Kalapüük

Kutseliste kalurite arv on Eestis aastatega vähenenud, varasema ligemale 3000 kaluri asemel oli Eestis 2010. a kutselisi kalureid umbkaudu 2260, neist rannakalureid ligi 1800, sisevetekalureid 460, lisaks  traalpüüdjaid 200 ning kaugpüügiga tegelejaid 80. Paljud kutselised kalurid (peamiselt traalpüüdjad) on koondunud  Eesti Kalurite Liitu. Eestis tegutseb ka kaheksa kalanduse tegevusgruppi, läbi mille rannakaluritel on võimalus oma valdkonda arendada.

2010. a lõpu seisuga kuulusid Eesti kalalaevastikku 53 laeva Läänemerel ja 6 püügilaeva Atlandi ookeanil ning Kalanduse infosüsteemi kantud andmete järgi kokku 873 rannapüügiga tegelevat kalapaati ja 430 sisevetepüügi kalapaati.

Eesti laevastiku püüginäitajatega saab tutvuda Põllumajandusministeeriumi kodulehel.

Kalapüük on tegevus, mille eesmärk on kala, jõesilmu ja teiste sõõrsuude; jõevähi, kreveti ning teiste kümnejalaliste; kalmaari ja teiste hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. (Kalapüügiseadus § 3 lg 1)

Lisaks võrdsustatakse kalapüügiga püügikorda seatud püügivahenditega veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis viibimine. (Kalapüügiseadus § 3 lg 3)

Püüdja omandiõigus kalale tekib hõivamisega, kui see ei ole vastuolus kalapüügiseadusega ja ei rikuta teiste isikute õigusi. Kala on peremehetu, kui ta on looduslikus vabaduses. (Kalapüügiseadus § 5 lg 1)

Ranna ja kalda piiranguvööndi laius:

1) Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit;
2) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit;
3) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit. (Looduskaitseseadus § 37 lg 1)