Uncategorised

Uudised

Väheväärtusliku kalatooraine koguste kaardistamine

Kala kasutamine toiduks

Kala on kasulik toiduaine, sisaldades mitmeid inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Kala on kergesti seeditav, temas leidub vähe kaloreid, ent ohtralt toitaineid. Kala sisaldab 13-23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades lausa 25% (anšoovis, tuunikala); sügisel on isegi räimes valku kuni 23%. Rasva sisaldus kõigub 0,1-33%ni, sõltudes kala liigist ja püüdmisajast.

Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist Omega-rasvhapet.

Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1-5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on mikroelement seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi, mis on oluline mikroelement südamehaigetele, sisaldus on suurem merekalades.

Kõikides merekalades on rohkesti joodi, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline ka kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele.

Kokkuvõtvalt kala kasulikkusest

100-150 g merekala võib katta u 200mg inimese joodivajadusest.
Kala sisaldab vähesel määral süsivesikuid (oluline diabeetikutele) ja vähe naatriumit (tähtis keedusoolavaba dieedi jaoks).
Peale selle sisaldab kala veel palju vitamiine (A, D, B2, B6 ja B12) ja mineraalaineid: fosforit, rauda, magneesiumit ja kaaliumit. Kalas leidub ka eluks vajalikku mikroelementi seleeni, mis kaitseb südameinfarkti ja vähi eest.
Kõige väärtuslikum on kalas tema hästitalutav rasv. Eelkõige sellised kalad nagu angerjas, lõhe ja tuunikala sisaldavad Omega-3 rasvhappeid, mis võivad kaitsta südameveresoonkonna haiguste eest. (Südameinfarkti vähene esinemine Vahemeremaade elanike seas viitab nende suurele kalatoitude tarbimisele.)
Rasvasisaldus kala iga 100 grammi söödava osa kohta

Kala, mereloomad	Rasvasisaldus/ 100 g	Kala, mereloomad	Rasvasisaldus/ 100 g
angerjas	24,5	tuunikala	15,5
austrid	1,2	merelõhe	0,8
forell	2,7	merehaug	2,5
haug	0,7	tint	0,8
heeringas (filee)	15,0	säga	17,0
merivähk	1,9	merikeel	1,4
karbid	4,7	jõeahven	0,8
lõhe	13,3	krevett	1,4
sardiin	4,5	mereahven	3,6
lest	1,9	kilttursk	0,6

Allikas: Terviseleht

Samal teemal:
Söögikalas elavhõbedatonti kartma ei pea, 07.08.2017 Postimees

Kala tarbimine Eestis

Eestlaste kalatarbimine on teiste mereriikidega võrrelduna suhteliselt vähene. Statistikaameti andmetel tarbiti Eestis 2010. aastal kala 10,5 kg aastas ühe elaniku kohta, mis on Euroopa Liidu vastavast keskmisest (24 kg) 13,5 kg vähem.

Euroopa riikide suurimad kalatarbijad (kg elaniku kohta aastas):

Island	88,4
Portugal	63
Norra	46
Hispaania	41

Maailmas tervikuna on kalatarbimine tõusnud rekordtasemele, selgub ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni FAO raportist. Iga inimene sööb aastas keskmiselt 17 kg kala. Kuna kalas ja kalatoodetes on rohkesti kasulikke aineid ja vitamiine, võiksid ka Eesti inimesed oluliselt rohkem kala tarbida.

Uuringud kala ja kalatoodete tarbimisest Eestis

Rahvusvahelised uuringud kala tarbimisest ja kala kasulikkusest

Nõuded ja piirangud

Kala töötlemisel on Eestis pikaajalised traditsioonid, mereriigina on meile iseenesest mõistetav, et toidulauale jõuab vähemalt rahvuskala räim, järveäärsetest piirkondades on kättesaadavam latikas. Töönduslikumalt hinnalisemad kalad nagu koha ja ahven satuvad eestlaste toidulauale harvem, seda peaasjalikult seetõttu, et ekspordiartiklina on nad hinnalisemad.

Kala töötlemisega tegelevate üksuste arv on viimastel aastatel näidanud mõningast langustrendi. Veterinaar- ja Toiduameti tunnustatud kalakäitlemisettevõtete loetelu on leitav siit.

Kalatöötlemisettevõtete abistajaks on 1995. aastal loodud mittetulundusühing Eesti Kalaliit, kelle missiooniks on kalanduse kui majandusharu arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise- ja välisturgudel.

Kuigi tööstuste peamisteks ekspordiartikliteks on koha- ja ahvenafilee ning külmutatud räim, valmistavad paindlikumad ettevõtted võimalusel tooteid ka teistest liikidest, nt haug, latikas, angerjas, vimb ja särg, mille sihtrühmaks on kohalik tarbija.

Lisaks terve, st ümarkala väljamüügile turustatakse ahvenat ja koha enamasti fileena (sh nii nahaga kui nahata, nii jahutatult kui ka külmutatud kujul). Räime ja kilu eksporditakse külmutatult, nn briketina, kuid ka vürtsisegus preservina. Harvem müüakse koha ja räime ka rümbana.

Siseturu osaks ongi kujunenud vähem väärtuslikud liigid nagu vimb, latikas, haug, kiisk, särg ja paljud teised. Nende liikide paremaks turustamiseks antakse neile sageli lisandväärtust nt suitsutamise, soolamise ja kuivatamise teel.

Kutseline püük (Kalapüügiseadus § 30)

Kutselise kalapüügi vahenditega (õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised) tohib kalapüügiloa alusel siseveekogudel, piiriveekogudel, merel, Eesti Vabariigi majandusvööndis või väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal võib Eesti Vabariigist sõltumata omandatud püügivõimalusi kasutada vaid juhul, kui see ei ole vastuolus Euroopa Liidu nõuetega.

Õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba:

Kalalaeva kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks kutselise kalapüügi vahenditega merel kuni Eesti Vabariigi majandusvööndi välispiirini, väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, kui kalapüügiõiguse seal tagab riik, või avamerel (kalapüügiseadus § 39)
Kaluri kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks, välja arvatud lestapüük, kutselise kalapüügi vahenditega merel kuni 20 m samasügavusjooneni, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Narva jõel ja Narva veehoidlal või siseveekogul. Kaluri kalapüügiluba lestapüügiks annab õiguse lesta püüda merel, sõltumata mere sügavusestKutseliseks kalapüügiks võib kasutada kalalaevade riiklikku registrisse kantud kalalaeva, millel on kehtiv kalalaevatunnistus (kalapüügiseadus § 41 )

Kalalaevade riiklikus registris rühmitatakse kalalaevad alajaotustesse (kalalaevastiku segment) nende üldpikkuse, püügipiirkonna, kasutatavate püüniste ja püütavate kalaliikide järgi. Segmendid jaotavad kutselise kalapüügi nelja rühma: siseveekogud (ehk püük siseveekogudel), Läänemeri alla 12m (ehk Läänemere rannapüük), Läänemeri 12m ja üle selle (ehk Läänemere traalpüük) ja meri, v.a. Läänemeri 24m ja üle selle (ehk kaugpüük).

Toetused

Eesti kalanduse strateegia 2014-2020

Eesti kalanduse strateegia 2014-2020 käsitleb Eesti kalavarude olukorda, rannakalandust, traalpüüki, harrastuskalapüüki, kaugpüüki, töötlemist, turustamist, teadus- ja arendustegevusi.

Uue perioodi strateegias pööratakse senisest enam tähelepanu teadus- ja arendustegevusele.

Strateegia koostati ekspertrühma kaasabil, kuhu kuulusid riigiasutuste, kalandussektori ja teadusasutuste esindajad.

Kinnitatud kalandusstrateegia on aluseks rakenduskavale, millega määratakse Euroopa Kalandusfondist kalandussektori arendamiseks kavandatavad meetmed perioodiks 2014-2020.

Põllumajandusministeeriumi kalandusnõukogu kiitis strateegia heaks 2. aprillil 2013.

Kalandusele antava struktuurabiga saab tutvuda Euroopa Parlamendi kodulehel.

Täiendav teave toetuste taotlemise tingimustest Maaeluministeeriumi ja PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet) kodulehelt.

Investeeringutoetuste info avanevate taotlusvoorude kohta avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ning teave kõikide toetuste kohta PRIA kodulehel. PRIA sisestab jooksvalt ka kõik täiendavad muudatused investeeringutoetuste ajakavas.

Andmete esitamine ja järelevalve

Andmete esitamist reguleerib määrus "Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord".

Andmete saajaks on Maaeluministeerium või kui lossimine toimub mõne muu riigi, v.a. Eesti, territooriumil, siis on andmete saajaks nõudmisel ka mõne muu riigi pädev asutus.
Andmete esitaja on kalapüügiloa omanik, laeva kapten, kala esmakokkuostja või vastavalt määratud esindajad. Andmed esitatakse püügipäevikulehel, lossimisdeklaratsioonil, üleandmisdeklaratsioonil või esmakokkuostukviitungil ja vajaduse korral muul viisil. Püügipäevik võib olla rannapüügipäevik või kalalaeva kalapüügipäevik.

Püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni, üleandmisdeklaratsiooni ja esmakokkuostukviitungi raamatu (edaspidi raamat) väljastamine toimub nõudmisel ja ainult isikutele, kellele on väljastatud samal aastal kalapüügiluba. Kõik raamatu lehed (edaspidi vormid) on nummerdatud ja need tuleb täita järjest. Maaeluministeerium säilitab vormide originaale kolme aasta jooksul. Vormide esitaja säilitab vormide koopiaid ühe aasta jooksul. Püügipäevik peab püügil kaasas olema.

Andmete esitamine kaluri kalapüügiloa alusel toimunud püügi kohta (§ 15-21)
Andmete esitamine kalalaeva kalapüügiloa alusel toimunud püügi kohta (§ 22-30)
Andmete esitamine lossimise ja ümberlaadimise kohta (§ 31-34)
Andmete esitamine kala üleandmise ja transpordi kohta (§ 35-37)
Andmete esitamine kala esmakokkuostu kohta (§ 38-39)

Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra lisadena on leitavad
Kirde-Atlandi püügiruudud (Lisa 1),
Läänemeri, ICESi alarajoonid (Lisa 2,)
Läänemeri, ICESi statistilised ruudud (Lisa 3),
Läänemeri, väikesed püügiruudud (Lisa 4),
Rannapüügipäevik (Lisa 5),
Euroopa Liidu kalalaeva kalapüügipäevik (Lisa 6),
Kala esmakokkuostukviitung (Lisa 7),
Kala üleandmisdeklaratsioon (Lisa 8),
Kala veodokument (Lisa 9),

ERS

Elektroonilise raporteerimise süsteemi (ERS) hakati Eestis katsetama 2011. aastal.

ERS testkeskkonda pääsemiseks lae alla ERS testkliendi installpakett

ERS testkliendi kasutusjuhend

ERS kasutusjuhend kaptenitele

Kalanduse infosüsteemi kasutusjuhend kaptenitele

ERS kasutajatoe kontaktid:

tel 670 3325 , 679 6920
mob 5306 8926
e-post See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Vaata lubatud kalapüügivahendite loetelu ja kirjeldust

Harrastuskalapüügivahendid (Kalapüügiseadus § 23):

1) spinning, vedel, sikuti, lendõng, põhjaõng ehk krunda ehk tonka, und, käsiõng ja ühe isiku korraga kasutatav rohkem kui üks lihtkäsiõng;
2) harpuunipüss ja harpuun;
3) räimeõng;
4) nakkevõrk ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrk;
5) kuni 100 konksust koosnev õngejada;
6) kuurits;
7) liiv;
8) vähinatt ja vähimõrd;
9) kadiska.

Nakkevõrgu, õngejada, kuuritsa ja liivi kasutamisel tuleb arvestada kitsendustega, mis on nendele püügivahenditele kehtestatud (Kalapüügiseadus § 29)

§ 9. Kalapüügi ja veetaimede kogumise eeskiri (edaspidi kalapüügieeskiri)

(1) Kalapüügikorra kõigil veekogudel ja veetaimede kogumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus kalapüügieeskirjaga.

(2) Kalapüügieeskirjaga sätestatakse:
1) kalapüügi keeluajad ja -alad ning veekogus kalade püügijärgse hoidmise keeluajad;
2) kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused, sealhulgas kaaspüügi lubatud määrad;
3) püügivahendite ja veekogus kalade püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendite ning püügiviiside nõuded ja kasutamise piirangud;
4) püügivahendite loetelu ja kirjeldus;
5) püügivahendite ja veekogus kalade püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendite tähistamise ning märgistamise, sealhulgas vajaduse korral elektroonilise märgistamise nõuded ja nende vahendite asukoha kindlaksmääramise nõuded;
6) saagis kalaliikide ja alamõõdulise kala osakaalu määramise metoodika.

(3) Rahvusvahelisest lepingust tulenevad kalapüügi nõuded ja piirangud väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal Eesti merelaevatunnistusega laevale, kui seda ei reguleeri ELi õigusaktid või rahvusvahelised lepingud, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega

Kalapüügiõiguse teostamise üldised kitsendused (Kalapüügiseadus § 11)

(1) Kalapüügikitsendus kehtestatakse kalakaitse- või teadusasutuse ettepanekul teadusuuringute ja kalapüügiga seotud statistiliste andmete alusel. Kalakaitse- või teadusasutuse ettepanek ei ole vajalik, kui püügikitsendus tuleneb rahvusvahelisest lepingust või ELi õigusaktist või selle on rahvusvahelise lepingu alusel määranud kalapüüki reguleeriv rahvusvaheline organisatsioon.

(2) Kalavaru ohustatuse korral kehtestab ajutised püügikitsendused valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust võib kalade kudemise ajal või suguküpseks arenemata kalade kaitseks kehtestada ajutiselt kalapüügi keeluajad kalaliikide või püügivahendite kaupa valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Käskkiri tehakse teatavaks Ametlikes Teadaannetes ja see hakkab kehtima järgmisel päeval pärast avaldamist, kui käskkirjas ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamise tähtpäeva. Käskkiri avalikustatakse viivitamata ka ministeeriumi veebilehel ning teave ajutiste püügikitsenduste kohta edastatakse elektroonilisel teel kutselise kalapüügiga tegelejaid ühendavatele erialaliitudele.

(4) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust, kui Euroopa Komisjon sulgeb nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 104 lõike 1 kohaselt ajutiselt kalapüügi ja osutub vajalikuks kehtestada Eestis ajutine kalapüügikitsendus, võib asjakohase püügikitsenduse kehtestada valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Käskkiri tehakse teatavaks Ametlikes Teadaannetes ja see hakkab kehtima järgmisel päeval pärast avaldamist, kui käskkirjas ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamise tähtpäeva. Käskkiri avalikustatakse viivitamata ka ministeeriumi veebilehel ning teave ajutise püügikitsenduse kohta saadetakse elektroonilisel teel kutselise kalapüügiga tegelejaid ühendavatele erialaliitudele.

(5) Kui rahvusvahelisest lepingust tuleneb vajadus nõudeid kalapüügi kohta korduvalt või ajutiselt muuta, võib Vabariigi Valitsus delegeerida selle õiguse valdkonna eest vastutavale ministrile.

(6) Valdkonna eest vastutav minister võib keelata määrusega teatud kalaliigi lossimise, merel ümberlaadimise, pardal hoidmise või vastuvõtmise, kui selle kalaliigi püük on keelatud.

(7) Kui ELi määruse kohaselt on vaja määrata sadamad, kus on lubatud laevalt kala lossida või ümber laadida, kehtestab need valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(8) Kui merel kala ümberlaadimine, vastuvõtmine, töötlemine, mitme laeva ühine kalapüük või lossimine võib ELi õigusaktidest tulenevalt toimuda ainult loa alusel, määrab loa andja Vabariigi Valitsus määrusega.

(9) Vabariigi Valitsus või selleks volitatud minister võib vajaduse korral kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud loa andmise korra ja loa vormi.

Vaata lubatud kalapüügivahendite loetelu ja kirjeldust

Kala- ja veetaimevaru kaitse ja kasutamise üldnõuded

§ 9. Kalapüügieeskiri (edaspidi kalapüügieeskiri)

(1) Kalapüügieeskirja, mis näeb ette kalapüügikorra kõigil veekogudel, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(2) Kalapüügieeskirjaga sätestatakse:
1) kalapüügi keeluajad ja -alad ning veekogus kalade püügijärgse hoidmise keeluajad;
2) kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused, sealhulgas kaaspüügi lubatud määrad;
3) püügivahendite ja veekogus kalade püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendite ning püügiviiside nõuded ja kasutamise piirangud;
4) püügivahendite loetelu ja kirjeldus;
5) püügivahendite ja veekogus kalade püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendite tähistamise ning märgistamise, sealhulgas vajaduse korral elektroonilise märgistamise nõuded ja nende vahendite asukoha kindlaksmääramise nõuded;
6) saagis kalaliikide ja alamõõdulise kala osakaalu määramise metoodika.

(3) Rahvusvahelisest lepingust tulenevad kalapüügi nõuded ja piirangud väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal Eesti merelaevatunnistusega laevale, kui seda ei reguleeri ELi õigusaktid või rahvusvahelised lepingud, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 11. Kalapüügiõiguse teostamise üldised kitsendused