Valmis uuringu "Small Laboratory Trials and Semi-Industrial Trial to Assess the Suitability of Production Technology for High-Protein Fish Protein Based on Bream (Abramis brama)" lõpparuanne.
Uuringu eesmärk
Uuringu eesmärk oli hinnata, kas Peipsi järve piirkonnas vähem kui üks kilogramm kaaluvast latikast on võimalik toota kõrge lisandväärtusega kalavalgu hüdrolüsaati, mis sobiks kasutamiseks toiduainetööstuses. Samuti hinnati tootmisprotsessi tehnilist teostatavust, toodete kvaliteeti, saagikust ning ohutust.
Tulemused
Uuring kinnitab, et latika väärindamine ensümaatilise hüdrolüüsi abil on tehniliselt teostatav ka pooltööstuslikus mahus. Katsetes kasutati külmrasva eemaldamise, ensümaatilise hüdrolüüsi, sõelumise, dekanteerimise, tsentrifuugimise, aurustamise ja pihustuskuivatamise kombinatsiooni, mille tulemusel saadi neli eraldi tootevoogu:
- kõrge valgusisaldusega kalavalgu hüdrolüsaat (SPH),
- kvaliteetne kalaõli,
- luu- ja soomusfraktsioon,
- lahustumatu valgufraktsioon (PHP).
Laboratoorsete katsete käigus võrreldi kolme erinevat ensüümi. Parimad tulemused saavutati Endocut 09-L kasutamisel, mille puhul saadi suurim hüdrolüsaadi saagis. Protsessi optimeerimisel suurendati ensüümi kogust, pikendati hüdrolüüsi aega ning muudeti vee ja tooraine suhet, mille tulemusena muutusid nii hüdrolüsaat kui ka õli oluliselt puhtamaks ning lahustumata valgufraktsioon vähenes märgatavalt.
Pooltööstuslik katse kinnitas, et tehnoloogiat on võimalik edukalt suuremas mahus rakendada. Saadud kalavalgu pulber sisaldas ligikaudu 79,4% valku, 8,0% rasva ja 7,6% tuhka, vastates uuringu eesmärgile toota kõrge valgusisaldusega toidukõlblik valgutoode.
Tootmisprotsessi käigus saadud kalaõli osutus samuti kvaliteetseks. Õli oksüdatsioonitase oli madal (TOTOX 6,7) ning rasvhappeline koostis sisaldas märkimisväärses koguses oomega-3 rasvhappeid, sealhulgas EPA-d, DHA-d ja DPA-d. Antioksüdandi lisamine juba hakkimisetapis vähendas tõhusalt rasvade oksüdeerumist.
Lisaks töötati välja lahendus ka kõrvalsaaduste väärindamiseks. Luu- ja soomusfraktsioon ning lahustumatu valgufraktsioon kuivatati ja jahvatati peeneks pulbriks, mida saab kasutada näiteks söödakomponentide või muude biopõhiste toodete valmistamisel.
Olulise tulemusena selgus, et nii tooraine kui ka lõpp-produkt vastasid uuritud ohutusnäitajate osas Euroopa Liidu nõuetele. Raskmetallide, dioksiinide, PCB-de, PFAS-ühendite ning biogeensete amiinide sisaldus jäi lubatud piirnormidest oluliselt madalamaks. Uuringu autorid märgivad, et rasvlahustuvate saasteainete sisaldus vähenes tootmisprotsessi käigus märkimisväärselt, kuna need eemaldati koos õlifraktsiooniga.
Töö teostajad:
Patrick W. Koehorst
Meatco BV
