Aastaraamat "Eesti kalamajandus 2019" (Kalanduse teabekeskus, 2020)

Kalanduse teabekeskusel on taas rõõm esitleda meie kalamajanduse ülevaadet - aastaraamatut "Eesti kalamajandus 2019" ja nagu pealkirigi viitab, on seekord kaante vahele pandud 2019. aasta andmed. Järjekorras on see aastaraamat juba üheksas.

Hea lugeja, kindlasti leiad sa sellest aastaraamatust huvitavaid fakte meie kalamajanduse arengu ja suundumuste kohta – mõni neist on rõõmustav, mõni kurvem. Kui me poodi või turule minnes teeme valiku kodumaise kala kasuks, siis on kindel, et rõõmustavad näitajad on ülekaalus.

Ja juba üheksandat korda lõpetan ma kalanduse aastaraamatu saatesõna sama soovitusega:

„Sööge kala ja kui võimalik, siis Eesti oma!“

Toomas Armulik
Kalanduse teabekeskuse juhataja

 Eesti kalamajandus 2019 veeb kaas

Kalanduse teabekeskus on üllitanud järjekordse Eesti kalandussektori tegemisi kajastava aastaraamatu. Selles on ülevaade meie kalanduse käekäigust 2019. aastal.

Negatiivsest küljest jääb 2019. aastat meenutama sõna listeeria. Ja kuigi pikkade kohtuvaidluste tulemusena on sektori maine taastatud, kajastuvad listeeriast tingitud tagasilöögid paljude ettevõtete majandusaruannetes. Õnneks seostus sõna koroona 2019. aastal enamikul inimestel veel vaid lapsepõlvemänguga ja keegi ei osanud ettegi kujutada, kuidas üks viirus võib muuta päevapealt kogu senise maailma toimimist. Sellest tuleb õnneks juttu alles järgmises aastaraamatus.

Lõviosa Eesti vetest püütavast kalast moodustavad kilu ja räim. Kuna Paldiski komponenditehase töölesaamine võimaldas püüdjatele vähem väärtusliku saagiosa eest väärilise tasu maksmist, kujunes välja olukord, kus inimtoiduks sorteeritud kilu ja räime eest, mille peamine turg on Ukraina, sooviti ka kõrgemat hinda küsida. Sellega seoses alustas Eesti Kalaliit koostöös kalanduse teabekeskusega projekti Läänemere kilu ja räime kui kvaliteetse kalatoorme populariseerimiseks Ukraina turul.

Eesti rannakalurite arv on juba pikemat aega püsinud kahe tuhande piires ja ka kalurite keskmine vanus püsib endiselt üle viiekümne aasta. Seega pole otsustavat põlvkondade vahetust toimunud. Üle kolmveerandi rannakalurite sissetulekust annavad jätkuvalt ahven ja räim ning sisevete kalandus tugineb kohal ja ahvenal. Kaheksa piirkondlikku kalanduse algatusrühma tegelevad iga päev meie rannakaluritele ja ranniku kogukondadele uute võimaluste otsimisega, sest arusaadavalt ei suuda praegune kalavarude seis kõiki rannaelanikke aastaringse töö ja sissetulekuga varustada. Kuna 2022. aastaga lõpeb käsilolev eelarveperiood, siis vaadatakse juba tulevikku ja koostatakse tulevikustrateegiaid, et rannakalur kui amet eksisteeriks Eestimaal ka järgmistel kümnenditel.

2019. aastal suurenes mõnevõrra meie kalatöötlemisettevõtete arv. Kasvas ka toodangu maht ja kogumüügitulu.

Vesiviljeluses oli 2019. aasta toodang suurem kui eelnenud aastatel, kuid märkimisväärset kasvu kahjuks veel ei ole. Mitu ettevõtet tundis huvi avamerekalakasvanduste rajamise vastu ja kui selle valdkonna õigusaktid riiklikul tasemel ära otsustatakse, hakkavad loodetavasti ka toodangunäitajad kasvama. Ilma merekasvandusteta jääb kodumaise kala kasvatamine ilmselt veel väga kauaks suhteliselt marginaalseks tootmisharuks.

 

Aastaraamatut "Eesti kalamajandus 2019" on võimalik tellida kalanduse teabekeskusest
(See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., telefon 5308 3650). Aastaraamatud on huvilistele tasuta.

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

26

27

28

29

30

31

1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31

1

2

3

4

5