Teadlastega seirepüügil

22. juunil käis teabekeskuse rahvas tutvumas Eesti mereinstituudi teadlaste tegemistega Pärnu lahel. Teele hakati end Pärnu sadamast hoolimata suhteliselt tuulisest ilmast asutama kell kaheksa hommikul.

Selgitusi seirepüügikohtades ehk jaamades tehtavatest toimingutest  jagas mereinstituudi ökodünaamika osakonna laborant doktorant Timo Arula.

Seirepüüke alustatakse lähtuvalt räime kudemisajast, mis võib aastate lõikes varieeruda mitu nädalat. Sellest tulenevalt algab teadlaste püügiperiood maikuu esimesel või teisel dekaadil. Seirepüügid kestavad, kuni püükides leidub räimevastseid: juuli lõpust  augusti lõpuni.

Regulaarsete seiretöödega alustati Pärnus juba 1947. aastal ning see tegevus on tänini olnud järjepidev.  Tööde eesmärgiks on koguda lisainformatsiooni räime järelkasvust, mis oleks sõltumatu kalavarude hindamiseks kasutatavast informatisoonist.

Seirepüügil kasutatakse Henseni traali  pelaagiliselt (avavee pinnalähedastes veekihtides) levivate räimevastsete püügiks (püügikorra kestvusega 10 minutit)  ning Rassi traali, mis on mõeldud nektobentose (kuulmiksabad, kirpvähilised, lehtsarved), samuti ka osade kalaliikide (nt mudilad) vastsete kogumiseks (püügikorra kestvusega 5 minutit). Rassi traaliga teostatakse püüki  viies kaugemal ja sügavamal paiknevas jaamas.

Jaamades märgitakse üles tuule kiirus, tuule suund, veepinna temperatuur ja veetemperatuur põhjas ja vee läbipaistvus, lisaks mõõdab CTD-sond hapnikusisaldust, vee soolsust, fluoroesentsi (s.o chl a), vee hägusust ja -temperatuuri. Sondi sukeldatakse pinnast kuni põhjani ja mõõtmine toimub 2- sekundilise intervalliga.

Sõltuvalt aastast võib püükides olla enam kas räime või mudilat. Neile järgnevad arvukuselt ahvenalised: koha, ahven ja kiisk. Vähemarvukalt on püükides meritindi vastseid ja tobiat.

Fotol olev kalavastseid ümbritsev vatjas moodustis on vesikirp Cercopagis pengoi. Läänemerest leiti Cercopagis pengoi (rahvakeeli tuntud ka kui sabaloom) esmakordselt 1992. aastal Pärnu lahest. Järgnevatel aastatel on liiki leitud kogu Liivi lahest. Liik on soojaveeline ning eelistab madalat ja poolsuletud veekogu ehk vertikaalselt suhteliselt stabiilset veesammast, mida Pärnu lahe sopp suurepäraselt pakub. Cercopagis pengoi võib esineda paljude planktivooride, nt kilu, räime, ogaliku toidus. Eelkõige leidub seda räime ja ogaliku, vähemal määral kilu ja meritindi toidus, kuid tuleb silmas pidada,  et  see pole nimetatud liikide  toiduratsioonis dominantne. Kuna sabaloom on röövtoiduline (toitub mitmetest väikesemõõtmelistest vesikirbulistest), on teadlaste peamised uuringusuunad siinkohal keskendunud tema mõju uurimisele planktonikooslusele. Pärnus on nimetatud liigiga käimas ka vastavad katsed, mille eesmärgiks on välja selgitada, mil määral see võib potentsiaalselt mõjutada nii kalavastsete kui ka suurte kalade toiduvalikuid.

Merel kogutud proovid fikseeritakse formaliinikindlatesse purkidesse, kus hiljem määratakse isendite liigiline koosseis püükides ning isendite arvukus. Spetsiifilisema huvi korral mõõdetakse isendeid valikuliselt proovidest, et määrata mh nende kasvukiirust, suremust ja toitumist. Selliseid töid tehakse aga episoodilisemalt,  konkreetse probleemi püstitusel liigitasandil.

Fotol eristuvad räimevastsed (proov on võetud Pärnu lähimast  jaamast)

Vaata rohkem pilte galeriist...

Lisainfo

canakkale canakkale canakkale truva search canakkale vergi mevzuati bagimsiz denetim bagimsiz denetim web security ozurluler bilisim teknoloji sgk bagimsiz denetim bagimsiz denetim