Andres Jaanus kaitses 2011. aastal Tartu Ülikoolis väitekirja „Phytoplankton in Estonian coastal waters – variability, trends and response to environmental pressures“ (eesti k – „Eesti rannikuvete fütoplanktoni muutlikkus, trendid ja seosed keskkonnateguritega“).

Muutused fütoplanktoni kui mere ökosüsteemi ühe aluskomponendi koosseisus kutsuvad esile nii struktuurseid kui funktsionaalseid nihkeid toiduahela järgmistes lülides. Töös on analüüsitud Eesti rannikumere erinevatest osadest kogutud seireandmeid 1990-ndate algusest kuni praeguseni. Saadud tulemused fikseerivad fütoplanktoni sesoonse dünaamika põhijooned. Fütoplanktoni liigilise koosseisu aastatevahelist ja sesoonisisest varieeruvust seletatavad ühelt poolt ilmastikutingimusted ning teiselt poolt vee toitainetesisaldus. Temperatuur ja soolsus on peamised tegurid, mis kujundavad Läänemere, sealhulgas Soome lahe fütoplanktoni koosluste struktuuri ja levikut. Lühikesel ajaskaalal on looduslike ja inimtekkeliste protsesside osakaalu määramine fütoplanktoni dünaamikas keeruline, sest püsivama iseloomuga muutused leiavad aset järk-järgult ning isegi mõõdukas toitainetesisalduse kasv peegeldub liigilises koosseisus vähemärgatavalt. Fütoplanktoni ajalis-ruumiline varieeruvus tingib, et sesoonseid muutusi tuleb jälgida võimalikult väikese ajasammuga, ent samas vaatluste ja analüüsikulusid mõistlikul tasemel hoides. Traditsiooniliste meetodite kõrval saab seiret tõhustada kommertsalustele paigaldatud järelvalveta mõõtmis- ja proovikogumissüsteemide abil. Teadmised fütoplanktoni koosluste suktsessiooni ja üksikute liikide ajalis-ruumilist dünaamika kohta võimaldavad anda soovitusi seiresageduse optimeerimiseks, arvestades vetikaõitsengute esinemise ajalisi mustreid ja õitsenguvaheliste perioodide suuremat stabiilsust koosluse struktuuris. Pakutakse välja potentsiaalsed uued keskkonnaseisundi indikaatorid Läänemere põhjaosa jaoks.

Loe edasi