Keskkonnale kahju tekitamine

Ebaseadusliku kalapüügi, ilma nõutava tähistuse ja märgistuseta püügile seatud püügivahendite kõrvale on suureks probleemiks tõusnud eksimused kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korraga sätestatu vastu, näiteks ei ole püügi- ja müügiandmed vastavuses või jäetakse andmed teostatud toimingute kohta tähtajaks esitamata. Sama kehtib ka kala esmakokkuostuga tegelevate isikute kohta. 

Kutselise kaluri kalapüügiloa omamine kohustab loa omanikku või tema esindajat esitama püügi-, kogumis-, ümberlaadimis- või lossimisandmed või muud nende töödega seotud andmed (kalapüügiseaduse § 61 lg 1). Paberdokumendil rannapüügipäeviku täidetud originaalleht esitatakse Veterinaar- ja Toiduametile iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks. Igal rannapüügipäeviku lehel kajastatakse ainult ühe aruandekuu püügiandmed. Kui aruandekuul püügil ei käidud, siis paberkandjal püügipäevikulehte ei esitata. Elektroonilise esitamise korral võib andmed esitada iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks. ( Kalapüügiga seonduvate andmete esitamsie kord 15 lg 4 ja 18 lg 7)

Kalapüügiloa omanik või tema seaduslik esindaja peab teadma kalapüügiluba omades sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi ning kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korda reguleerivate õigusnormide mittetundmist ei peeta loa omaniku või tema seadusliku esindaja jaoks vältimatuks.

Kalapüüginõuete tõsised rikkumised kalapüügiseaduse § 71 järgi

(1) Kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks:
1) nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi;
2) kaaspüügi tingimuste rikkumist;
3) keelatud püügiviiside kasutamist

(2) Harrastuskalapüügil loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks:
1) kalapüüki keeluajal või keelatud kohas;
2) keelatud kalaliigi püüki;
3) kalapüüki keelatud või nõuetele mittevastava püügivahendiga;
4) kalapüügi üle riiklikku järelvalvet teostava inspektori töö takistamist või uurimisega seotud tõendite varjamist, rikkumist või kõrvaldamist;
5) alamõõdulise kala püüki;
6) keelatud püügiviisi kasutamist;
7) kaaspüügi tingimuste rikkumist.

EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 42

Tõsised rikkumised

1. Käesoleva määruse kohaldamisel on tõsine rikkumine:
a) tegevus, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina;
b) ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga otseselt seotud äritegevus, sealhulgas sellisest kalapüügist saadud kalandustoodetega kauplemine või nende import;
c) käesolevas määruses osutatud dokumentide võltsimine või selliste valedokumentide või kehtetute dokumentide kasutamine.
2. Rikkumise tõsiduse määrab kindlaks liikmesriigi pädev asutus, võttes arvesse artikli 3 lõikes 2 sätestatud kriteeriume.

Artikkel 3

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad kalalaevad

1. Kalalaeva peetakse ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates teinud järgmist:

a) kalastanud ilma lipuriigi või asjaomase rannikuäärse riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, loa või litsentsita või

b) jätnud täitmata oma kohustuse registreerida ja kanda ette püüki või püügiga seotud andmeid, sealhulgas laevaseiresüsteemide kaudu edastatavaid andmeid, või esitada artikli 6 kohane eelteatis, või

c) kalastanud keelupiirkonnas, keelatud perioodil, ilma kvoodita või pärast kvoodi täitmist ja/või lubatust sügavamal või

d) püüdnud otseselt kalavarusid, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud, või

e) kasutanud keelatud või nõuetele mittevastavaid püügivahendeid või

f) võltsinud või varjanud laeva tähistust, nime või registreerimisnumbrit või

g) varjanud, rikkunud või kõrvaldanud uurimisega seotud tõendeid või

h) takistanud ametnikke täitmast oma ametiülesandeid kehtivate kaitse- ja majandamismeetmete täitmise inspekteerimisel või vaatlejaid nende töös, milleks on kehtivate ühenduse eeskirjade täitmise vaatlemine, või

i) võtnud pardale, ümberlaadinud või lossinud alamõõdulisi kalu vastuolus kehtivate õigusaktidega või

j) osalenud ümberlaadimises või ühistes püügioperatsioonides kalalaevadega, mille puhul on tuvastatud tegelemine ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga käesoleva määruse alusel, toetanud või varustanud selliseid kalalaevu; eriti peetakse silmas kalalaevu, mis on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja või piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni koostatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, või

k) on teostanud piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni pädevusalas kalapüüki viisil, mis ei sobi kokku või on vastuolus nimetatud organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmetega, ning sõidab sellise riigi lipu all, kes ei kuulu nimetatud organisatsiooni või ei tee nimetatud organisatsiooniga koostööd selle organisatsiooni poolt ettenähtud korras, või

l) ei kuulu ühegi riigi alla, olles seega rahvusvahelise õiguse kohaselt riikkondsuseta laev.

2. Lõikes 1 nimetatud tegevusi käsitatakse artikli 42 kohaselt tõsiste rikkumistena olenevalt vastava rikkumise raskusastmest, mille peab kindlaks määrama liikmesriigi pädev asutus, võttes arvesse selliseid kriteeriume nagu põhjustatud kahju, rikkumise ulatus, selle maksumus ja kordumine.

Kalapüügieeskiri

§ 3.  Lubatud kalapüügivahendid

Lubatud kalapüügivahendid jagunevad õngpüünisteks, allveepüügivahenditeks, nakkepüünisteks, lõkspüünisteks, kurnpüünisteks ja traalpüünisteks.

§ 4.  Õngpüünised

(1) Õngpüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud sööda või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub.

(2) Lubatud õngpüünised on:
1) lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist ja üheharulisest konksust ning võib olla varustatud raskuse ja ujukiga;
2) käsiõng, mis koosneb ridvast, ujukist või noogutist, õngenöörist ja kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust ning võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse ja rulli või haspliga;
3) spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, rullist, õngenöörist ja landist või rakisest ning võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse või lisatirguga;
4) vedel, mis koosneb õngenöörist ja landist või rakisest ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega ning mida veetakse paadi järel;
5) sikuti, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust ning võib olla varustatud vahetrossi ja kuni kahe kirptirguga;
6) lendõng, mis koosneb ridvast, rullist, nöörist ja kuni kolmest konksust ning millega püügil kasutatakse kunstpeibutist;
7) räimeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kümnest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ole suurem kui 5 mm;
8) põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust ning võib olla varustatud ridva ja rulli või haspliga;
9) und, mis koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist või raamist või hargist või muust tarindist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega;
10) õngejada on kuni 100 õngekonksuga õngpüünis, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1–23), artikli 2 punkti b alapunktis iii.

§ 5.  Allveepüügivahendid

(1) Allveepüügivahend on vahend, millega püütakse kala vee all viibides.

(2) Lubatud allveepüügivahendid on:
1) harpuunpüss – mehhaaniline või pneumaatiline vahend kala harpuunimiseks;
2) harpuun – kidadega või kidadeta kuni viieharuline torkevahend, mida lastakse harpuunpüssist või torgatakse kalasse.

§ 6.  Nakkepüünised

(1) Nakkepüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb kala takerdumises võrgulinasse või kiilumises selle silma.

(2) Lubatud nakkepüünised on:
1) nakkevõrk – püünis, mis koosneb ühest võrgutükist, mille ülemise selise pikkus on kuni 70 m, või üksteise külge ühendatud lühemate võrkude jadast, mille kogupikkus on kuni 70 m, ja mida hoitakse ujukite ja raskustega vees vertikaalasendis;
2) raamvõrk – horisontaalsete ja vertikaalsete pinedega nakkevõrk.

(3) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on lubatud kasutada:
1) kaldavõrku – lõikes 2 kirjeldatud ja § 38 punktis 1 sätestatud silmasuurusega nakke- või kutselisel kalapüügil ka raamvõrku, mida kasutatakse Peipsi järves kaldast arvates 1 km laiusel veealal ning Lämmi- ja Pihkva järves 500 m laiusel veealal § 44 lõike 4 punktides 3 ja 4 sätestatud erisust arvestades;
[RT I, 28.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
2) avaveevõrku – lõikes 2 kirjeldatud ja § 38 punktis 2 sätestatud silmasuurusega, arvestades § 44 lõike 4 punktis 4 sätestatud erisust, nakke- või raamvõrku, mida kasutatakse Peipsi järves kaldast kaugemal kui 1 km ning Lämmi- ja Pihkva järves kaldast kaugemal kui 500 m.
[RT I, 28.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

§ 7.  Lõkspüünised

(1) Lõkspüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb kala suunamises ja eksitamises püünisesse või selle osasse, millest väljumine on raskendatud.

(2) Lubatud lõkspüünised on:
1) mõrd – püünis, mis koosneb juhtaiast, vajaduse korral tiivast või tiibadest, mis moodustavad kariaia, ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahest pealt kinnisest mõrrakerest. Merel ei ole kariaedade arv piiratud, kuid need peavad paiknema järjestikku juhtaia ühes otsas koos mõrrakeredega, mis võivad olla pealt lahti kuni mõrrasuupoolse esimese pujuseni. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud. Mõrra alaliigid on sätestatud lõikes 3 ja osa neist on näidatud joonisel lisas 1;
[RT I, 24.04.2019, 5 - jõust. 27.04.2019]
2) kastmõrd – püünis, mis koosneb juhtaiast, kuni kahest kariaiast, ühest või mitmest pujusest ja ühest või kahest pealt lahtisest kastist ehk pärast. Kastmõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600 m;
3) kadiska – söödastamata, kuni 1,4 m põhja läbimõõduga ja kuni 0,6 m kõrge püünis, mille neel, kustkaudu kala siseneb püünisesse, peab olema kogu kõrguse ulatuses avatud. Püünis võib olla ankurdatud ja varustatud kuni 1 m pikkuse juhtaiaga. Kadiska tüübid on näidatud joonisel lisas 2;
4) silmutorbik – kooniline kuni 30 cm suu läbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta püünis;
5) silmumõrd – juhtaia ja tiibadeta püünis, mille suu on kuni 0,5 m kõrge ja kuni 1 m lai ning pujuse diameeter on kuni 5 cm;
6) vähimõrd – söödastatav, kuni 1 m läbimõõduga püünis, millel puuduvad juhtaed ja tiivad ning millel on kuni 3 ava.

(3) Mõrra lubatud alaliigid on:
1) avaveemõrd – mõrd, mille kariaia ja suu kõrgus on üle 3 m;
2) ääremõrd – mõrd, mille kariaia ja suu kõrgus on kuni 3 m;
3) rivimõrd – tiibadeta, kuni kahe kerega, kõigis osades kuni 0,5 m kõrgune mõrd, mille kered on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa;
4) juhtaiata mõrd – ühe või mitme mõrrakeres oleva pujusega ja tiibadega või ilma nendeta mõrd, millel puudub juhtaed. Mõrra tiivad, mõõdetuna kerega ühenduse kohast, ei või olla pikemad kui mõrra kere;
5) jõemõrd – mõrd, mille juhtaia pikkus võib olla kuni 50 m ja mille tiivad ei moodusta kariaeda ning mille kõrgus merre suubuvates jõgedes võib olla kuni 3,5 m;
[RT I, 28.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
6) mõrd mõrrajadas – mõrd, mis püügile panekul asetatakse samasuunaliste juhtaedadega ühendatuna jadasse. Jadasse asetatuna võivad mõrrad paikneda ühel või mõlemal pool juhtaeda ning nende juhtaiaga ühendamiseks võib kasutada lisajuhtaedu;
7) tindimõrd – mõrd, mille pära silmasuurus on kuni 10 mm.
[RT I, 08.05.2018, 1 - jõust. 11.05.2018]

§ 8.  Kurnpüünised

(1) Kurnpüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega või püügivahendi vertikaalse liigutamisega.

(2) Lubatud kurnpüünised on:
1) põhjanoot ehk mutnik – koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning selle veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina;
2) veonoot – koosneb veoköitest, tiibadest, kerest ja pärast ning mis kokku vedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal ja mille alaliigid on sätestatud lõikes 3;
3) liiv – koosneb jäigast liigendita raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist;
4) kuurits – koosneb jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast;
5) tõstevõrk – horisontaalselt vette asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt 1 meeter;
6) püüvõrk – ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrk;
7) vähinatt – söödastatav, kuni 50 cm läbimõõduga veekogu põhja asetatav tõstetav püünis, võib olla varustatud ridvaga.

(3) Lubatud veonooda alaliigid:
1) kaldanoot – veonoot, tiibade kogupikkusega kuni 50 m, millega loomus veetakse kaldale;
2) pöördnoot ehk pöörinoot – veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle.

§ 9.  Traalpüünised

(1) Traalpüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti püüdmises.

(2) Lubatud traalpüünised on:
1) traalnoot, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti a alapunktis i ja mille alaliigid on sätestatud lõikes 3;
2) agariku tragi – jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks.

(3) Traalnooda alaliigid on:
1) põhjatraalnoot – traalnoot, mis on varustatud grunttropiga;
2) pelaagiline traalnoot – traalnoot, millel grunttropp puudub.

Keelatud tegevus, püügiviisid ja -vahendid ( kalapüügiseadus § 10)

(1) Keelatud on püüda kala, kelle pikkus on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust, välja arvatud käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga või ELi määrusega sätestatud kaaspüügi tingimustel (edaspidi kaaspüügi tingimused).

(2) Keelatud on püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, -alal või püügivõimalust eirates, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 4 alusel lubatud eriotstarbelisel kalapüügil (edaspidi eripüük) või kaaspüügi tingimustel.
[RT I, 30.06.2017, 4 - jõust. 10.07.2017]

(3) Keelatud on koguda veetaimi käesolevas seaduses loetlemata ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendiga ning käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud püügivõimalust eirates.

(4) Keelatud on vette tagasi heita:
1) püütud kala, välja arvatud harrastuspüügil õngpüünistega ja õngepüügil püütud kala, neid liike, keda on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61), artikli 15 lõike 1 punktides a, b ja d, juhul kui nimetatud artikli lõigetes 5–7 või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti;
2) veetaime ja käesoleva lõike punktis 1 viitamata liiki kuuluvat püütud kala, kui see on kaotanud eluvõime, välja arvatud harrastuspüügil õngpüünistega ja õngepüügil püütud kala.

(5) Keelatud on püüda kala kalapüügivahendeid kasutamata, käesolevas seaduses loetlemata ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata vahendiga või käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud vahendiga või viisil, samuti viisil, mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, nagu näiteks püük elektriga, mürk- ja narkootilise ainega, tulirelvaga ning lõhkelaenguga.

(6) Keelatud on kala elektriga püüdmise vahendi (edaspidi elektripüügivahend) valmistamine, omamine, ladustamine, võõrandamine, transportimine ja kasutamine, välja arvatud käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud juhul.

(7) Kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendite ja püügiviiside kasutamine on lubatud Keskkonnaministeeriumi loal eripüügi teostamiseks.

(8) Keelatud on:
1) müüa, osta või käidelda kala, kes on püütud veekogust ajal, mil selle püüdmine on keelatud, välja arvatud juhtumid, kui kala on püütud eripüügil keskkonnatasude seaduse §-s 57 sätestatud eesmärgil, kaaspüügi tingimustel või kui kala ostab füüsiline isik oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008 ja (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50), artikli 65 lõikes 2 nimetatud koguses;
[RT I, 30.06.2017, 4 - jõust. 10.07.2017]
2) müüa, osta või käidelda alamõõdulist kala, välja arvatud kaaspüügi tingimustel püütud alamõõdulise kala transport;
3) müüa, osta või käidelda kala, mille päritolu ei ole tõendatav, välja arvatud kui kala ostab füüsiline isik oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 65 lõikes 2 nimetatud koguses;
4) müüa või osta harrastuskalapüügil või õngepüügil püütud kala;
5) müüa või osta kala enne lossimist või maale toomist;
6) töödelda veekogul või vahetult selle rannal või kaldal harrastuskalapüügil või õngepüügil püütud kala, kui selle kalaliigi kohta on käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud alammõõt ja töötlemine ei võimalda tuvastada püütud kala pikkust.

(9) Erandina käesoleva paragrahvi lõike 8 punktist 2 on lubatud keskkonnatasude seaduse §-s 57 sätestatud eesmärgil eripüügil püütud alamõõdulise kala ja merest püütud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 viidatud liiki kuuluva alamõõdulise kala mitteinimtoiduks ostmine, müümine, transport ja hoidmine.

(10) Keelatud on abistada neid laevu, merel kala nendelt laevadelt ümber laadida või osaleda ühises püügitegevuses nende laevadega, mis on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1–32), artiklite 27 ja 30 kohaselt kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ELi nimekirja.

(11) Eesti Vabariigi äriregistris registreeritud ettevõtjal on keelatud kasutada kalapüügil laeva, mis on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklite 27 ja 30 kohaselt kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ELi nimekirja.

(12) Kutselise kalapüügi luba omaval isikul on keelatud müüa tema püütud kala otse füüsilisele isikule oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul suuremas koguses, kui sätestab nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 65 lõige 2.

Kaaspüügi tingimused

merel

transpordil

ettevõttes

rannapüügipäevik

kalalaeva püügipäevik

kala üleandmisdeklaratsioon

kala esmakokkuostukviitung

KALAPÜÜGI KORRALDAMISE TEATED (Ametlikud Teadaanded, ostimiseks vali teadaande pealiigiks "Jahinduse ja kalanduse teated")

Kalapüügi keeluaegade ja -aladega saab tutvuda interaktiivse kaardi abil rakenduses "Kalapüügipiirangud", mis sisaldab ka korraldamise teateid.

• Loode-Atlandi piirkonna püügirajooni 3NO pikklesta (WIT) püügivõimaluse müük enampakkumise korras
• Kutselise kalapüügi loa taotluse esitamise tähtaja ennistamine
• Keskmised kala esmakokkuostuhinnad
• Veeteede Amet muutis 2011. aastal Pärnu eripiirkonna tingimusi

Kalade alammõõdud ning mõõtmise nõuded on esitatud kalapüügieeskirja lisas 3.
Kui alammõõdu kehtivusala ei ole täpsustatud, kehtib alammõõt kõigil veekogudel. (Kalapüügieeskiri § 14)

Viimati uuendatud 29. aprill 2024

¹ Veeala on määratud juhul, kui alammõõt on veealade kaupa erinev või kehtib ainult teatud veealal.

² L – kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni.

³  Jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi arvestamata), vähk asetatakse mõõtelauale või -lindile selili asendis.

Valdkonna eest vastutav minister võib tulenevalt kalanduskomisjoni soovitustest ajutiselt suurendada või vähendada Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel lisas 3 sätestatud kalaliikide alammõõtu (Kalapüügieeskiri § 44 lg 4 p 1)

Lossitava kala alammõõdud (EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1241 VIII LISA)

Kalade alammõõtudega saab tutvuda ka interaktiivse kaardi abil rakenduses "Kalapüügipiirangud" (piirangud.kalateave.ee).

Kalanduse teabekeskus

kalateave[at]ut.ee

Töötajad

Asukoha kaart

Vaata suuremalt