Kalanduse teabekeskusel on taas rõõm esitleda meie kalamajanduse ülevaadet -
aastaraamatut "Eesti kalamajandus 2022–2023". Nagu pealkirigi viitab, on seekord kaante vahele pandud 2022. ja 2023. aasta andmed.
Hea lugeja!
Kuna vahepeal lõppes üks rahastusperiood ja järgmine polnud veel alanud, jäi ka kalanduse teabekeskusel aasta vahele. See on ka põhjus, miks on siia raamatusse koondatud kalamajanduse 2022. ja 2023. aasta ülevaade.
Loomulikult on need olnud hullud aastad, mil kogu demokraatliku maailma tähelepanu on pööratud Venemaa agressioonisõjale Ukrainas. Kuid just sellest aspektist saab aina selgemaks, kui tähtis on riikide varustatus toiduga ja seda ülesannet kalandussektor täidabki.
Üldiselt sarnanes kalanduse areng neil kahel aastal eelnenutega. Kalakasvatus tammus ikka paigal ja kauaoodatud hüpet ei olnud kusagil. Traalisektor sai hakkama ja õnneks suudeti väga kiiresti ümber kujundada ka kalatransport sõtta tõmmatud Ukrainasse, meie suurimale eksporditurule. Rannakalanduses võis täheldada, et ümarmudil, keda varem peeti lihtsalt üheks paljukirutud võõrliigiks, hakkas osas piirkondades vägagi tähtsat majanduslikku rolli mängima. Samas pole ikka veel suudetud piiri panna aina kasvavale kormoranide asurkonnale. Neist sulelistest on paari aastakümnega saanud arvukaimad merelinnud, kes tarbivad kala rannakaluritega samas suurusjärgus – kui isegi mitte rohkem – ja mõjutavad seeläbi väga otseselt meie ühist varu.
Teabekeskus on kalanduse aastaraamatuid üllitanud alates 2010. aastast. Oleme proovinud säilitada sarnast ülesehitust, et andmed oleks kergesti leitavad ja võrreldavad. Alates 2018. aastast olen aastaraamatute saatesõna lõpetanud üleskutsega
„Sööge kala, ja kui vähegi võimalik, siis Eesti kala!“. Eks kordan ennast selgi korral.
Toomas Armulik
kalanduse teabekeskuse juhataja
Aastaraamat "Eesti kalamajandus 2022–2023" on kõigile huvilistele kättesaadav teabekeskuse veebilehel.