Valmis uuringu "Läänemere tingimustes kultiveeritud rannakarbi vääristamine" lõpparuanne.
Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada võimalusi Läänemere tingimustes kultiveeritud söödava rannakarbi biomassi vääristamiseks, võttes aluseks biomassi ja sellest saadavate preparaatide keemilise koostise karakteristikud.
Kokkuvõte
Läänemere tingimustes kasvanud söödava rannakarbi (liikide M. edulis ja M. trossulus hübriidi) biomass on potentsiaalne tooraine valgurikaste preparaatide, õlide, glükogeeni ja kaltsiumirikaste fraktsioonide saamiseks.
Töös selgitati, et söödava rannakarbi liha kuivmassist ligi poole moodustab valguline komponent, õlisid leidub ≈10%, glükogeeni ≈20%; kodade ja liha kuivmasside suhe on ≈5:1, täiskasvanud rannakarbi kuivkaal keskmiselt 0,2–0,35 g. Rannakarbi õli sisaldab rohkesti kasulikke polüküllastumata oomega-3 rasvhappeid (≈20% EPA + DHA), õli sisaldus lihas varieerub, sõltuvalt aastaajast, suurtes piirides. Aminohapetest esineb rannakarbis rohkesti glutamiinhapet, lüsiini, leutsiini ja glütsiini.
Aminohapete rikka fraktsiooni saamiseks on kõige otstarbekam läbi viia purustatud biomassi töötlus subtilisiiniga, lahustuv aminohapete rikas fraktsioon rakendada toiduainetööstuses või söödalisandina, lahustumatut materjali kasutada aga oomega-3 rasvhappeid sisaldava rannakarbi õli valmistamiseks. Proteaastöötluse teel saadavad vabade aminohapete ja peptiidide rikkad preparaadid on peale puhastamist (nt ultrafiltrimise tehnika abil) kasutatavad prebiootilite preparaatidena kosmeetikatööstuses. Lüsiini, alaniini ja glütsiini rohke esinemine rannakarbi valgurikastes fraktsioonides suurendab nende preparaatide potentsiaali atraktantidena kalasööda formulatsioonides.
Riimveelise päritoluga söödavat rannakarpi võib, hoolimata selle väikestest mõõtmetest, pidada potentsiaalseks toormeks kõrgema lisandväärtusega valgu- ja õlirikaste preparaatide saamisel.
Rando Tuvikene, Marju Robal
Tallinna Ülikool
Tallinn 2022
