Autorid: Arvo Tuvikene, Randel Kreitsberg, Reelika Raig
Tartu, Rannu 2016
Aastatel 2014–2016 hinnati Soome lahe piirkonda jääva Eesti rannikumere toksikoloogilist seisundit räimel, lestal ja ahvenal mõõdetud vee reostust näitavate biomarkerite kaudu. Uuringu tulemustes kajastas räim hajusa veemassi keemilist ja ökoloogilist seisundit, ahven andis võimaluse võrrelda tulemusi sisevete näitajatega ning lest näitas setetes olevat lokaalset reostust.
Selgus, et Tallinna ja Muuga laht on reostunud ning kalad on kehvas konditsioonis, seevastu Nõva ja Käsmu lahes on märke reostusest, kuid kalad on normikohases seisundis ning Purtse jõe suudmealal täheldati põlevkivireostuse märke.
Uuringu tulemused näitasid, et ühtset ida-lääne suunalist reostuse muutusastet ei esinenud, pigem on mõjutajateks lokaalsed reostusallikad ja laevaliiklus. Uuringu tulemused toetavad antud uurimisgrupi varasemaid töid, mis näitavad, et meetodid töötavad ning biomarkeranalüüsidel on keskkonnaseires perspektiivi. Uuringuga saab täpsemalt tutvuda SIIN.