Allikas: Eesti Rahvusringhääling, Katre Tatrik
05.10.2016

Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks aastatel 2014–2020 on loodud Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF). Fondi vahendite abil soodustatakse kalandussektori arengut ja kohanemist sektori struktuursete muutustega, et tagada Eesti kalanduse konkurentsivõime ja aidata tõsta kalurite sissetulekut.

Eesti kalanduse strateegias ette nähtud riiklike ning Euroopa Liidu kalanduse arengu toetuste andmist korraldab Maaeluministeeriumi valitsemisalas olev Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

Eesti kaheksa kalanduspiirkonda moodustati Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 toetusperioodi ajal. Piirkonnad hõlmavad alasid mereäärsel rannikul ja saartel ning siseveekogusid Peipsi-, Pihkva- ja Lämmijärve ning Võrtsjärve.

Neis piirkondades tegutseb kaheksa kalanduse kohalikku algatusrühma (varasemal toetusperioodil nimetati neid kalanduse tegevusgruppideks):

Harjumaa kalanduspiirkond
– algatusrühm MTÜ Harju Kalandusühing, http://www.harjukalandus.eu

Hiiumaa kalanduspiirkond
– algatusrühm MTÜ Hiiukala, http://www.hiiukala.org

Läänemaa kalanduspiirkond
– algatusrühm MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, http://www.lrs.ee

Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve kalanduspiirkond
– algatusrühm MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, http://www.pkak.ee  

Pärnumaa kalanduspiirkond
– algatusrühm MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu, http://kalanduskogu.ee

Saaremaa kalanduspiirkond
– algatusrühm MTÜ Saarte Kalandus, http://www.saartekalandus.ee

Virumaa kalanduspiirkond
– algatusrühm MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing, http://www.vrky.ee

Võrtsjärve kalanduspiirkond
– algatusrühm MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond, http://www.vortskalandus.ee

Algatusrühmad on eraõiguslikud juriidilised mittetulunduslikud isikud, kelle tegevust toetatakse "Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava" meetmest "Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine".

Meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord ning nõuded kohaliku algatusrühma, kohaliku arengu strateegia ja strateegia rakenduskava kohta on sätestatud määruses "Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine".
Määrus on tõlgitud ka vene keelde.

Edukamate ja silmatorkavamate näidetega EMKF 2014–2020 perioodist saate tutvuda eraldi lehel või siin samas kaardil:

proov

Kalanduse teabekeskuse eesmärk on panustada kalapüügi, vesiviljeluse ning vee-elusressursside väärindamise valdkonnas tegutsevate ettevõtjate teadmiste taseme tõstmisse, mis võimaldab neil suurendada majanduslikku ja keskkonnaalast jätkusuutlikkust. Teabekeskus soodustab valdkonna ettevõtjate, mittetulundusühingute ning teadus- ja arendusasutuste vahelist koostööd ja laiema avalikkuse teadlikkust kalandusest.

Selleks kogutakse ja analüüsitakse valdkondlikke andmeid, korraldatakse ja koordineeritakse valdkondliku majandustegevusega seotud koolitusi, uuringuid ja katseprojekte. Teabekeskus teeb koostööd organisatsioonide ja asutustega Eestis ja rahvusvaheliselt. Teabematerjalide ja meediakanalite kaudu levitatakse valdkondlikku teavet, nõuandeid ja häid tavasid.

Teabekeskuse tegevust juhib juhataja.

Teabekeskuse tööd koordineerib nõukogu, milles on esindatud:

1) Eesti Kalaliit,
2) Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit,
3) Eesti Kalurite Liit,
4) Eesti Kaugpüüdjate Liit,
5) Eesti Loodushoiu Keskus,
6) Eestimaa Looduse Fond,
7) Eesti Maaülikool,
8) Eesti Vesiviljelejate Liit,
9) kalanduse kohalikud tegevusrühmad,
10) Kliimaministeerium,
11) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
12) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,
13) Tallinna Tehnikaülikool
14) Tartu Ülikool.

Kalanduse teabekeskuse tegevus toimub " Euroopa Merendus-, Kalandus-, ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027" meetme 2.2.9 „Vee-elusressursside väärindamise teadmussiirdetoetus“, meetme 1.1.5 „Kalapüügi teadmussiirdetoetus“ ja meetme 2.1.4 „Vesiviljeluse teadmussiirdetoetus“ raames.

Toetused määrati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 14.03 ja 15.03 2024 otsustega nr 17-29.5/24/3, 17-30.16/24/3 ja 17-30.4/24/3.

Kalapüügi teadmussiirdetoetuseks määrati 3 121 000 eurot, vee-elusressursside väärindamise teadmussiirdetoetuseks 4 121 000 eurot ja vesiviljeluse teadmussiirdetoetuseks 1 415 000 eurot.

Kalanduse teabekeskuse tegevuse lõpptähtaeg on 30. juuni 2029.

Aastatel 2016-2023 toimus kalanduse teabekeskuse tegevus "Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava" meetme 1.3 "Teadlaste ja kalurite koostöötoetus" ja meetme 2.6 "Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus" raames.

Aastatel 2011-2015 toimus kalanduse teabekeskuse tegevus "Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava" meetme 3.1 "Ühistegevused" tegevuse "Muud ühistegevused" raames.

Allikas: Kalanduse teabekeskus

Allikas: TÜ Eesti Mereinstituut

Rahvusvaheline ahvenlaste konverents PERCIS 2016 toimub 18.-22. aprillini.

Sümpoosionil leiavad käsitlemist ahvenlaste bioloogia, kasvandamise ja majandamisega seonduvad erinevad aspektid.

Sümpoosioni ettekannete teesid palutakse saata e-kirja või tavapostiga hiljemalt 1. märtsil 2015.

Percis IV

Ahvenlased ühe kalamajanduse ökoloogilise võtmeliigina on lähiajal olnud teadlaste, ihtüoloogide ja kalakasvatajate rahvusvaheliseks uurimisobjektiks.

Sümpoosioni põhieesmärgid on:

1. (1)Tutvustada ja publitseerida ajakohaseid teadmisi ahvenlastest.
2. (2) Tõhustada rahvusvahelist koostööd ja teadmiste vahetamist ahvenlastele keskendunud ihtüoloogide vahel.
3. (3)Määratleda prioroteetsed valdkonnad ahvenlaste edasiseks uurimiseks.

xxx

Allikas: Auma.de

Aeg: 25.09.-29.09.2016
Koht: Poola Vabariik, Poznan

Rahvusvaheline toiduainete töötlemise tehnoloogiate mess POLAGRA TECH 2016 toimub 26.-29. septembrini Poolas Poznanis.

Lisateave messist

Kalanduse tootjaorganisatsioonide tootmis- ja turustuskavasid toetatakse 2,5 miljoni euroga