Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika teke ja areng
Algselt oli Euroopa Liidu kalanduspoliitika seotud põllumajanduspoliitikaga, kuid muutus aja jooksul sellest järjest enam sõltumatuks. Ühise kalanduspoliitika – selle 2002. aastal muudetud kujul – peamiseks eesmärgiks on säästev kalandustegevus ning kaluritele sissetuleku ja stabiilsete töökohtade tagamine.
Olulisimad ühise kalanduspoliitika meetmete rakendamise valdkonnad on järgmised:
-
eeskirjade sätestamine Euroopa kalanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ja merekeskkonna kahjustamise ennetamiseks (kalapüügieeskirjad);
-
riiklikele ametiasutustele võimaluste loomine kõnealuste eeskirjade jõustamiseks ning eeskirjade rikkujate karistamiseks (kalanduskontroll);
-
Euroopa kalalaevastiku suuruse jälgimine ja selle täiendava laienemise ennetamine (kalalaevastik);
-
sellistele algatustele rahaliste vahendite ja tehnilise abi eraldamine, mille kaudu oleks võimalik asjaomast tööstusharu jätkusuutlikumaks muuta (Euroopa Kalandusfond);
-
ELi liikmesriikide nimel osalemine läbirääkimistel rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide ja ELi mittekuuluvate riikidega (rahvusvaheline);
-
tootjate, töötlejate ja turustajate aitamine oma toodete eest õiglase hinna saamisel ning selle tagamine, et tarbijad saaksid usaldada nende mereandide kvaliteeti, mida nad söövad (turg);
-
ELi vesiviljelussektori dünaamilise arengu toetamine (kala, mereande ja vetikaid kasvatavad ettevõtted) (vesiviljelus);
- teadusuuringute ja andmete kogumise rahastamine, et tagada asjaomasele poliitikale ja tehtavatele otsustele kindel alus (teadusuuringud ja andmete kogumine).
Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitikaga tutvu põhjalikumalt Euroopa Komisjoni kodulehel.
Huvitavat lisateavet:
Strateegilised dokumendid
(lisateave Maaeluministeeriumi kodulehelt)
- Eesti kalanduse strateegia 2014-2020
- Euroopa kalandusfondi rakenduskava 2007-2013
- Eesti kalanduse strateegia 2007-2013
Kalanduse kohalikud algatusrühmad Eestis
