Raporti kirjutas kokku seireekspert Lauri Matsulevitš. Analüüsi metoodika väljatöötamisse ja Eesti järeldustesse andsid sisendi majandusekspert Siim Sikkut ja arenguseire juht Kitty Kubo.
Tallinn 2012
"Väliskeskkond 2020: olulised trendid ja nende tähendus Eestile" analüüs tugineb Arengufondi arenguseire tuumaks oleval süsteemsel globaalsete tuleviku trendide jälgimisel,sealhulgas pidevalt täieneval trendide andmebaasil ja ekspert võrgustikul.
Analüüs on koostatud Euroopa Liidu vahendite planeerimisprotsessi jaoks, et tuvastada ja tõlgendada väliskeskkonnas toimuvaid muutusi ning nende võimalikku mõju Eestile järgmisel kümnel aastal ja eriti järgmisel EL eelarveperioodil (2014–2020). Analüüsis tuuakse välja mõttekohti, mida või kuidas saaks Eesti tuleviku planeerimisel väliskeskkonnast lähtuvalt arvesse võtta lisaks Eesti sisestele arenguvajadustele.
Väikese majandusena sõltub Eesti maailmamajanduses ja ka regionaalsel tasandil toimuvast, seega on välistel arengutrendidel ja ka ootamatutel sündmustel Eesti jaoks oluline mõju – nii avanevate võimaluste kui ka ohukohtadena. Väliskeskkonna ettevaatav analüüs annab seega alust seada Eesti arengueesmärke ja teha rahastamisotsuseid selliselt, et oleksime valmis soodsatest tulevikuoludest kasu lõikama ja riske ennetama või leevendama.
Arengufond on väliste tulevikutrendide kaardistamisel ja analüüsil lähtunud järgmisest fookusküsimusest: "Millised väliskeskkonnast tulenevad tegurid võivad järgmisel kümnendil oluliselt mõjutada Eesti arengut – st majanduse konkurentsivõimet, inimeste elukvaliteeti, jätkusuutlikkust, riiklikku julgeolekut – ja kuidas?". See fookusküsimus on valitud põhjusel, et EL struktuurivahendite kasutamise üldisteks eesmärkideks on just neis suundades Eesti arengu edendamine.
Väliskeskkonna trendide kaardistuses (lisa 2) on välja toodud ka kalandust puudutavad keskkonna trendid - maailma kalavarude vähenemine.
Arvestades demograafilisi trende, on aastal 2030 vaja 27 miljonit tonni kala aastas lisaks, et katta maailma toiduvajadusi. Samas püütakse looduslikku kala juba kohati taastootmise piiril ning täiendav nõudlus tingib jätkusuutmatuid püügimeetodeid. Täiendav nõudlus kaetakse kalafarmidega, kust juba praegu tuleb ligi pool maailma kalatoodangust.
Eesti kontekstis on see trend väheoluline, kuna looduslike kalavarude asemel tuleb edaspidi üha suurem osa toiduks kasutatavast kalast farmidest, lisaks ei ole meie kalanduse ja kalatarbimise väikse mahu tõttu otseselt Eestile võimalusi või ohte avav.
