Allikas: Pärnu Maavalitsus
26.10.2012

Pärnu Maavalitsus algatas 19.oktoobril 2012 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise protsessi.

Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringu koostamise eesmärk on määrata maakonnaga piirneval merealal mereruumi kasutus, mis arvestab tasakaalustatult merel esinevaid erinevaid huvisid.

Mereala kasutatakse juba praegu erinevatel otstarvetel. Merel toimub laevaliiklus, kalapüük, tehnovõrkude rajamine,  samuti kasvab huvi mereala kasutamiseks energia tootmiseks, aktiivseks puhkuseks jne. Erinevad tegevused merel võivad sattuda omavahel vastuollu, sest aktiivne inimtegevus merel võib merekeskkonda kahjustada.  Planeeringu koostamise huvi ja eesmärk
ongi erinevate merealade kasutamisega seotud huvide tasakaalustamine.

Merealade planeerimise käigus analüüsitakse olemasolevat olukorda merel, kaardistatakse merealal toimuv tegevus ning selgitatakse välja mereala kasutamisega seotud probleemid. Seejärel püütakse leida lahendused erinevate inimtegevuste jaotustele merealal, et tagada nii mereala
ökosüsteemi kaitse kui ka majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide täitmine. Merealade ruumilise planeerimise tulemuseks on muuhulgas ka mere kasutuse ja looduse vaheliste konfliktide vältimine või võimalikult väheseks muutmine.

Mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise protsessi aluseks on Vabariigi Valitsuse korraldus  11. oktoobrist  2012, mis kohustab nii Hiiu kui Pärnu Maavalitsust algatama maakonnaplaneeringud Hiiu ja Pärnu maakonnaga piirnevatel merealadel. 

Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering peab valmima 31. detsembriks 2016.

Planeeringut puudutavate otsustega on võimalik tutvuda tööpäevadel Pärnu Maavalitsuses ning maavalitsuse veebilehel www.parnu.maavalitsus.ee

Planeeringualad on nähtavad lisatud skeemil.

Täiendav info Pärnu Maavalitsuse planeeringute talituse juhatajalt  Tiiu
Pärnalt 447 9761, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Samal teemal veel
Pärnu Postimees, 19.05.2015, Planeeringuga pannakse paika merekasutus Pärnumaal
Pärnu Postimees, 25.02.2015, Teadlased seisavad Pärnumaa mereruumi headuse eest
Pärnu Postimees, 10.01.2015, Pärnu lahes ei lubata reostavat vesiviljelust
Pärnu Postimees, 26.11.2014, Liivi lahe kalade kohal ripub tuuleenergeetika tont
Pärnu Postimees, 22.11.2014, Kalurid ja surfarid jagasid merd
Pärnu Postimees, 31.10.2014, Pärnumaa mereplaneeringust
Pärnu Postimees, 29.10.2014, Teadlastel tuleb uurida, kas kala kardab tuult
Pärnu Postimees, 24.10.2014, Mereplaneering jätab kalurid tahaplaanile
Pärnu Postimees, 22.10.2014, Mereplaneeringu tutvustus läheb kolmandale ringile
Pärnu Maavalitsus, Kalanduse teabekeskus, 21.10.2014, Pärnumaa mereplaneeringu arutelu "Kas kala kardab tuult?" 27. oktoobril Pärnu Maavalitsuse 2. korruse saalis
Pärnu Postimees, 16.04.2014, Mereala planeeringu teine katse on avalikkuse ees
Pärnu Postimees, 05.12.2013, Liivi lahe kalanduskogu tegi mereala planeeringu maatasa
Pärnu Postimees, 21.11.2013, Valminud on Pärnu mereala planeeringu eskiislahendus
Äripäev, 08.02.2013, Pärnumaa hakkab mereala planeerima
Pärnu Postimees, 14.11.2012, Pärnu mereala jagatakse kasutajate vahel 2017. aastaks
Eesti Teadusagentuur, 29.10.2012, Foorum "Merealade ruumiline planeerimine ja tuulepargid"
Eelnõude infosüsteem, 12.09.2012, Vabariigi Valitsuse korralduse "Maakonnaplaneeringute algatamine merealal" eelnõu
Keskkonnaministeerium, 03.08.2011, Merealade planeerimine saab paremad alused

PÄEVAKAVA

Reede, 14. september - 1. laagripäev

Kellaaeg                 Tegevus

10.00 – 13.30         Kohtumine kutselise kaluri Lauri Koniga. Õpituba kaasaegsetest ja     

                             ajaloolistest kalapüügivahenditest. Kalade puhastamine ja suitsutamine

13.30 – 14.00         Bussisõit Vehendi Puhkekeskusesse

14.30 – 15.00         Lõunasöök

15.00 – 16.30         Ülevaade Eestis elutsevatest kalaliikidest, kalade uurimine ja määramine

17.00 – 17.30         Õhtusöök

17.30 – 17.45         Bussisõit Emajõe äärde

17.45 – 21.00         Kalapüük jõel, spinninguloopimine, õngepüük korgiga

21.00 – 21.15         Bussisõit Vehendisse

21.30 – 21.45         Ööoode

21.45- ...                Kalade puhastamine,  grillimine

Laupäev, 15.september - 2. laagripäev

Kellaaeg                          Tegevus

08.30 – 09.00                   Hommikusöök

09.00 – 09.15                   Bussisõit Emajõe äärde

09.15– 12.00                    Kalapüük jõel, spinninguloopimine,spinninguloopimine, õngepüük 

                                       korgiga

12.30 – 13.00                   Lõunasöök

13.00 – 14.00                   Spinningu täpsusloopimise võistlus

14.00 – 14.30                   Viktoriin

14.30 – 15.00                   Autasustamine, tunnistuste jagamine, laagri lõpetamine

15.00  – 15.30                  Kõjusõit

PÄEVAKAVA

Reede, 21. september - 1. laagripäev

Kellaaeg                 Tegevus

10.00 – 13.30         Kohtumine kutselise kaluri Lauri Koniga. Õpituba kaasaegsetest ja    

                              ajaloolistest kalapüügivahenditest. Kalade puhastamine ja suitsutamine

13.30 – 14.00         Bussisõit Vehendi Puhkekeskusesse

14.30 – 15.00         Lõunasöök

15.00 – 16.30         Ülevaade Eestis elutsevatest kalaliikidest, kalade uurimine ja määramine

17.00 – 17.30         Õhtusöök

17.30 – 17.45         Bussisõit Emajõe äärde

17.45 – 21.00         Kalapüük jõel, spinninguloopimine, õngepüük korgiga

21.00 – 21.15         Bussisõit Vehendisse

21.30 – 21.45         Ööoode

21.45- ...                Kalade puhastamine,  grillimine

Laupäev, 22. september - 2. laagripäev

Kellaaeg                          Tegevus

08.30 – 09.00                   Hommikusöök

09.00 – 09.15                   Bussisõit Emajõe äärde

09.15– 12.00                    Kalapüük jõel, spinninguloopimine,spinninguloopimine, õngepüük

                                        korgiga

12.30 – 13.00                   Lõunasöök

13.00 – 14.00                   Spinningu täpsusloopimise võistlus

14.00 – 14.30                   Viktoriin

14.30 – 15.00                   Autasustamine, tunnistuste jagamine, laagri lõpetamine

15.00  – 15.30                  Kõjusõit

Koolitusseminar "Erinevate ettevõtlusvormide eelised ja kitsaskohad" 12.03.2013 Kuressaares, hotelli Arensburg seminarisaalis

PÄEVAKAVA

10.00 – 10.15 Kogunemine, tervituskohv, registreerumine

10.15 – 12.30 Seminar (vt alltooduna käsitletavaid teemasid)

12.30 – 13.00 Lõuna

13.30 – 15.00 Seminar

15.15 – 15.30 Arutelu

15.30 – 16.30 Seminar

16.30 – 17.00 Küsimused-vastused-mõttearendused

Lektor: Ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna

_________________________________________________________________________

KÄSITLETAVAD TEEMAD

Isikud ja ettevõtjad

• Ettevõtjad ja ettevõtted, FIE, OÜ, AS, TuÜ, TÜ, UÜ ja MTÜ. Registreerimise ja alustamise protseduurid.

• OÜ asutamine ilma sissemaksuta, rahaline ja mitterahaline sissemakse. Ülekurss ehk aažio. Võimalikud probleemid osakapitali nõude täitmisega tegevuse käigus.

• Raamatupidamine ja maksuarvestus FIE-l ja juriidilisel isikul, FIE erikonto probleemid. Esitatavad maksudeklaratsioonid. Ettemaksukonto toimimisloogika.

• FIE ja OÜ omaniku abikaasa ravikindlustus.

• Ettevõtluses teenitud raha kasutamine isiklikuks tarbimiseks FIE–l ja OÜ omanikul. Erisoodustus.

• Mida saab ettevõtluse kuludesse kanda? Kulude arvestus ja dokumentaalne tõendamine. Transpordivahendite kulude probleemid.

• Mida on ettevõtjal õppida kohtulahenditest? Pankroti ABC. Mis on vastutusotsus ja millal võib ettevõtjat ähvarda materiaalne vastutus?

• Maksuameti uus struktuur ja maksukontrollide viimaste aastate praktika. Käibemaksukohustuslaseks registreerimine ja registrist kustutatud saamine. FIE sundkustutamine äriregistrist.

• FIE ettevõtte maksuvaba üleandmine ja pärandamine. Ettevõtluse lõpetamine. Uus perekonnaseadus ja ettevõtlus.

Koolitusseminar „Erinevate ettevõtlusvormide eelised ja kitsaskohad" neljapäeval, 05.04.2012 Kärdlas, Tuuru maja konverentsisaalis asukohaga Vabrikuväljak 1, Kärdla

PÄEVAKAVA

10.45 – 11.00 Kogunemine, tervituskohv, registreerumine

11.00 – 13.00 Seminar (vt alltooduna käsitletavaid teemasid)

13.00 – 13.30 Lõuna

13.30 – 15.00 Seminar

15.15 – 15.30 Kohvipaus

15.30 – 16.30 Seminar

16.30 – 17.00 Küsimused-vastused-mõttearendused

Lektor: Ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna

_________________________________________________________________________

KÄSITLETAVAD TEEMAD

Isikud ja ettevõtjad

• Ettevõte ja ettevõtja.

• Inimene, eraisik ja FIE.

• Osaühing, mittetulundusühing ja tulundusühistu.

• Registreerimise ja asutamise protseduurid.

Uus perekonnaseadus ja ettevõtlus

• Varaühisus, soetisvara tasaarvestus ja varalahusus.

• FIE ettevõtluse vara ja OÜ osad pere varana.

• Pere varaline vastutus ühe abikaasa pankrotistumise korral.

• Pere ülalpidamise kohustus ja varaline vastutus.

Raamatupidamis- ja maksuarvestus FIE-l ja juriidilisel isikul

Ettevõtluses teenitud raha kasutamine isiklikuks tarbimiseks

Millal ja kui palju tuleb töiselt tulult makse maksta:

• FIE-na.

• Läbi juriidilise isiku tegutsedes.

• Mida saab inimene sotsiaalmaksu eest?

OÜ, TÜ ja MTÜ raha kasutamine:

• Seadusi järgides.

• Lootes, et maksuamet mind ei kontrolli.....

• Dividend ja sotsiaalmaks.

Ettevõtluse kulud FIE-l ja juriidilisel isikul

• Mida tähendab kulu seotus ettevõtlusega?

• Põhivara FIE-l ja juriidilisel isikul, selle parendamine ja täiendamine.

• Ettevõtlusega osaliselt seotud kulud.

• Kulude dokumentaalne tõendamine.

FIE ettevõtte üleandmine ja pärandamine

• Millal on üleandmine maksuvaba?

• Üleandmise protseduur.

• FIE ja OÜ omaniku vara pärimine.

Ajakohased ettevõtluse probleemid

• 2012. a tuludeklaratsiooni E-vorm.

• FIE erikonto.

• Käibemaksu arvestusperiood ja kassapõhine käibemaksuarvestus.

• Kindlustushüvitis FIE ettevõtluse tuluna.

• Ettevõtluse lõpetamine .

Pankroti ABC

• Mis on pankrot ja kuidas näeb välja pankrotimenetlus.

• Kuidas käituda raskuste tekkides.

• Pankrotiavalduse esitamine, juhtimisviga ja vastutusotsus.

• Reaalne varaline vastutus FIE-l ja OÜ omanikul-juhatajal.

• Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus.

Eestis kasutatavad toidumärgid on Tunnustatud Maitse ja Tunnustatud Eesti Maitse.

Toiduainete erimärgistus on Eestis kasutusel juba mitu aastat. Selliste märkide eesmärk on aidata tarbijal orienteeruda kireval toiduturul, tõstes esile heade ja kvaliteetsete Eesti toodete konkurentsieeliseid. See teeb tarbija ostuotsuse tunduvalt lihtsamaks.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda alustas toiduainete kvaliteeti tähistava märgi väljatöötamist 1997. aastal, mil EPKK koostöös Saksa Põllumajandusühendusega (Deutsche Landwirtshafts- Gesellschaft - DLG) sai alguse Eesti toiduainete kvaliteedi hindamise ja märgistamise projekt.

• Esimesed Tunnustatud Eesti Maitse kvaliteedimärgid (ristikumärgid) anti välja 1998. aasta sügisel.
   
• 2000. aastal tuli kasutusele ka Eestimaist päritolu ja kõrget kvaliteeti tähistav märk Tunnustatud Eesti Maitse ehk pääsukesemärk.
   
• Euroopa Liidu nõuetest tulenevalt muutus 2004. aasta sügisest Tunnustatud Eesti Maitse ristikumärgi nimetus Tunnustatud Maitseks. 

Kvaliteedimärgiga toidutoodetega saab tutvuda Eesti Toiduliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kodulehel.

• Eestis kasutatavatest vabatahtlikest toidumärgistest loe siit.

Uudiseid kvaliteedimärgiga tunnustatud toidutoodetest loe siit.

Vali kuu, et näha sündmuseid. Nimekirja sulgemiseks vajuta uuesti valitud kuu peale.

Konsulentide andmebaasiga ning konsulentidele kutse andmise korraga on võimalik tutvuda Maamajanduse Infokeskuse kodulehel.

Lisateave

Konsulendil pole lepingulist töösuhet kalanduse teabekeskusega, mistõttu palume täpsema teabe saamiseks teenuse osutamisest (sh konsultatsiooni maksumusest) pöörduda vahetult konsulendi poole.

Sisevete püük

Rannapüük Läänemeres

Traalpüük Läänemeres

Kaugpüük

Vastavalt Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) Rakendamis- ja Jõustamismeetmetele (CEM) kasutatakse püügitegevuse jälgimiseks pardal viibivaid vaatlejaid, kes viivad muude ülesannete kõrval läbi ka saagi bioloogilist analüüsi ning koguvad bioloogilist materjali, mida hiljem laboris analüüsitakse. Vaatlejaid rakendatakse ka Edela-Atlandil püüdvatel Eesti laevadel, kuna seal piirkonnas kehtib ohualtite merealade määrus (Euroopa Liidu Nõukogu määrus 734/2008).

Eesti laevadel kohustusi täitvad vaatlejad on Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi töötajad.