Pärnu Postimees, Lauri Mutso
03.10.2022
Keskkonnaministeeriumi ametnikud kohtusid rannakalurite ja püsiasustusega väikesaarte esindajatega, arutamaks järgmise aasta püügivõimalusi. Päevakorras oli ka eelnõu, millega neid vähendataks.
Pärnu Postimees, Lauri Mutso
03.10.2022
Keskkonnaministeeriumi ametnikud kohtusid rannakalurite ja püsiasustusega väikesaarte esindajatega, arutamaks järgmise aasta püügivõimalusi. Päevakorras oli ka eelnõu, millega neid vähendataks.
Allikas: Maamajanduse Infokeskus, kalandusvõrgustik
2010
Käsiraamat "Püügist müügini" on mõeldud kalakäitlejatele, eesmärgiga aidata paremini mõista ja aru saada paljude erinevate õigusaktide nõuetest, mis on esitatud kala käitlemisele ning julgustada tegelema Eesti vetest püütud kala väärindamisega.
Allikas: Euroopa Keskkonnaagentuur
Luksemburg, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2011
EKA Signaalid on Euroopa Keskkonnaameti (EKA) iga-aastane väljaanne, mis sisaldab ülevaatlikke lugusid järgneva aasta jooksul nii keskkonnapoliitilistel kui ka laiema avalikkuse huviorbiidis olevatel teemadel. Koos oma võrgustikuga jälgib EKA keskkonda kõigis ameti 32 liikmesriigis.
Väljaandes Signaalid 2011 tuuakse näiteid uuendustegevusest, mis aitab hajutada ettekujutust, et oleme passiivsed kõrvaltvaatajad.
Väljaandes Signaalid 2011 kajastatakse ka kalanduse temaatikat.
Euroopa ressursikasutuse suurenev mõju
Euroopa majanduslik areng ja jõukus sõltub suuresti loodusvaradest. Me vajame rohkem ressursse, kui neid kohapeal olemas on, ja sõltume üha enam mujal maailmas leiduvatest loodusvaradest. Üle 20% Euroopas kasutatavast toorainest on imporditud. Kaudselt kasutame toorainet veelgi rohkem, sest impordime ka valmistooteid.
Imporditud on ka üle poole ELis tarbitavatest kalatoodetest. Oleme oma kalavarud juba ammendanud ning nüüd teeme sedasama mujal maailmas.
Kui looduse hüved vähenevad
Loodusvarade kasutamine on seotud paljude keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majanduslikke aspekte käsitlev uuring (The economics of ecosystems and biodiversity – TEEB), mis on üks selle valdkonna peamisi analüüse, heidab valgust seostele bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja vaesuse vahel.
Uuringu TEEB käigus püüdsid teadlased kindlaks teha neid, kes saavad vahetult kasu paljudest ökosüsteemide hüvedest ja bioloogilisest mitmekesisusest. "Vastus sellele küsimusele," kirjutab ÜRO Keskkonnaprogrammi rohelise majanduse algatuse juht Pavan Sukhdev, "kõlab järgmiselt: need on peamiselt vaesed." Kõige rohkem on mõjutatud sellised elatise teenimise viisid nagu elatuspõllumajandus, -loomakasvatus, -kalandus ja mitteametlik metsandus – neist sõltub enamik maailma vaeseid (EÜ, 2008).
Püügiandmed jooksva aasta kohta. Varasemate aastate püügiandmed leiduvad püügiandmete arhiivis.
Aeg | Pealkiri/Kirjeldus |
---|---|
2016-07-04 | Operatiivinfo (andmed seisuga 3. juuli 2016) (11.34 KB, ODS) |
2016-06-08 | Kaalutud info (andmed seisuga 7. juuni 2016) (90.97 KB, ODS) |
Aeg | Pealkiri/Kirjeldus |
---|---|
2016-07-04 | Räime püük 2016. aastal (andmed seisuga 3. juuli 2016) (10.53 KB, ODS)) |
Aeg | Pealkiri/Kirjeldus |
---|---|
2016-07-04 | Kutseline kalapüük kalalaeva kalapüügiloa alusel 2016. aastal (seisuga 30. juuni 2016) (16.71 KB, ODS) |
2016-07-04 | Kutseline kalapüük kalalaeva kalapüügiloa alusel firmade lõikes 2016. aastal (seisuga 30. juuni 2016) (15.05 KB, ODS) |
2016-07-04 | Kvoteeritud liikide püük 2016. aastal (andmed seisuga 3. juuli 2016) (24.93 KB, ODS) |
E | T | K | N | R | L | P |
---|---|---|---|---|---|---|
1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
29 | 30 | 1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
Sündmused ja üritused