inimeste seas on kutse omandamine väga populaarne (kindlasti teeme edaspidi vastava võrdluse rohkemate aastate lõikes). Kui tegemist on ajaloolise püügiõiguse ülevõtmisega, siis see on pere ja/või suguvõsa ees tuntav vastutus, vastutus saada hakkama sama hästi ja ehk veel paremini kui on saadud enne; lisaks on ka kaluril nagu elukestev õpe, sest pidevalt muutuvas õigusruumis tuleb jääda seadusekuulekaks.

kutse 2020

Kui eelnevalt on võrreldud koha hindasid ja jõudsime järeldusele, et olulisi muutuseid kümne aasta lõikes toimunud ei ole, siis ahvena puhul on joonisele otsa vaadates ilmne, et veebruarikuus on hinnaerinevus silmaga nähtav. Ootame huviga järgmise kuu möödumist, et teha paremaid ja julgemaid järeldusi, mille põhjalt on võimalik küsida vastavasisulist arvamust nii kokkuostjailt kui ka töötlejate esindajatelt.

 ahven eo hinnad jaanuar ja veebruar

Toome jätkuvalt allpool välja viimase kümne aasta esmakokkuostuhinnad, mis on leitavad Maaeluministeeriumi lehel LINGILT

Praegu, kaht esimest kalendrikuud vaadates võiks käesolev aasta tuua kokkuostuhinnas just aasta lõikes postitiivse pöörde.

hinnamuutus ahven

 

Võrdlemist alustades oli lootus, et ajas on toimunud kokkuostuhindade tõus ja kui jaanuarikuu puhul ei saanud veel julgemaid järeldusi teha, siis juba kahe kuu lõikes võib väita, et olukord on tegelikult pigem vastupidine.

koha statistika veebruar

Ootame huviga, milliseks kujunevad hinnad märtsikuus, sest just sel kuul on kümme aastat tagasi keskmine kokkuostuhind ulatunud mitmes piirkonnas üle viie euro kilogrammi kohta.

Toome jätkuvalt allpool välja viimase kümne aasta esmakokkuostuhinnad, mis on leitavad Maaeluministeeriumi lehel LINGILT

hinnamuutus koha

Kui räime on meie turgudel saada enam-vähem aastaläbi, siis kevadiseks hooajalemmikuks ja vahelduseks on kindlasti meritint. Oma erakordse aroomi tõttu on see kala saanud rohkem ikka kriitikat; on neid, kellele see nagu meeldib, kuid kahjuks on ka neid, kes just selle „kurgilõhna" pärast ei võta suu sissegi. Kui lõhn kõrvale jätta ja meistritel see kenasti ära rookida ning roaks teha lasta, siis ilmselt on valmis ka väiksemad kalasõbrad seda sööma.

Mida siis enamasti tindist tehakse? Peamiselt on ta ikka praepanni kala, aga on ka neid, kes pärast praadimist kalad purki marineerivad ning leidub neidki, kes esmalt suitsutavad ja siis õli gapurki või karpi hoidistavad, muidugi saab neid ka frittida ja ahjus küpsetada, kuid kes värsket lõhna ei pelga, siis võib teha ka marinaadi värskele fileele.

Turul (iseäranis Pärnus) võiks  praegu juba esimesed kogused meritinti müügil olla.

PS! Üsna sageli leiavad kalasõbrad meritindi kõhust väikseid ussikesi. Karta neid ei ole vaja, kuna need on selle konkreetse liigi ujupõies elavad parasiidid (ümaruss Cystidicola farionis) ja inimesele täiesti ohutu. Liivi lahes on valdavalt kõik isendid selle parasiidiga nakatunud ja enamasti märgataksegi neid siis kui kala ujupõis on purunenud.

Täpsemalt meritindi enda kohta saab lugeda LINGILT 
Eesti kalade klassifikatsiooni ja kirjeldused on leitavad LINGILT 

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

29

30

31

1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28 29 30

1

2