Valmis uuringu "Kestlik kalakasvatus Tagalahes: keskkonna taluvuspiiride määratlemine" lõpparuanne.
Uuringu eesmärk
Käesolev uuring keskendub sellele, kas kavandatud kalakasvatuse mahu suurenemine põhjustab Tagalahe piirkonnas vee toitainete ja klorofülli taseme märkimisväärset kasvu. Uuring on vajalik, kuna piirkonda koondub enim kalakasvatusalgatusi ning see aitab ennetada keskkonnakahjulikke arendusi.
Uuringu järeldused ja soovitused
• Käesolev uuring on seni kõige andmerohkem ja detailsem kalakasvatuse keskkonnamõjude analüüs Tagalahes, pakkudes 100-meetrise ruumilise resolutsiooniga hinnangut võimalikele lokaalsetele muutustele. See võimaldab täpsemalt määrata piirkonna keskkonna taluvuspiire ning toetada kestliku kalakasvatuse arengut.
• Kõigi uuritud stsenaariumite puhul ei tuvastatud ühegi veekvaliteedi näitaja osas ühelgi kuul kalakasvatusest tingitud olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid (erinevused < 1%).
• Sumbakasvanduse laienemisega ei ole oodata toitainete (üldlämmastik ja üldfosfor) sisalduse, klorofüll-a väärtuse ega vee läbipaistvuse muutusi. Seetõttu ei teki ka Tagalahe, sealhulgas Pidula lahe (Tagalahe lõunaosa), ega veekogumi „Soela väina rannikuvesi“ (kood EE_10) seisundis märgatavaid muutusi.
• Kuna uuritud stsenaariumitel ei ole märkimisväärset mõju vee kvaliteedi näitajatele, ei kahjusta plaanitud kalakasvatus piirkonna loodusväärtusi (sh Natura 2000 alasid, kaitse- ja hoiualasid).
• Eeltoodust tulenevalt ei ole nende arenduste jaoks vaja määrata leevendusmeetmeid.
• Tagalahe ökosüsteemi kontekstis võivad planeeritud kalakasvatuslahendused teatud tingimustel siiski suurendada inimsurvet, eriti juhul, kui kliimamuutuste tõttu keskkonnaolud märkimisväärselt muutuvad. Selliste riskide maandamiseks on vajalik iga-aastane mereseire läbiviimine, et regulaarselt hinnata kalakasvatuse võimalikku negatiivset keskkonnamõju. Mereseire peaks keskenduma peamistele keskkonnariskidele, sealhulgas veeõitsengute erinevuste hindamisele kalakasvatuspiirkonnas ja referentsalal (sh. kevadel ja suvel) ning põhja settinud orgaanilise aine ulatuse analüüsimisele kalakasvanduspiirkonnas (sh. augustis, mil intensiivsem toitmine ja soojemad tingimused suurendavad hapnikudefitsiidi riski).
• Kui seire tuvastab kalakasvatusest tingitud olulisi keskkonnamõjusid, saab neid leevendada või kõrvaldada karbikasvatuse abil. Karbikasvatus on Tagalahes juba tõestanud end kui tõhus kompensatsioonimeetod, millel on märkimisväärne positiivne keskkonnamõju.
• Lisaks on piirkonnas käimas karbikasvatuse edasine arendamine, mis kaudselt toetab kavandatud kalakasvatusi. Kui Tagalahes käivitatakse uus planeeritud karbikasvatus, suudab see täielikult kompenseerida kavandatud kalakasvatuste keskkonnamõju.
Töö teostajad:
Ilja Maljutenko
Villu Vatsfeld
