Kalapüük

Kutseliste kalurite arv on Eestis aastatega vähenenud, varasema ligemale 3000 kaluri asemel oli Eestis 2018. a kutselisi kalureid umbkaudu 2246, neist rannakalureid 1905 ja sisevetekalureid 341 (Võrtsjärvel 77 ja Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 264). Kalanduse infosüsteemi kantud andmete järgi on rannapüügiga tegelevat kalapaati arv 1679 ja sisevetepüügil 494 kalapaati.

Eestil on Läänemerel aktiivselt tegutsevaid traallaevu 25 (meeskonda peal 125 inimest) ja 5 püügilaeva Atlandi ookeanil ( meeskond koosneb tavaliselt umbes 20 inimesest). Paljud kutselised kalurid (peamiselt traalpüüdjad) on koondunud Eesti Kalurite Liitu. Eestis tegutseb ka kaheksa kalanduse algatusrühma, läbi mille on rannakaluritel võimalik oma valdkonda arendada.

Eesti laevastiku püüginäitajatega saab tutvuda Veterinaar – ja toiduameti kodulehel.

Kalapüük on tegevus, mille eesmärk on kala, jõesilmu ja teiste sõõrsuude; jõevähi, kreveti ning teiste kümnejalaliste; kalmaari ja teiste hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. (Kalapüügiseadus § 3 lg 1)

Lisaks võrdsustatakse kalapüügiga püügikorda seatud püügivahenditega veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis viibimine. (Kalapüügiseadus § 3 lg 3)

Püüdja omandiõigus kalale tekib hõivamisega, kui see ei ole vastuolus kalapüügiseadusega ja ei rikuta teiste isikute õigusi. Kala on peremehetu, kui ta on looduslikus vabaduses. (Kalapüügiseadus § 4 lg 1 ja lg 2)

Ranna ja kalda piiranguvööndi laius:

1) Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit;
2) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit;
3) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit. (Looduskaitseseadus § 37 lg 1)

Lisainfo

canakkale canakkale canakkale truva search canakkale vergi mevzuati bagimsiz denetim bagimsiz denetim web security ozurluler bilisim teknoloji sgk bagimsiz denetim bagimsiz denetim