Valmis uuringu "Merekalakasvandustele kala ettekasvatamise võimekus Eestis" lühiaruanne.
Käesoleva uuringu eesmärgiks on hinnata Eesti töötavate kalakasvanduste vikerforelli (800 – 900 g) tootmismahtu kokku kui kalakasvandused kasvataksid asustusmaterjali ette merekalakasvandustele.
Kokkuvõte
Merekalakasvandustesse sobiva vikerforelli (ca 800 – 900 g) võimalik toodangumaht Eestis kokku oleks hinnanguliselt 860 t (positiivse hinnangu järgi 1200 t). Selle järgi oleks ümberarvestatult merekasvanduste võimalik toodang hinnanguliselt 2500 – 3600 t. Antud maht jääb ligikaudu 3 - 4 korda väiksemaks PõKa 2030-s eesmärgiks seatud toodangumahust. Veeloa järgi on arendatavas Kesknõmme kalakasvanduses lubatud kala kasvatada juurdekasvuga 4500 t aastas ning arendaja sõnul on tuleviku eesmärgiks seal kala ette kasvatada sumbakasvandustele. Siiski ei ole selle kasvanduse ehitamisega alustatud investorite puudumise tõttu ja kasvanduse tööle hakkamise aeg on hetkel ebaselge.
Kala ettekasvatusmahtude suurendamine nõuab suuri investeeringuid, samas on kalakasvatusettevõtete finantsvõimakus madal. Paralleelselt merekasvanduste rajamisega tuleb suurt tähelepanu pöörata kala ettekasvatamise võimekuse suurendamisele. Vastasel juhul ei leidu Eestist arendatavatele merekasvandustele sobivat asustusmaterjali.
Paljude maismaa kalakasvanduste esindajad on umbusklikud merekalakasvanduste arengu osas. Peamiselt tuleneb see asjaolust, et merekalakasvanduste eestvedajad on vähesel määral tutvustanud oma arenguplaane maismaa kalakasvatuste esindajatele.
Risto Kalda, Toomas Armulik
Tartu Ülikool, Kalanduse teabekeskus
Tartu 2022