Blogi

Kui räime on meie turgudel saada enam-vähem aastaläbi, siis kevadiseks hooajalemmikuks ja vahelduseks on kindlasti meritint. Oma erakordse aroomi tõttu on see kala saanud rohkem ikka kriitikat; on neid, kellele see nagu meeldib, kuid kahjuks on ka neid, kes just selle „kurgilõhna" pärast ei võta suu sissegi. Kui lõhn kõrvale jätta ja meistritel see kenasti ära rookida ning roaks teha lasta, siis ilmselt on valmis ka väiksemad kalasõbrad seda sööma.

Mida siis enamasti tindist tehakse? Peamiselt on ta ikka praepanni kala, aga on ka neid, kes pärast praadimist kalad purki marineerivad ning leidub neidki, kes esmalt suitsutavad ja siis õli gapurki või karpi hoidistavad, muidugi saab neid ka frittida ja ahjus küpsetada, kuid kes värsket lõhna ei pelga, siis võib teha ka marinaadi värskele fileele.

Turul (iseäranis Pärnus) võiks  praegu juba esimesed kogused meritinti müügil olla.

PS! Üsna sageli leiavad kalasõbrad meritindi kõhust väikseid ussikesi. Karta neid ei ole vaja, kuna need on selle konkreetse liigi ujupõies elavad parasiidid (ümaruss Cystidicola farionis) ja inimesele täiesti ohutu. Liivi lahes on valdavalt kõik isendid selle parasiidiga nakatunud ja enamasti märgataksegi neid siis kui kala ujupõis on purunenud.

Täpsemalt meritindi enda kohta saab lugeda LINGILT 
Eesti kalade klassifikatsiooni ja kirjeldused on leitavad LINGILT 

Kala esmakokkuostuhindade dünaamikat võib jälgida ajas nii lühema perioodi lõikes (kuude võrdlus), kuid hoopis huvitavama pildi saab, kui kõrvutada andmeid nt kümne aasta lõikes. Kalanduse teabekeskus tegi oma töörühma alguses päris mitmeid kokkuvõtteid ja praegu on meil võimalus neid andmeid võrrelda ning avaldada arvamust, mis on selle aja sees toimunud ning millised on muutused. 

Üheks armastatumaks kalaks meie rahvuskala räime kõrval on koha. Vaatlemegi, millised on olnud selle müügihinna muutused maakonniti. 

koha statistika jaanuar

Ainsaks maakonnaks, kus keskmine hind on jäänud samaks, on Pärnumaa; kõigis teistes maakondades võib täheldada kümne aasta kohta keskmise hinna langust. 

Mida neist andmetest aga järeldada? Eks paremaid järeldusi saab teha alles siis, kui meil on kõrvutada juba vähemalt ühe kvartali andmed ja siis on mõistlik võtta ka vahepealsete aastate hinnad võrdluseks. Siis kas leiab kinnitust, et on muutunud turuolukord st töötlejad/edasimüüjad on oma hindu mingil põhjusel langetanud või on kalurkond nõus andma püütud kala odavama hinna eest ära, et “kindla peale” see ära müüa. Kalapüügiks vajalikud kulutused ei ole ju ajas langenud, pigem on need tõusnud. 

Maaeluministeeriumi lehelt, mis on leitav LINGILT, leiame kala keskmiste kokkuostuhindade andmetest, et ongi teatav langus koha hindade puhul toimunud.

hinnamuutus koha

Praeguse info järgi võib väita, et kokkuostuhindades on saabunud madalseis, püüame olukorda jälgida ja anda igakuist teavet, mis selles osas toimub ning ilmselt tasub vaadelda ka teisi kalaliike.

Täna, vabariigi aastapäeva eel, on paslik tuletada meelde, et pidulaual võiks olla oma koht ka kalatoitudel. Mida siis eelistatakse? Kiire küsimus tutvusringkonnas ja ilmneb, et praktiliselt igal toidulaual troonib kiluvõileib. Kilule järgneb heeringas hapukoorega, heeringafilee rollmops ning siis punane ahjukala (lõhe või forell) ja suitsukala.

Kes oma toidulauda pikemalt ette planeerivad, on saabuva pidupäeva tarvis kilud mitu päeva varem vürtsidega laagerduma pannud, kuid kellele ka värske kala maitse sobib, asuvad värske toote kallale juba mõne tunni pärast; põhimõtteliselt saab vürtsikilu söömiskõlblikuks ööpäevaga ning mõistlik on see ära süüa paari nädala jooksul.

Kui toorainet napib, siis meie kaubandusvõrgust leiab väga hea valiku vürtsikilu, seda nii tervete kalade kui ka valmis fileena sh õlis. Erinevaid vürtsikilu tooteartikleid on suuremates poodides isegi ligi paarkümmend ning valmis kiluvürtsisegu leiame ka praktiliselt igast poest. Loomulikult võib vürtsisegu ka ise teha, selle tarvis on veebis mitmeid retsepte ja alati võib teha oma maitse-eelistuste järgi.

Kui nüüd aga tagasi tulla kiluvõileiva juurde, siis täna jõuavad soovijad veel ka leivataigna hapnema panna ja homseks on kalale maitsev alus olemas.

Ilusat Eesti Vabariigi sünnipäeva!

kiluvileib

Vabariigi Valitsus algatas 25.05.2017 üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu kogu Eesti mereala, st sisemere, territoriaalmere ja majandusvööndi planeerimiseks ja planeeringu mõjude hindamise. Mereala planeeringu koostamist ja mõjude hindamise läbiviimist korraldab Rahandusministeerium. Planeeringu koostamist ja mõjude hindamist viib läbi konsultatsiooniettevõte Hendrikson & Ko OÜ.

Rahandusministeeriumi lehelt saab teada, et mereala planeerimise eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse ja säilitamisse. Planeeringu koostamise käigus hinnatakse kõikide merealal juba täna toimuvate ja tulevikuks kavandatavate tegevuste koosmõju ning hinnatakse nende tegevuste elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, aga ka majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid.

See kõik tähendab seda, et mereala planeering, kui see kord kehtestatakse, saab aluseks erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele ning on ka ettevõtjatele, investoritele, kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele aluseks oma tegevuste kavandamisel; teiste sõnadega, planeering võimaldab määratleda, kus ja millistel tingimustel on merealal erinevate inimtegevuste elluviimine kõige otstarbekam. Planeering iseenesest ei pane kuhugi tuulikuid püsti vaid leiab ja määrab ära nende rajamiseks potentsiaalsed kohad ning alles seejärel saab edasi minna konkreetsete arendajate ja töödega nende rajamiseks.

Mingil hetkel, juba üsna planeeringu algusfaasis, saigi keskseks probleemteemaks tuuleenergia ja kuigi tegelikult hõlmab planeering väga paljusid valdkondi ja huvigruppe, on igal arutelul jäädud ikka ja jälle taastuvenergeetika osas sedavõrd eriarvamusele, et raske on tasakaalu leida. Jah, on ilmne, et keegi ei taha tuulikuid nö oma tagahoovi, samas saadakse nagu aru, et kuhugi nad ju peavad tulema. Ärevaks teeb see kõik just kalurkonda, kelle põhisissetulek tuleb kalapüügist ja teadmata, millist mõju ning olulisi muutusi tuuleparkide rajamine ning seejärel töös hoidmine mereelustikule kaasa toob; kuidas see võib mõjutada tulevikus nt kalapüügimahtusid; kas riiklikul tasandil on kavas kompenseerida tuuleparkide rajamisperioodil ja selle järgselt mingitest vahenditest kalapüügiloa omanikele saamata jäänud tulu – millised on selles osas teiste riikide praktikad jne.

Viimasel kümnendil on Läänemerre rajatud mitmeid tuuleparke ning ilmselt tulebki oma kahtlusele ja küsimustele vastuste saamiseks küsida juba toimivate süsteemide kohta teavet, milline on olnud see esmane märgatav ja mõõdetav mõju – on see siis nt Taanis või Saksamaal.

14. juuli 2020 on Rahandusministeerium valmis saanud ja avalikustanud Eesti merealade planeeringu põhilahendusele esitatud ettepanekud ja ministeeriumi seisukohad neile. On tähelepanuväärne, et erinevaid ettepanekute esitajaid on suisa 28 ning ettepanekuid kordades enam. Vastav tabel ettepanekute sisust koos ministeeriumipoolsete seisukohtadega on leitav LINGILT

Videot mereala planeeringu põhimõtetest on võimalik vaadata YouTube’i LINGILT

Detailsem info mereala planeerimise ning sellega seotud dokumentide kohta on kättesaadav Eesti mereala planeeringu portaalis LINGILT

Mereala planeeringu kohta saab täpsemat infot Rahandusministeeriumi kodulehe LINGILT

Järgnev joonis on väja toodud Eesti merealaplaneeringu kodulehel ja iseloomustab, millises etapis hetkel planeering on.

Responsive image

 

 

 

 

 

Sai otsitud teavet tegutsevate kala- ja vähikasvanduste kohta st kui palju ettevõtteid üldse tegutseb ning kas nad lisaks esmatootmisele tegelevad mingil viisil ka oma toodangu väärindamisega. Kiidusõnad tuleb siinkohal öelda Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) uue kodulehe aadressil, see on nii oma sisult kui ka ülesehituseks hästi jälgitav ja otsitav teave üsna kergesti leitav. PTA koduleht on leitav LINGILT

Kohe avalehel on menüüpunkt „E-teenused ja andmekogud“, sellest edasi „Registrid ja andmekogud“ ning „Kalandus“. Juba väga mugavalt sai jõutud registriteni, mis võiks teabekeskusele huvi pakkuda: 1. Kalalaevade register, 2. Kutselise kalapüügi register ning 3. Tegevusloaga vesiviljelustootmisettevõtted.

Otsitav baasinfo leitud, kuid kahjuks on hetkel olemasolevat infot viimati uuendatud 12.12.2019, aga pole viga, sellest sektoris väga ulatuslikke muutusi aasta jooksul ilmselt ei ole toimunud ja saab mõningaid näitajaid ikka võrrelda.

Ilmneb, et tegevuskohti on registreeritud 33+25 ehk siis 33 ehitist, kus toimub kalakasvatus ja 25 vähikasvandusüksust. Kasvatusega tegelevaid ettevõtteid kokku nii palju ei ole (ettevõtete kattuvuse kõrvaldades on selleks numbriks 53), sest tegevuskohti ühe ettevõtte kohta võib olla mitu, samuti on väike kattuvus kala- ja vähikasvatajate hulgas, on neid, kes tegutsevad mõlemas valdkonnas.

Turuolukord nõuab ettevõtjatelt teatavat paindlikkust ja muutustega kaasa minemist. Võttes lahti nüüd PTA registrite valikust „Toit“ ja sealt „Teavitatud ja tegevusloaga toidukäitlejad“, avaneb Järelevalve infosüsteem. Infosüsteem on leitav ka LINGILT 

Huvi pakuvad registreeritud kalakäitlemisettevõtted ja saabki asuda võrdlema meie kala- ja vähikasvanduste tegevust potentsiaalsete käitlejatena. Kahe andmestiku võrdlusest tuleb välja, et käitlemisega tegeleb täpselt 10 tootmisüksust ning üks on oma tegevust lisaks rookimisele, fileerimisele, karpi ja purki panekule laiendanud ka e-kaubandusse. Ehk siis, enam-vähem viiendik esmatootjaist on läinud toote edasi väärindamise teed. Kuid need ülejäänud, võime siinkohal eeldada, et ilmselt puudub neil täiendavaiks tegevusteks vajadus (kogu toodang läheb hea hinnaga kohe värskelt müüki) või on hetkeolukord selline, et oleks vaja kas mingite tingimuste täitmist (nt suurem tootmismaht või vajalikud lisainvesteeringud töötlemisruumide ja -seadmete näol) või on puudu teadmistest ja/või oskustest. Registri andmeil on teavitatud ja tegevusloaga toidukäitlejaid, kes on oma põhikäitlemisvaldkonnaks märkinud kalakäitlemine, üle kolmesaja.

Kalanduse teabekeskus ja Pernova Loodusmaja kutsuvad kõiki huvilisi kodumaised kalu ja kalandust tutvustavale interaktiivsele koguperenäitusele "Jutud Eesti kaladest ja kaluritest". Näitust on võimalik külastada 5. veebruarist kuni 17. aprillini Pärnus Pernova Loodusmajas A.H.Tammsaare pst 57 (E–R kell 10.00–19.00, L kell 10.00–16.00). Täpsem info on leitav LINGILT

Tegemist on külalisnäitusega, mis pannakse üles erinevatesse kohtadesse; näiteks Pärnusse saabus see Viimsi Rannarahva Muuseumist ning eelmisel suvel oli näitus üleval Viimsi Vabaõhumuuseumis.

Näitus on kõigile mõeldud avastusretk Eesti kalade põnevast maailmast ning oma nutitelefoniga saab end proovile panna osavus- ja nuputamismängudes, saades uusi ja huvitavaid teadmisi meie kaladest, kalapüügist  ja kaluritest.
Lisaks näituse külastamisele saab loodusmaja kinosaalis vaadata kalanduse õppefilmi, mida on võimalik vaadata ka YouTube'i LINGILT
nutinitus1

Kutseregistri andmetel on perioodil 2004 kuni 2020 väljastatud kutseid 3802, keskmiselt teeb see aasta kohta 224, kuid vaadates aastate lõikes andmeid eraldi, ilmneb, et eriliselt suur huvi kutse omandamise vastu on olnud aastatel 2006 ja 2007, võiks öelda, et see oli isegi üks populaarsemaid kutseid.

Kuid mis võis sellise erandliku kõikumise põhjustada? Sosinaid antud teemal on liikumas erinevaid, küll on välja toodud sel perioodil eksamite ühetaolisust ja lihtsust (on raske uskuda, et sellist hulka eksameid päris niisama igaks juhuks tehti), kuid mündi teise poolena oli 2007. aasta just see aeg, kui algas suur majanduslangus ning otsiti võimalikult kiireid lahendusi, et kergemini leida tööd. Tegemist on ka ajaga, kui lubade omanikeks hakati vormistama rohkem äriühinguid ning loale sai kanda mitme kaluri nime, kuid ka FIEst loaomanikele andis rohkemate kalurite loale kandmine suurema vabaduse - ei pidanud sel juhul enam ise alati paadis viibima.

 

Kutse väljastajaks on olnud püsivalt Eesti kalurite liit. Ajas on muutunud nii eksami nägu, aga ka korraldajate hulgas toimus 2017. aastal nn verevahetus ning rannakaluri kutse andmine on saanud uue hingamise. Eksamitööd valmistatakse igaks eksamiks eraldi ette ja näiteks 2020. aasta lõpus toimus nii ettevalmistav koolitus kui ka kutseeksam vene keeles. See tähendab, et kutse andja püüab võimalusel vastu tulla sektori vajadustele, parendades püsivalt eksamite kvaliteeti. Kõigile huvilistele on kättesaadav ka rannakaluri e-õppematerjal. E-õppematerjal on leitav LINGILT

Kutseeksamiks ettevalmistavaid koolitusi viib kaks korda aastas läbi Hiiumaa ametikool, neist järgmine on planeeritud 25.-27. märtsil 2021 (40 akadeemilist tundi). Koolitus ei ole kutseeksami sooritamiseks kohustuslik, kuid loob selle läbimiseks ning erialaste teadmiste laiendamiseks parimad eeldused. Info saabuva koolituse kohta on leitav LINGILT

Rannakalur, tase 4 kutsestandard, milles kirjeldatakse rannakaluri tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit (kompetentsusnõudeid), on leitav LINGILT

11. veebruaril toimus Kultuurikatlas avaüritus kaheaastasele kalatarbimise suurendamisele orienteeritud mahukale kampaaniale „Kala kõlab hästi“. Ürituse moderaatoriks oli Divisioni loovjuht Madis Kimmel.

Maaeluminister Urmas Kruuse tegi kampaaniale põgusa sissejuhatuse, kus rääkis ka oma teekonnast algaja kalastajana ja mälestustest lapsepõlves sh kalaneljapäevast.

Ilmselt teame siinsete vete peamisi kalaliike, kuid tegelikult on neid ligi 75 liiki, päris rikkalik valik. Tõsi, osad on kaitsealused liigid ja osad oma omadustelt sellised, et „pannile“ neid väga ei pane, aga valikut, millest midagi maitsvat teha, peaks kodumaises tooraines olema piisavalt.

Kalasöömisest ja sellest, kuidas kampaaniani jõuti, rääkis Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann. Väga huvitava faktina tõi ta välja, et kala on üks kõige keskkonnasõbralikumalt toodetud loomse valgu allikas ning et on jõutud seisukohale, et kala võiks süüa suisa kolmel korral nädalas. Kampaaniameistriks valiti Division.

Pikema ülevaate kalatarbimise statistikast andis Eesti konjuktuuriinstituudi direktor Marje Josing, kes tutvustas uuringu „Kala ja kalatoodete tarbimise trendid“ tulemusi. Uuringuga on mindud tagasi kuni aastasse 2003 ehk siis statistika hõlmab viimase 18 aasta tarbimist. Kui kala tarbimine on olnud ehk väheses langustrendis, siis tarbijate rahalised kulutused kalale ja kalatoodetele on aga tõusnud. Teiste toiduainete tarbimiskoguste hulgas on kala ja kalatoodete osakaal 5 %. Vaadeldaval perioodil on kala ost liikunud rohkem kauplustesse. Väga huvitava faktina ilmnes, et neid, kes kala üldse ei tarbi, on kuni 4 %, harva sööjaid kuni 10 % ning üldiselt võime endid täiesti tublideks kalatarbijateks pidada. Olulisimaks faktoriks kala ostul on hinnatud värskust, siis maitset ning müügikoha puhtust ja alles siis parameetreid nagu hind, kala liik, roogitud, päritolumaa ja fileeritud. Lemmikkaladena (kahanevas järjestuses) on ära nimetatud lõhe, forell, heeringas, räim, kilu, koha, lest, ahven. Uuringuga saab tutvuda LINGILT

Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik tutvustas Eesti konjuktuuriinstituudilt 2020. aastal tellitud uuringut “Eesti elanike suhtumine Eestis kasvatatud kalasse", tuues välja põhilised aspektid, mis annaksid vesiviljeluse sektorile alust rahuloluks (kuigi loorberitele puhkama jäämine pole kunagi lubatud) ja need kitsaskohad, millega rohkem tegelema peaks. Eriti proovis Armulik leida uuringust neid punkte, mis vajaks tähelepanu äsja alanud kampaania “Kala kõlab hästi” valguses. Pinnas kasvatatud kala tarbimise tõusuks on soodne: ainult kolm protsenti Eesti elanikest ei söö kala üldse. Üllatavalt väike oli ka nende inimeste arv (kõigest kaks inimest sajast), kes märkisid, et neil on olnud kodumaise kasvatatud kala suhtes pretensioone. Väga julgustav on teadmine, et enamik (83-92%) inimestest peab kala juures esmatähtsaks värskust, head maitset, ohutust tervisele ja ainult 74% vastanuist vaatavad esimese asjana kala hinda. See tõdemus peaks andma õige turunduse korral eelise kodumaisele kalale, sest just kohalik kala saab alati kõige värskem olla. Alanud kampaania valguses on huvitav välja tuua, et ligi pooled eestimaalastest teadsid, et meil kasvatatakse ka angerjat ja angersäga, kuigi esimesi on ainult kahes farmis ning teisi kasvatab vaid Avo Leok. See on ilmne näide, kuidas hea ja kvaliteetne toodang saab ka ilma suure meediakärata populaarsust koguda. Uuring kinnitas, et samuti nagu kalatarbimise puhul üldiselt, on ka kasvatatud kalade peamised tarbijad eakamad inimesed. Kõige väiksem on tarbimine kuni kolmekümneste vanusegrupis ja see on väga suur ohumärk. Just sinna vanusesegmenti peaksid kampaania läbivijiad oma fookuse koondama, sest pikaajalise tulemuse saamiseks peame mõjutama neid inimesi, kes kujundavad oma praeguseid toitumise valikuid ja kes panevad aluse ka tulevase põlvkonna toiduvalikutele. Uuringust tuleb välja , et üha enam inimesi ei taha osta ümarkala, vaid pigem fileed või mingit toodet, mis on ka loogiline, sest paljudel puuduvad kogemused, teadmised ning võimalused terve kalaga ümberkäimiseks. Uuringus osalenutest vaid viis protsenti kinnitas, et neil on piisavalt informatsiooni Eestis kasvatatud kalade kohta ja peamiselt tuleb see otse kalakaupmeestelt. Seega, alanud kampaania ”Kala kõlab hästi” saab olukorda ainult paremaks teha. Ürituse moderaatoril tekkis ka hea mõte, et ehk vajaks Eesti kalakasvatus mõnda silmapaistvat persooni nn reklaamnäoks. Mõte pole paha ja väärib edasi mõtlemist. Uuringuga saab tutvuda LINGILT

Divisioni loovjuht Daniel Erik Raidjõe andis detailsema ülevaate kampaania loovideest mõlema aasta jooksul. Huvitavaks faktiks on, et digimeediumites nähtav võib mõjutada üle 70% meie toidu- ja ostuvalikust st, et isuturundus (sensoorne turundus) ajab suu vett jooksma, me sööme silmadega. Kampaania käigus tuleb igale sihtrühmale leida kõnetav viis. Kampaania jooksul esitada lihtsaid ja maitsvaid retsepte, edendatakse kalamüügikohti sh söögikohtades. Sõnumi „kala on maitsev“, selle pidev meeldetuletus avalikus ruumis ja seda vähemalt kahes keeles. Kampaania „sõjaplaan“ on kolmeosaline: 1) tekitada maitsvate roogade näitamisega isu, 2) tõestada, et kala saab lihtsalt valmistada ja 3) veenda tarbijat, et kala saab ka soodsalt süüa.

Ürituse videoesitlust on võimalik järele vaadata YouTube’i LINGILT

Kampaanialehe ja selle retseptid leiab LINGILT

Täna alustab Kalanduse teabekeskus oma blogi. Selle praeguseks eesmärgiks on eeskätt meie oma tegemiste kokkuvõtlik kajastamine, kuid samuti on siia kavas lisada sektori kohta jooksvalt erinevat statistikat, väljamärkeid ümarlaudadelt ja aruteludelt sektori esindajatega ning olulisemat kalandusega seotud kohtulahenditest.

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

31

1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30

1

2

3

4