Äriregistri andmetel oli Eestis 2022. ja 2023. aastal vastavalt 77 ja 72 tegutsevat ettevõtet, mille põhitegevusala oli kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine. Euroopa Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ esitatud liigituse põhjal olid Eesti kalatöötlemisettevõtted pigem väikesed, sest neist enamikul jäi keskmine töötajate arv alla 50. Võrreldes 2022. aastaga suurenes 2023. aastal väikeettevõtete ning vähenes mikro- ja keskmise suurusega ettevõtete arv.
2022. aastal oli põhitegevusena kala töötlevate ettevõtete kogumüügitulu 229,7 miljonit eurot, millest kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine moodustas 212 miljonit eurot ehk 92%. 2023. aastal suurenes ettevõtete kogumüügitulu 18%, ulatudes 261,6 miljoni euroni, sealjuures kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine hõlmas sellest 244,6 miljonit eurot ehk 93%. Ettevõtetes töötas 2022. aastal kokku keskmiselt 1275 inimest, 2023. aastal oli see arv 6% väiksem ehk 1204.
Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine oli 2022. ja 2023. aastal lisategevusalaks vastavalt 10 ja 17 ettevõttele. Kui 2022. aastal said need ettevõtted selles tegevusharus müügitulu 251 000 eurot, siis 2023. aastal tõusis see näitaja 1,1 miljoni euroni. Ettevõtete töötlemisüksused asusid peamiselt Harju- ja Pärnumaal, kus tegutses neist üle poole.
(Allikas: aastaraamat Eesti kalamajandus 2022–2023)
Paljud kalatöötlemisettevõtted on koondunud Eesti Kalaliitu, mis on mittetulundusühing ning mille missioon on kodumaise kalanduse kui majandusharu arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise- ja välisturgudel, aidates kaasa soodsa ja tasakaalustatud ärikeskkonna kujundamisele Eestis.
Teavitatud ja tegevusloaga toidu/ toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete käitlejate otsing on võimalik teostada PTA infosüsteemis.
