Vesiviljelussektori ülevaade
2024. aastal oli Põllumajandus- ja Toiduametis vesiviljelustootjana registreeritud 49 tegutsevat vesiviljeluskasvandust, kellest 28 kasvatas kala ja 21 jõevähki. Võrreldes 2023. aastaga kasvas kaubakala ja jõevähi tootmismaht 2024. aastal 45 tonni ja kogutoodang moodustas 963,5 tonni (tabel 38). Kalamarjatoodang oli üle kahe korra suurem kui 2023. aastal ja küündis üle 21 tonni.
Kasvatatavate liikide seas muutusi ei toimunud. Kõige rohkem kasvatati vikerforelli, kes moodustas 86,65% kogumahust. Suuremas koguses kasvatati veel angerjat, karpkala, tuuralisi ja angersäga.
Meresumpades kala kasvatamise maht 2024. aastal ei kasvanud. Eesti ainuke merekasvandus töötab keskkonnaloaga lubatud maksimaalse tootmismahu piires, uusi merekasvandusi ei ole aga juurde rajatud. 2024. aasta seisuga Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastanud ühe hoonestusloa Tagalahe suudmealale avamere-kalakasvanduse rajamiseks. Loa kohaselt plaanitakse sumpades hakata tootma vikerforelli aastase juurdekasvuga hinnanguliselt 2050–2182 tonni. Uute merekalakasvanduste rajamise vastu on jätkuvalt suur huvi, kuid kuna lubade väljastamiseks
vajalik keskkonnamõju hindamine on ajamahukas, ei ole rohkem keskkonnalubasid siiani väljastatud.
Vesiviljelussektoris tegutseb kaks esindusorganisatsiooni: Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit ning Eesti Vesiviljelejate Liit. Kaheksa kalakasvatusettevõtte ühendusena toimib tootjaorganisatsioon Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu, mille tegevuse eesmärk on suurendada meres kasvatatava kala mahtu, parandada oma liikmete toodangu turustustingimusi ja edendada kestlikku vesiviljelust.
Vikerforellikasvatus
Kõige levinumat kalaliiki vikerforelli kasvatati 2024. aastal 834,87 tonni, mida on 50,07 tonni rohkem kui 2023. aastal. Viimase üheksa aasta jooksul on toodangu maht püsinud 700–900 tonni juures.
Vikerforelli kui punase lihaga kala hinda mõjutab lõhe maailmaturu keskmine kilohind, mis oli 2024. aastal Norra väärtpaberituru Euronext Oslo Børs alla kuuluva kaubabörsi Fish Pool koostatava Sitagri lõheindeksi järgi 8,18 eurot. See hind on püsinud viimased kolm aastat stabiilne.
Lõhelastest kasvatatakse Eestis veel Arktika paaliat ning väiksemas mahus katsetatakse siia ja peledi kasvatamist.
Vähikasvatus
2024. aastal oli Eestis 21 Põllumajandus- ja Toiduameti tegevusloaga vähikasvandust. Jõevähki kasvatati 0,48 tonni. Viimastel aastatel on jõevähi toodang olnud languses.
Vetika- ja karbikasvatus
Eesti ainuke karbikasvandus asub Saaremaal Tagalahes vesiviljelussumpade vahetus läheduses. Karbikasvandus on kompenseeriv meede, millega suurendada sumbakas vanduse kestlikkust, kuna karbid omastavad toitaineid.
Jätkuvad mitmesugused vetika- ja karbiuuringud, et selgitada välja kasvatamiseks sobivaid liike ja leida lahendusi nende saaduste väärindamiseks ja turustamiseks.
Kalavaru taastootmine
2024. aastal asustati Eesti vetesse lõhet, Euroopa angerjat, Atlandi tuura, merisiiga, Peipsi siiga ja tõugjat.
Lõhet asustati kõige rohkem Pärnu ja Purtse jõkke – vastavalt 195 297 ja 26 818 isendit. Angerjat jõudis Võrtsjärve 286,46 kg, väiksemad kogused
asustati veel Saadjärve, Kaiavere, Kuremaa ja Vagula järve. Atlandi tuura populatsiooni taastamise eesmärgil lasti Narva jõkke 93 450 ja Pärnu jõkke 3630 isendit. Peipsi järve jõudis neljandat aastat järjest Peipsi siig: 2024. aastal asustati 358 255 vastset ja samasuvist isendit.
Teadus- ja arendustegevus
Kalakasvatuse tasemeõpet pakub Eesti Maaülikool. Eesti Maaülikooli eesmärk on kalakasvatuse kraadiõppe korraldamine (õppekava „Kalandus ja rakendusökoloogia“), teadustöö ja uuringud.
Toetused
2024. aastal oli vesiviljelustootjatel võimalik taotleda PRIAst toetust meetmest „Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turuarendustoetus“.
Maaelu Edendamise Sihtasutus pakub EMKFi kaudu vesiviljelustootmisega alustavatele või tegelevatele ettevõtetele investeerimislaenu.
Allikad: Aastaraamat "Eesti kalamajandus 2024" (https://www.kalateave.ee/images/pdf/Eesti_kalamajandus_2024_veebi.pdf); Statistikaamet (https://www.stat.ee/)
