Tegemised & Esitlusmaterjalid

  • Kalaõpitoad Tartumaa üldhariduskoolide põhikooliastme õpilastele novembris-detsembris

    Kalanduse teabekeskus jätkab üle-eestilist põhikooliastme õpilastele suunatud kalaõpitubade tsüklit 2017. a novembris-detsembris Tartumaal. Koostöös Tartu loodusmajaga korraldatakse 20 kalaroogade valmistamisega kulmineeruvat õpituba,
    mis aitavad kaasa ka põhikooli riikliku õppekava III astme bioloogia õpitulemuste saavutamisele, julgustavad kala tarbima ning käsitlevad mere ja teiste veekogude keskkonna kaitset.
    Õpitoad toimuvad Tartu loodusmajas või koolides kohapeal ning on osalejatele tasuta.

    Kalaõpitubade ajakava
  • Teabepäev käibemaksu abikõlblikkusest EMKFi meetmete raames
    27.09 Tallinnas ja 04.10. Pärnus

Esitlusmaterjalid

Kalanduse teabekeskus korraldas teabepäevad käibemaksu abikõlblikkusest EMKFi meetmete raames 27. septembril Tallinnas ja 4. oktoobril Pärnus.
Teema:
Käibemaksuseaduse sätted õigusloomes. Käibemaksu abikõlblikkusest EMKFi meetmete raames. Maksukohustuslasena registreerimine ja kustutamine."
Sihtrühm: kalanduse algatusrühmade ja PRIA piirkondlikud esindajad
Lektor:
Airi Lepassar, Maksu- ja Tolliameti maksuauditi üksuse juhataja

 

  • MSC-sertifikaadi taotlemise võimalusi tutvustav teabepäev 19.09.2017

Kalanduse teabekeskuse eestvõttel toimus 19. septembril Tallinnas Ülemiste hotellis
MSC-sertifitseerimist tutvustav teabepäev.

Teemat avasid  Marine Certification LLC esindajad Moskvast.
Esitlusmaterjalid (vene keeles) on kättesaadavad SIIN.

  • Teabepäev "Kalanduse õigusaktid. Mobiilirakenduse PERK võimaluste tutvustamine. Ülevaade piirkonna kalavarudest" 13.09.2017 Emajõe ja Lõuna-Eesti väikejärvede kaluritele

Teemad ja lektorid. Esitlusmaterjalid (avanevad linkidel)
Püügiandmete esitamise rakendus kaluritele ehk PERK Keno Kaasiksoo, Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna nõunik
Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra muudatused Ain Soome, Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja
Järelevalve Võrtsjärvel, Emajõel ja teistel väikejärvedel Keskkonnainspektsioon
Ülevaade Emajõe kalavarudest Meelis Tambets, Eesti Loodushoiu Keskus
Lõuna-Eesti väikejärvede kalastik Teet Krause, Eesti Maaülikool

  • Jätkuvad kalandusõpitoad Saaremaa üldhariduskoolide algkooliastme õpilastele

Kalanduse teabekeskus koostöös osaühinguga Tihemetsa Kala jätkab septembris-oktoobris kalandusõpitubade korraldamist Saaremaa üldhariduskoolide algkooliastme õpilastele. Aprillis algatatud projekti kogumaht on 20 kalandusõpituba. Õpitoad toimuvad Nasval Tihemetsa Talus, kus on kala töödeldud juba mitukümmend aastat.
Vt õpitubade toimumisaegu SIIN
.

Lisateave õpitubadest:  Kalanduse teabekeskus: kalandusõpitoad Saaremaa üldhariduskoolide algkooliastme õpilastele septembris-oktoobris

  • Kalanduse teabekeskus Tallinna Merepäevadel 2017


Kalanduse teabekeskus oli tänavustelgi, 15.
18. juulini toimunud merepäevadel esindatud laiemale üldsusele ning praegustele ja tulevastele kalandus-merendushuvilistele suunatud tegevustega.

Teabekeskuse eestvõttel 15.-16. juulill toimunust:

  • Kalanduspiirkondade ettevõtjad ja kalatoitlustajad pakkusid laias valikus endavalmistatud kalatooteid ja -roogi. Kinnitust sai kasvav huvi omamaise kalatoodangu osas: kõik läks kaubaks - ja jäi veel puudugi!
  • Oma ala professionaalid - Vladislav ja Kaarel Koržets ning Hanno Kask - pakkusid külastajatele maitsta enda käe all valminud kalaroogasid ja pajatasid missugust toitu on erinevatest kaladest parim valmistada.
  • Lasteetendused ning (kala)mängud ja käelised tegevused (kala- ja mereteemalised taiesed, laste endi käe all valminud joonistused ja voltimistööd) olid tõmbenumbriks nooremale publikule. 
    Kalateadmisi kasvatas lühiloeng kaladest ja teistest veeasukatest.

 Tallinna Merepäevade programm avaneb SIIN.

 Merepäevade Facebook

  • Arutelu "Kohavaru taastamise täiendavad meetmed. Lõhe ja meriforelli populatsioonide taastamise võimalused Pärnu jões ja lahes" 14.06.2017 Pärnus

Esitlusmaterjalid (avanevad linkidel):

Uuring "Koha Eesti rannikumeres: arvukuse dünaamika, ränded ja optimaalne varu kasutuse strateegia" Markus Vetemaa, Tartu ülikooli Eesti mereinstituut

Ülevaade Pärnu jõe ja forelli olukorrast Martin Kesler, Tartu ülikooli Eesti mereinstituut

  • Infopäev „Keskkonnakaitseline vesiviljelus karbikasvatuse näol" 11.05.2017 Pärnus

Esitlusmaterjalid (avanevad linkidel):
Velda Lauringson ja Triin Veber, Tartu ülikooli Eesti mereinstituut Keskkonnakaitselise karbikasvatuse põhimõttes ja varem tehtud uuringud Ettekanne 1 ja Ettekanne 2
Velda Lauringson, Tartu ülikooli Eesti mereinstituut Karpide kasvukiirus Eesti vetes ja mõju veekogu seisundile
Mads van Deurs, NordShell, Taani - Future mussel farming in Estonia

  • Avatud kalasadamate päev 29.04.2017

Maaeluministeeriumi ja Kalanduse teabekeskuse eestvõttel toimus
29. aprillil 2017 esimest korda üle-eestiline avatud kalasadamate päev.
11 sadamat kutsuvad endale külla, et tutvustada kalandust ja kalasadamate igapäevaelu. Sadamad olid avatud kell 8–14.

Esimesel üle-eestilisel avatud kalasadamate päeval sai tutvuda sadamatega nii seest- kui ka väljastpoolt. Sadamates oli võimalus osta otse kaluritelt värsket kala ja maitsta kohalikke kalatoite. Katkemata vihmavalangutest ja kirdetuulest hoolimata väisas sadamaid üle 6000 huvilise.

  •  Koolitustsükkel "Toiduseaduse sätted. Toiduhügieeni nõuded kalatoodete käitlejatele" 30.05.2016 -09.05.2017


Kalanduse teabekeskuse eestvõttel korraldati 2016.2017. aastal koostöös Eesti Maaülikooli Avatud ülikooli ning Veterinaar- ja Toiduametiga üle-eestilised toiduseaduse sätteid ja toiduhügieeni nõudeid käsitlevad koolitused 8 kalanduspiirkonnas 9 korral. Teave piirkondades toimunud koolitustest on kronoloogiliselt leitav meie veebilehel alajaotuses Koolitused & Konverentsid.

Sihtrühm: kalanduspiirkondade ja vesiviljelussektori (isiklikus majapidamises) kalakäitlemisega tegelevad ja/või seda kavandavad rannakalurid ja kalandus-vesiviljelusettevõtjad

Eesmärk: Tutvustada kala käitlemise erinevaid võimalusi ja toidualase teabe esitamise nõudeid kalatoodete väikekäitlejatele. Selgitada, mis nõuded laienevad toidu käitlemisest teatamisele ning tegevusloa alusel toidu käitlemisele. Käitlemisprotsessi käigus tekkinud küsimustele vastamine, sh juhtumipõhised lahendused. Kogemuste vahetamine praktikult-praktikule arutelude kaudu.

Lektorid. Teemad ja esitlusmaterjalid (avanevad linkidel):
Katrin Laikoja
, mag (tehn), Eesti Maaülikooli
veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni osakonna lektor
Toiduhügieen kalatoodete käitlejatele
Tiina Hiis, Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna loomse toidu büroo juhataja
Kala käitlemise erinevad võimalused
Ain Zereen, Veterinaar- ja Toiduameti turukorralduse büroo juhataja
Tarbijate teavitamine
Kalandus- ja vesiviljelustoodete jälgitavus
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühisest korraldusest
Ave Raie, Veterinaar- ja Toiduameti turukorralduse büroo peaspetsialist
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühisest korraldusest
Tiiu Rand, Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist
Toidualase teabe esitamise nõuded

  • Rahvusvaheline Läänemere kalandusfoorum 06.04.2017 Pärnus

Esitlusmaterjalid (avanevad linkidel):

Eesti kalanduse arengusuunad järgmisel kümnendil - Olavi Petron, Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler
Läti kalanduse arengusuunad järgmisel kümnendil Didzis Šmits, Läti Kalaliit
Läänemeremaade kalanduskoostöö edasised võimalused Aina Afanasjeva, Eurofish
Ülevaade Karavela Ltd tootmistegevusest Jānis Endele, Karavela Ltd turundusdirektor
Fish. Markets. Future. Kalatoodete turundusvõimalused Saksa kalatööstusettevõtte
Deutsche See näitel - Hartwig Retzlaff, Deutsche See
Russia - Life under Sanctions. Kalanduse arengusuunad Venemaal Aleksei Kuzin, Vene Föderatsiooni Kalatööstuste Liit. Sofia Lepke, Ultrafish
Soome kalanduse arengusuunad järgmisel kümnendil Carl-Erik Spring, Soome Kalatööstuste ja Kalakaupmeeste Liit
Eesti kalamajandus tahavaatepeeglis – kui palju erineb tänane päev minevikust? (1) Erki Tammiksaar, EMÜ TL, TÜ GO
Eesti kalamajandus tahavaatepeeglis – kui palju erineb tänane päev minevikust? (2) - Erki Tammiksaar, EMÜ TL, TÜ GO

Eesti Kalaliit ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalanduse teabekeskus korraldasid esmakordselt Eestis rahvusvahelise Läänemere kalandusfoorumi. Foorumi keskmes on Eesti ja teiste Läänemeremaade kalatööstuste väljavaated järgmisel kümnendil.
Kaasamõtlemist pakkusid valdkonna ministeeriumide ja ametiasutuste esindajad ning kalanduseksperdid Lätist, Saksamaalt, Soomest ja Venemaalt. Läänemere kalanduskoostöö järgmise kümnendi suundadest rääkis Ida- ja Kesk-Euroopa Kalanduse Arendamise Rahvusvahelise Organisatsiooni Eurofish esindaja. Foorumile järgneval päeval külastati Pärnumaa kalatööstusi.

Koolituse eesmärk: tutvustada PRIA üldpõhimõtteid riigihangete läbiviimisel,  riigihangete läbiviimise etappe ja kaasuvaid menetlustoiminguid
Sihtrühm: hankeprotsesse menetlevad Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaa ning Peipsi, Võrtsjärve, Harju- ja Virumaa piirkonna kalanduse algatusrühmade esindajad

  • Teabepäev "Kalanduse õigusaktid. Mobiilirakenduse PERK võimaluste tutvustamine" Harjumaal 06.03.2017, Pärnumaal 30.03.2017, Saaremaal 11.04.2017  

Teemad ja lektorid. Esitlusmaterjalid (avanevad linkidel)
Püügiandmete esitamise rakendus kaluritele ehk PERK - Keno Kaasiksoo, Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna nõunik
Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra muudatused - Ain Soome, Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja

  • Seminar jõevähi uuringutest 22.02.2017

Teemad ja lektorid. Esitlusmaterjalid (avanevad linkidel)

Jõevähi levik ja varude olukord 2016. a seisuga. Jõevähi asustamine. Lapihaigus. Vähikaanid.
Jõevähi morfoloogilised erinevused veekogude lõikes Margo Hurt, ihtüoloog, MSc. Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna vähimajanduse lektor
Jõevähi varude seisundit ja tulevikku ohustavad faktorid Eestis - vähikatk ja invasiivsed
võõrliigid - Katrin Kaldre – kalade kasvatus, Msc.,Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna vähimajanduse lektor
Jõevähi looduslike asurkondade ja kasvanduste karjade geneetiline mitmekesisus
Riho Gross, PhD, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna juhataja

  • Teabepäev piirkondlikest kalavarudest Peipsi kalurkonnale 22.02, 22.03 ja 29.03.2017. Muudatused kalanduse õigusaktides. Püügiandmete esitamise kord. Püügiandmete esitamise rakendus kaluritele (PERK)

Teemad ja lektorid. Esitlusmaterjalid (avanevad linkidel)
Püügiandmete esitamise rakendus kaluritele ehk PERK Keno Kaasiksoo, Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna nõunik
Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra muudatused Ain Soome, Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja
Muudatusi õigusaktides Liivika Näks, Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna nõunik

  • Teabepäevad kalapüügisaagikust mõjutavatest Eesti vete võõrliikidest
    16.02 Tallinnas ja
    17.02.2017 Pärnus

    Teemad:
  • Kalapüügisaagikust mõjutavad Eesti vete peamised võõrliigid: ümarmudil, mudakrabi jt. Ülevaade võõrliikide mõjust kalavarudele praeguses ja tulevikuvaates.
  • Rahvusvahelised näited levinumate võõrliikide mõjust kalandusele.
    Võõrliikide mõju kalandusele tutvustas Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi mereökosüsteemide juhtivteadur Henn Ojaveer, PhD (ihtüoloogia ja kalandus).

Esitlusmaterjalid (avanevad lingil):
 "Kalapüügi saagikust mõjutavatest võõrliikidest" - Henn Ojaveer, PhD

  • Koolitustsükkel "Toiduhügieeni nõuded kalakäitlejale. Toiduseaduse sätted" Võrtsjärve, Peipsi, Viru-, Pärnu-, Harju-,Lääne-, Saare- ja Hiiumaa kalurkonnale ja kala- või vesiviljelustoodete käitlejatele (30.05.201609.05.2017)
  • Hülge- ja kormoranikahjude seminar 10.01.11.01.2017 Ahvenamaal

Ahvenamaal toimunud ühisseminar keskendus Läänemere-äärsete riikide hüljeste ja kormoranide arvukusega seonduvate probleemide lahendamisele, kuna need kaks asukat põhjustavad kalapüügil suuri kahjusid.

Esimesele kohtumisele olid kutsutud esindajad Soomest, Rootsist, Eestist ja Taanist - teadlased, kalanduspiirkondade ja -võrgustike esindajad. Eestit esindasid kokkusaamisel valdkonna teadlased, rannaäärsete kalanduspiirkondade ja kalanduse teabekeskuse töötajad.

Kohtumisel vaagiti võimalikke ühistegevusi lahenduste leidmiseks, arutati ühisprojekti tegevuskava ja lepiti kokku esimesed sammud.

Lisateave seminarist

                                                                2016

  • Aastalõpuseminar 2016 6.8. detsembril M/S Isabelle pardal (Riia-Stockholm-Riia)

Seminari eesmärgiks oli kokku võtta kalanduse algatusrühmade lõppeva aasta tegemised, andes ülevaate nii edukogemustest kui ka kitsaskohtadest, ning tutvuda kalanduspiirkondade ja teabekeskuse edasise tegevuskava ja arengusuundadega. Seminari raames väisati ka Riia rikkalikku kalaturgu.

Aastalõpuseminari üheks võtmeteemaks oli kalanduspiirkondade vahelise ühistegevuse ja vastastikuste koostöövõimaluste edendamine ettevõtluse tõhustamiseks - seetõttu oli fookuses ka mentorprogrammi eesmärkide ja võimaluste tutvustamine. Mentorprogramm ehk ühistulise tegevuse arenguprogramm on suunatud kalapüügi- või töötlemise alal tegutsevatele väikeettevõtetele või piirkonna ettevõtlikele kaluritele. Mentorprogrammi põhieesmärgiks on ühistulise tegevuse käivitamine kalanduspiirkondades. Programmi võimalusi tutvustas koolitaja Ain Mihkelson Kasvu Labor OÜ-st.

Seminaril osalesid kalanduse algatusrühmade tegevjuhid ja võtmeisikud, Läti kalanduse algatusrühmade esindajad, FarNeti ja Maaeluministeeriumi ning kalanduse teabekeskuse esindajad. Seminari ajakava on kättesaadav SIIN

Esitlused:
Lorena van de Kolk, FarNet - FLAG Cooperation Implementing Steps (inglise keeles)

  • Karbi- ja vetikakasvatuse võimalusi Läänemeres tutvustav seminar
    24. novembril
    (vaata seminari videosalvestist SIIN)


Teemad ja lektorid. Esitlusmaterjalid
(avanevad all linkidel)

"Merealade kasutamise võimalused vesiviljeluseks Eestis: vetikad, karbid jt kultuurid. Keskkonnahoid. Tingimused ja võimalused kultuuride suuremas mahus kasvandamiseks. Kasutusvõimalused ja turustamine"  Mads van Deurs, Nordshell, Taani

"Läänemere rannakarpide täiendavad kasutusvõimalused söötades ja toidus"
Odd Lindahl, Kristineberg Marine Research Station, Rootsi

Ülevaade Fääri saartel vetikakasvatuse, -töötlemise ning tootearendusega tegelevast ettevõttest, mis toimib läbiviidud teadusuuringute ning toetusteta -
Olavur Gregersen, Ocean Rainforest Sp/F, Fääri saared

  • Piirkondlikud teabepäevad "Kudealade ja kalavarude seisund ning tulevikuvaade"

Kalanduse teabekeskuse üle-eestilised kalavarude ja kudealade piirkondlikku seisundit ning tulevikuvaadet tutvustavad teabepäevad toimusid kuues kalanduspiirkonnas septembrist novembrini. Kudealade ja kalavarude olukorrast andsid ülevaate Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased Markus Vetemaa, Redik Eschbaum, Martin Kesler, Timo Arula ja Heli Špilev ning Meelis Tambets Eesti Loodushoiu Keskusest.

Lektorid, teemad, esitlusmaterjalid (avanevad linkidel):

  • 16.11.2016 Haapsalus

Markus Vetemaa  "Läänemaa kalavarud ja kudealad"
Redik Eschbaum  "Kalavarude seisust Väinameres"

  • 15.11.2016 Pärnus

Timo Arula  "Merekalade varu ja koelmualade seisund Liivi lahes"
Heli Špilev  "Ülevaade Pärnu maakonna rannikumere kohast"
"Kalasaakidest Pärnumaa rannikumeres"
"Pärnu siirdesiig"

  • 26.10.2016 Harjumaal

Martin Kesler  "Lõhe ja meriforelli seisundist Eestis"
Redik Eschbaum  "Kalavarust Soome lahes"

  • 14.10.2016 Saaremaal 

Markus Vetemaa "Saaremaa kalavaru ja kudealad"
Nasvalkalavarude_ja_kudealade_infopaev_saaremaa_ettekanne_2016

  • 12.10.2016 Virumaal

Redik Eschbaum "Kalavarust Soome lahes"
Martin Kesler  "Ülevaade lõhe ja meriforelli populatsioonidest"
Meelis Tambets  "Silmu olukord pikaaegsete uuringute valguses: Jõesilmust"

  • 23.09.2016 Hiiumaal

Markus Vetemaa "Poolsiirdekalade kudealad Väinameres ja Liivi lahe põhjaosas: seisund ja kvaliteedi parandamise võimalused"
Markus Vetemaa ettekanne 23.09.2016 .pdf

  • Koolitustsükkel "Toiduhügieeni nõuded kalakäitlejale. Toiduseaduse sätted"
    Võrtsjärve, Peipsi, Viru-, Pärnu- ja Harjumaa kalurkonnale; vesiviljelussektori kalakäitlemisega tegelevatele ettevõtjatele
    (mai 2016-veebr 2017)

Kalanduse teabekeskuse eestvõttel toimusid koostöös Eesti Maaülikooli Avatud ülikooli ning Veterinaar- ja Toiduametiga üle-eestilised toiduseaduse sätteid ja toiduhügieeni nõudeid kalakäitlemisel käsitlevad koolitused (30.05, 31.05, 27.09, 21.10 ja 14.11.2016, 09.02.2017).

Sihtrühm: kalanduspiirkondade ja vesiviljelussektori (isiklikus majapidamises) kalakäitlemisega tegelevad ja/või seda kavandavad rannakalurid ja kalandus-vesiviljelusettevõtjad

Eesmärk:
Tutvustada kala käitlemise erinevaid võimalusi ja toidualase teabe esitamise nõudeid kalatoodete väikekäitlejatele.
Selgitada, mis nõuded laienevad toidu käitlemisest teatamisele ning tegevusloa alusel toidu käitlemisele. Käitlemisprotsessi käigus tekkinud küsimustele vastamine, sh juhtumipõhised lahendused. Kogemuste vahetamine praktikult-praktikule arutelude kaudu.

Lektorid. Teemad ja esitlusmaterjalid (avanevad linkidel):

Katrin Laikoja, mag (tehn), Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni osakonna lektor
Toiduhügieen kalatoodete käitlejatele

Tiina Hiis, Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna loomse toidu büroo juhataja
Kala käitlemise erinevad võimalused
Ain Zereen, Veterinaar- ja Toiduameti turukorralduse büroo juhataja
Tarbijate teavitamine
Kalandus- ja vesiviljelustoodete jälgitavus
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühisest korraldusest
Ave Raie, Veterinaar- ja Toiduameti turukorralduse büroo peaspetsialist
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühisest korraldusest
Tiiu Rand, Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist
Toidualase teabe esitamise nõuded

  • Kalaõpitoad Harju-, Tartu-, Rapla- ja Järvamaa üldhariduskoolide põhikooliastme õpilastele 2016. a septembris-detsembris

Kalanduse teabekeskus jätkab üle-eestilist põhikooliastme õpilastele suunatud kalaõpitubade tsüklit. 2016. a septembris-detsembris koostöös Tartu loodusmaja, MTÜdega HARED ja Alga Harju-, Tartu-, Rapla- ja Järvamaa üldhariduskoolide põhikooliastmele korraldatavad kalaõpitoad aitavad kaasa põhikooli riikliku õppekava III astme bioloogia õpitulemuste saavutamisele, julgustavad kala tarbima ning käsitlevad mere ja teiste veekogude keskkonna kaitset. Õpitoad toimuvad koolides kohapeal või loodushariduskeskustes ning on osalejatele tasuta.

Õpitubade toimumise piirkondlik ajakava:

Vahemikus 20122014 viis teabekeskus läbi üle 300 kalandusõpitoa ja -laagri Pärnu-, Lääne-, Saare-, Hiiu-, Valga-, Võru- ja Põlvamaa üldhariduskoolides. Kuna tagasiside osalenud õpilastelt ja loodusainete õpetajatelt oli innustav, jätkame analoogse koolitustsükli läbiviimist.

Õpitoa eesmärgiks on ülevaate andmine Eesti vetes elutsevatest kaladest, jagades teadmisi erinevatest kalaliikidest ja nende anatoomiast läbi rohke omakäelise tegevuse; õppida tundma kalade mitmekesisust, eluviise, kohastumusi eluks vees; saada ülevaade kalade olulisusest looduses ja inimeste elus; tutvustada kala kui tervislikku toiduainet; valmistada ja degusteerida lihtsaid kalaroogi.

Teema: vähemalt 812 kalaliigi esindajate põhjalikum tunnuste vaatlus ja võrdlus, tutvumine kalade välis- ja siseehitusega

Sihtrühm: üldhariduskoolide põhikooliastme õpilased, bioloogia- ja loodushariduse õpetajad
Osalejate arv õpitoas: kuni 30 õpilast

Metoodika: käeline tegevus (sh kalade juhendatud lahkamine, kalaroogade valmistamine), vaatlus, tutvumine slaidiesitluse ja filmiklippidega, viktoriin, lühiloeng, kokkuvõttev arutelu

Juhendajad: Sirje Aher ja Georg Aher MTÜst Alga; Annelie Ehlvest, Tiina Lilleleht ja Aire Orula Tartu loodusmajast; Jüri Tenson MTÜst Alga

Kestus ja toimumiskoht:
a) 2-3 akadeemilist tundi (koolis kohapeal)
b) 3 akadeemilist tundi (Tartu loodusmajas, Lille 10)

Aeg: 2016. a septembrisdetsembris

Lisateave õpitubadest: koolitusspetsialist Ave Menets, 517 5003, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Kalandusõpitubade korraldamine on rahastatud "Euroopa Merendus-ja Kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava" meetme 1.3 "Teadlaste ja kalurite koostöötoetus" vahenditest

  • Teabepäev  "Toiduseaduse sätted" 27. septembril Rakveres

Kalanduse teabekeskus koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga korraldas 27.09.2016  Virumaa kalanduspiirkonna liikmetele teabepäeva „Toiduseaduse sätted".

Sihtrühm: MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühingu kalakäitlemisega (kalatoitude valmistamisega) isiklikus majapidamises tegelevad ja/või seda kavandavad rannakalurid ja kalandusettevõtjad
Eesmärk:
Tutvustada kala käitlemise erinevaid võimalusi ja toidualase teabe esitamise nõudeid kalatoodete väikekäitlejatele.
Selgitada, mis nõuded laienevad toidu käitlemisest teatamisele ning tegevusloa alusel toidu käitlemisele. Käitlemisprotsessi käigus tekkinud küsimustele vastamine, sh juhtumipõhised lahendused. Kogemuste vahetamine praktikult-praktikule arutelude kaudu.

Tiina Hiis, Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna loomse toidu büroo juhataja
Kala käitlemise erinevad võimalused
Ain Zereen, Veterinaar- ja Toiduameti turukorralduse büroo juhataja
Tarbijate teavitamine
Kalandus- ja vesiviljelustoodete jälgitavus
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühisest korraldusest
Ave Raie, Veterinaar- ja Toiduameti turukorralduse büroo peaspetsialist
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühisest korraldusest

Tiiu Rand, Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist
Toidualase teabe esitamise nõuded

Kalanduse teabekeskus koostöös MTÜga Hiiukala korraldas 23.09.2016 Kärdlas Tuuru majas teabepäeva piirkondlike kudealade ja kalavarude hetkeseisust ja tulevikuvaatest. Teemakohase ülevaate esitas Tartu ülikooli Eesti Mereinstituudi ihtüoloogia ja kalanduse vanemteadur Markus Vetemaa.
Markus Vetemaa ettekanne 23.09.2016 .pdf

  • Koolitus „Toiduhügieen kalatoodete käitlejale. Toiduseaduse sätted"
    30. mail Valma kaluritoas ja 31. mail Jõgevamaal Kasepääl

Kalanduse teabekeskus koostöös Eesti Maaülikooli Avatud ülikooli ning Veterinaar- ja Toiduametiga korraldas Võrtsjärve  (30.06.2016) ja Peipsi (31.05.2016) kalanduspiirkonna liikmetele koolituse „Toiduhügieen kalatoodete käitlejale. Toiduseaduse sätted". Koolituse lõpus edukalt testi läbinuile väljastati Eesti Maaülikooli tunnistus.

Lektorid. Teemad ja esitlusmaterjalid (avanevad linkidel):
Katrin Laikoja, mag (tehn), Eesti Maaülikooli
veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni osakonna lektor
Toiduhügieen kalatoodete käitlejatele
Tiina Hiis, Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna loomse toidu büroo juhataja
Kala käitlemise erinevad võimalused
Tiiu Rand, Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist
Toidualase teabe esitamise nõuded
Ain Zereen, Veterinaar- ja Toiduameti turukorralduse büroo juhataja
Tarbijate teavitamine
Kalandus- ja vesiviljelustoodete jälgitavus
Ave Raie, Veterinaar- ja Toiduameti turukorralduse büroo peaspetsialist
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühisest korraldusest

Sihtrühm: Kalakäitlemisega (kalatoitude valmistamisega) isiklikus majapidamises tegelevad ja/või seda kavandavad rannakalurid ja kalandusettevõtjad
Eesmärk:
tutvustada teabepäeval osalejatele toiduseaduse, sh toiduhügieeni nõudeid ja riskihindamise tegureid (HACCP) kalakäitlemisel vastavalt kehtivatele õigusaktidele

  • Teabepäev MTÜ strateegilisest juhtimisest MTÜ Saarte Kalandus juhtimisorganite liikmetele 19.05.2016


Koolitusmaterjalid

Sihtrühm:
MTÜ Saarte Kalandus juhatuse ja hindamiskomisjoni liikmed
Fookus: MTÜ olemus ja õiguslik staatus, MTÜ ja selle tegevuste strateegiline kavandamine, arengukava koostamine, MTÜ juhtimisorganid ja nende funktsioonid, asjaajamine ja dokumendihaldus

Koolitaja: Kaidi Holm, Juhatuse Kompetentsikeskuse juhataja, juhtiv koolitaja ja konsultant

  • Kalanduse teabekeskuse kalatelk-õpituba RäimeWestil 2016 - nagu ikka, Lao sadamas! 

 

Kalanduse teabekeskuse kalatelk-õpituba oli sel aastal juba neljandat puhku esindatud laupäeval,
14. mail toimunud RäimeWestil.

Vaatamata paduvihmale väisas kalatelki hinnanguliselt enam kui 400 kalahuvilist: nii väikesed kui ka suured testisid oma teadmisi erinevatest kalaliikidest, tutvusid kindlate kalaliikide iseärasuste ja anatoomiaga. Ühtlasi saadi kinnitust, et lisaks pannil ja (suitsu)ahjus valminud räimele saab sellest kalast ka imemaistva supi - uudne tõdemus nii mõnelegi kodukokale!

K A L A T E L G I S toimunust:

  • merebioloog Jüri Tenson kõneles Eesti vete kalaliikide bioloogiast ja anatoomiast;
  • sai testida oma teadmisi erinevate kalade tuvastamises;
  • kala"laboris" sai abivahendite (mikroskoobid, skalpellid) abil uurida kalade anatoomiat ;
  • kõneldi kodumaisest kalast kui tervislikust toiduainest;
  • kalateadmisi testisid nii väikesed kui ka suured (üllatusi jagus!)
  • kogenud kalakokk Hanno Kask valmistas roogi meie rahvuskalast räimest mitmel erineval moe

Samal teemal:
17.05.2016 Pärnu Postimees, Silja Joon: Kalapeol osteti värsket räime pangedega
14.05.2016 Pärnu Postimees, Urmas Luik: Räimewest 2016 GALERII 


  • Kogupere-räimehommik 7. mail 2016 Japsi kail Pärnus:
    värske räim otse kaluripaadist, kalaroogade valmistamine ja maitsmine, kalateavet ja -tegevusi väikestele ja suurtele!

     

    Kalanduse teabekeskus kutsus kõiki värske kala huvilisi laupäeval, 7. mail Pärnus Japsi kail toimuvale kogupere-räimehommikule. Kalavastalised said äsjapüütud merehõbedat lunastada otse kaluripaadist, kalakokk säristas pannil räimeroogi ja tegi kalasuppi  ikka räimest! juba kella kaheksast.

    Räimehommiku tegevused:

    • Kogenud kalakokk Hanno Kask tutvustas hõlpsalt valmivaid räimeroogi - sai kohapeal maitsta ja kodus järele teha! 
    • "Kalalaboris" demonstreeris merebioloog Jüri Tenson erinevate kalade sisemist ja välist ilu.
    •  Klubi Kalastaja õngemees tutvustas noortele kalahuvilistele käsiõngega ringi  käimist - näkkas ka!

    Kalavastalised olid kail juba enne kaheksat: lisaks vastpüütud räimele sai kaluritelt mõõduka tasu eest soetada ka ahvenat; kõik kaasuvad räimehommiku tegevused olid huvilistele tasuta. Räimehommik vältas kuni kalakokal jagus tooret, kalurite paadid randusid ning laste huvi "kalalabori" vastu püsis - nii umbes keskpäevani. Üritust väisas ühtekokku üle 500 kalahuvilise.  

    Teabekeskus tänab ASi Japs juhatajat Arved Soovikut, kelle hea tahe võimaldas räimehommikul teoks saada.

    Samal teemal:
    05.06.2016 Pärnu Postimees: Japsi kail toimub räimehõnguline perehommik
    07.05.2016 Pärnu Postimees: Galerii: räimehommik tõi kohale kalahuvilised pered
    07.05.2016 Peporter.ee: VIDEO: Pärnus saab värsket räime otse kalamehelt osta!
    09.05.2016 ERR: Aktuaalne Kaamera: VIDEO: Pärnus leidis aset rahvuskala tutvustav teabeüritus

     2015

  • Kalatelk õppepäeval RäimeWest 2015

Kalanduse teabekeskus taasosales 16. mail Tõstamaa vallas Lao sadamas meie rahvuskalale räimele pühendatud õppepäeval RäimeWest 2015.

Merebioloog Jüri Tensoni kaasjuhendamisel jagus teavet Eesti vete kalaliikidest järjestikku kolmandat aastat -
ka 2013. ja 2014. aastal oli teabekeskuse töörühm esindatud kalatelgiga, kus oli võimalus testida oma teadmisi erinevatest kaladest ja teistest veeasukatest ning tutvuda kalade bioloogia ja anatoomiaga. Huvilised said ülevaate ka teabekeskuse tegemistest: välja antud üllitistest-veebirakendustest ning koolitus-nõustamistegevusest.

Fotod ja videod toimunud RäimeWestidest:

2015  pildid 1... (Toomas Mitt) | pildid 2... (Urmas Reinfeldt) | Õhtulehe pildid | Pärnu Postimehe galerii
2014 (Toomas Mitt)
2014 video (Toomas Mitt)
2014 video (Madis Veskimägi)
2013 video (Madis Veskimägi)
2013 (Toomas Mitt)

 

  • Kalanduse teabekeskus, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit: Vähikasvatajate teabepäevad 17.04.-18.04.2015

 

Kalanduse teabekeskus koostöös Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liiduga korraldas 17.-18. aprillil Saaremaal Suure Tõllu Puhkekülas teabepäevad Eesti vähikasvatajatele, kus osales üle 30 vähi- ja kalakasvataja ning valdkondlike sidusasutuste esindaja.

Teabepäevade käigus tutvuti aktuaalsete ettekannetega vähikasvatuse perspektiividest, arutati vastastikuse koostöö edendamise võimalusi, väisati Saaremaa vähikasvandusi.

Teemad ja lektorid

  • „Ülevaade jõevähi varudest ja olukorrast Eesti avalikes veekogudes"
    Margo Hurt, Eesti Maaülikool
  • „Geosünteetiliste materjalide kasutamine tiikide ehitamisel" Firestone Building Products Belgia esindus ja Gerri Kulp, OÜ Vertes juhataja
  • Doktoritöö raames valminud uuringu "Jõevähi geneetilisest struktuurist jamorfoloogilistest näitajatest" tulemuste tutvustus. Uuringutulemustel põhinevad soovitused vähikasvatajatele
    Katrin Kaldre, Eesti Maaülikooli doktorant
  • Ülevaade Eesti vähikasvatusest: möödanik, hetkeseis ja tulevikuprognoosid
    Hannes Ulmas, Põllumajandusministeeriumi turukorralduse ja kaubanduse büroo juhataja

Ajakava avaneb SIIN

 

  • Uuringute „Valgulised pigmendid Läänemere punavetikast: sisaldus ja eraldamisvõimalused“ ja „Polüsahhariidide eraldamine punavetikate looduslikust segust“ tulemuste tutvustamine 06.04.2015


Uuringute tulemusi tutvustav esitlus

Tallinna Ülikooli Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudi vanemteadur Rando Tuvikesel on Kalanduse teabekeskuse tellimusel valminud uuringud „Valgulised pigmendid Läänemere punavetikast Furcellaria lumbricalis: sisaldus ja eraldamisvõimalused" ja „Polüsahhariidide eraldamine punavetikate Furcellaria lumbricalis ja Coccotylus truncatus looduslikust segust".

6. aprillil  tutvustas vanemteadur Rando Tuvikene valminud uuringute tulemusi Tallinna Ülikooli Astra õppehoone ruumis A-006. Ettekannetele järgnes arutelu uuringutulemuste rakendusvõimalustest.

 

  • Kalanduse teabekeskus, Eesti Maaülikool: teabepäev  karpkalakasvatuse tehnoloogiatest 31.03.2015

 
Esitlusmaterjalid:

Karpkalakasvatuse tehnoloogia täiustamise katseuuring
(Eesti Maaülikool, 2015)


Kalanduse teabekeskus koostöös Eesti Maaülikooliga korraldas 31. märtsil
Eesti maaülikooli Metsamajas teabepäeva karpkalakasvatuse tehnoloogiatest.

Teabepäeval osalesid kalakasvatajad, kalandusteadlased, kalakasvatuse eriala magistrandid ja üliõpilased, valdkonda kureerivate ametiasutuste esindajad.

Põhiteemad:

1. Karpkalakasvatuse tehnoloogia täiustamise katseuuringu tulemused
- Heiki Jaanuska, Eesti Maaülikool 

Alateemad:

• Karpkalavastsete soetus Tšehhi Vabariigist.
• Karpkalavastete söötmiskatsed kinnises süsteemis erinevate toitmisskeemidega.

2. Karpkalasöötade võrdluskatsed - Heiki Jaanuska, Eesti Maaülikool

3. Akvapoonikast ja läbiviidud katsetest kompenseerida kaaliumipuudust lehtpuutuhaga - Rinaldo Rüütli, Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž

 

  • Arutelu „Kohavaru olukord ja kavandatavad kaitsemeetmed“ Pärnumaa kalurkonnale ja kalandusettevõtjatele 17.03.2015

Esitlusmaterjalid:

"Koha Pärnu lahes" - Ulvi Päädam, Keskkonnaministeeriumi peaspetsialist

 "Kohavaru olukord ja kavandatavad kaitsemeetmed" - Redik Eschbaum, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, rannikumere ja kalanduse töörühma juhataja

Arutelu teemal „Kohavaru olukord ja kavandatavad kaitsemeetmed" toimus 17. märtsil kell 13.00-15.30  Kalanduse teabekeskuse nõupidamisteruumis.

Arutelul osalesid Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainspektsiooni esindajad, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased, Pärnumaa kalurkonna esindajad ja kalandusettevõtjad.

Käsitletavad teemad:

Ülevaade kohasaakidest kuude ja püügivahendite lõikes viimase kolme aasta vältel – Keskkonnaministeeriumi esindajad

Kohavarude seisund ja selle dünaamika – Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased

Kohavarudele laienevad võimalikud kaitsemeetmed – Arutelu

 Kohavarude kaitse arutelu memo

Samal teemal veel:
19.03.2015 Pärnu Postimees, Tõnu Kann: Pärnu lahte ootavad ees uued kalastuspiirangud

 

Koolitus- ja nõustamistegevus kalendrikuude ja -aastate lõikes on täiendavalt kajastatud allpool. Meie tegemistega on võimalik tutvuda ka SIIN või meie kodulehel kalendris Koolitused & Sündmused.

 

  • Teabepäev "Kalapüügiseaduse muudatused. Püügiandmete esitamise kord" 18.02.2015 Harjumaa kalanduspiirkonnale

 

Esitlusmaterjalid:

Kalanduse teabekeskus korraldas 18. veebruaril kalapüügiseaduse muudatusi ja püügiandmete esitamise korda tutvustava teabepäeva MTÜ Harjumaa Kalandusühingu liikmetele, kutselistele kaluritele ja kalandusettevõtjatele.

Kalapüügivaldkonda reguleerivate õigusaktide muudatusi selgitasid ja osalejate küsimustele vastasid Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainspektsiooni esindajad.

 

  • Teabepäev "Kalapüügiseaduse muudatused. Püügiandmete esitamise kord" Võrtsjärve kalanduspiirkonnale 04.02.2015

 

Kalanduse teabekeskus korraldas 4. veebruaril kalapüügiseaduse muudatusi ning püügiandmete esitamise korda tutvustava teabepäeva MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkonna liikmetele, kutselistele kaluritele ja kalandusettevõtjatele.

Kalapüügivaldkonda reguleerivate õigusaktide muudatusi selgitasid ja osalejate küsimustele vastasid Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainspektsiooni  esindajad.

Esitlusmaterjalid:


  • Kalanduse teabekeskus asub Pärnu renoveeritud lootsitorni (hoone avamine 30.01.2015)

Reedel, 30. jaanuaril kell 14 avati Pärnu Vallikraavi ääres renoveeritud ajalooline lootsitorn, kus tegutseb kalanduse teabekeskus. Renoveerimistööd läksid maksma ligi 250 000 eurot.

„Kalanduse teabekeskuse paiknemine Vallikraavi suudmes vanas lootsitornis on eriti sümboolne, sest asume Pärnu südalinnas, seega Eesti rannakalanduse keskmes,“ ütles kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik. 

Kalda 1A asuva lootsitorni renoveerimist alustati mullu kevadel. Tööde käigus vahetati välja pehkinud seinapalgid, talad, põrandad ja hoone sai uue välisvoodri. Tööruumideks ehitati ümber hoone kelder. „Senistele ruumidele lisandus veel seminarisaal, mida saame kasutada kalandussektorile ja tarbijatele suunatud koolitusteks,“ lisas Armulik.

 Loe lisaks

Samal teemal:

Maalehe 31.01.2015 blogi, Urmas Saard: Pärnu vana lootsitorn on uuendatud ja avatud
Maaleht, 30.01.2015: Kalanduse teabekeskus saab renoveeritud Pärnu lootsitornis uued ruumid

 

  • Konverents "Sinise majanduskasvu potentsiaal Eesti rannikumeres" 29.01.2015 Tallinnas 

 

Kalanduse teabekeskus korraldas 29. jaanuaril konverentsi "Sinise majanduskasvu potentsiaal Eesti rannikumeres". 

Konverentsi ettekanded:

"Eesti võimalused sinise majanduskasvu nišivaldkondades" – Jüri Sakkeus, Tallinna Ülikool, Eesti Tuleviku-uuringute Instituut

"Vesiviljelus – mereressursside tasakaalustatud kasutamine" ("Aquaculture - balanced use of marine resources"), ettekande fookuses on karbid – Mads Anker van Deurs, NordShell

"Sinise majanduskasvu võimalused Taani vaates" ("Blue Growth From a Danish Perspective"), ettekande fookuses on väheväärtuslik kalatoore – Caroline P. Baron, Technical University of Denmark, National Food Institute

"Vesiviljelus biomajanduse raamistikus – arengud Põhjamaades" ("Aquaculture in the Bioeconomy framework – Nordic developments"), ettekande fookuses on vetikad – Leivur Gilli Trónd, Danish Technological Institute, Biomass and Biorefinery

"Ravimuda kasutamise potentsiaalist" – Viiu Tuulik, Tallinna Ülikool, Haapsalu Kolledž, Terviseedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus

Kokkuvõte sinikasvu hetkeseisust ja tulevikuperspektiividest

Samal teemal:

Eesti Rahvusringhääling, 30.01.2015: Eesti vesiviljeluse potentsiaal on kasutamata
Postimees, 29.01.2015, Eestis on merega seotud potentsiaali vähe ära kasutatud
Põllumajandusministerium, 29.01.2015, Konverentsil vaetakse Eesti rannikumere majandamise võimalusi

---------------

Septembris 2012 võttis Euroopa Komisjon vastu teatise „Sinine kasv – võimalused mere ja merenduse jätkusuutlikuks kasvuks" ("Blue Growth – Opportunities for Marine and Maritime Sustainable Growth"). Sinise majanduskasvu eesmärk on leida võimalused, parandamaks Euroopa Liidu rahvusvahelist konkurentsivõimet, ressursside tõhusamat kasutust, töökohtade loomist ning uute kasvuallikate leidmist, samaaegselt kaitstes ja säilitades looduslikku mitmekesisust ja merekeskkonda.

2014

  • Teabepäev "Kalapüügiseaduse muudatused. Püügiandmete esitamise kord" 20.11.2014 Haapsalus

Esitlusmaterjalid:

Kalanduse teabekeskus  korraldas 20. novembril kalapüügiseaduse muudatusi ning püügiandmete esitamise korda tutvustava teabepäeva Lääne-, Saare- ja Hiiumaa kalanduspiirkonna liikmetele, rannakaluritele ja kalandusettevõtjatele.

 Käsitletavad teemad:

  • Kalapüügiseaduse ja seonduvate sidusaktide olulisematest muudatused, seadusesätete rakendamine praktikas.
  • Kalavarude olukorrast püügipiirkonnas.
  • Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamise võimalused. Kalapüügilubade väljastamine.

Kavandatavaid seadusemuudatusi selgitasid, nõustasid ja osalejate küsimustele vastasid Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnainspektsiooni ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.Teabepäeval osales ligi sada kalandusvaldkonna regulatsioonidest huvituvat rannakalurit ja kalandusettevõtjat.

 

  • Isadepäeva kalatunnid Risti Põhikooli perele, õpilaste isadele ja teistele pereliikmetele  08.11.2014

    Kalanduse teabekeskus korraldas laupäeval, 8. novembril läheneva isadepäeva raames kalatunnid Risti Põhikooli kooliperele, õpilaste isadele, vanaisadele jt pereliikmetele.

    Isadepäeva kalatundides:

  • tutvustati ja tuvastati erinevaid kalaliike;
  • kõneldi kalade elutsemispaikadest meie veekogudes;
  • toodi välja välja kalade liigiomased iseärasused;
  • selgitatati, miks kalatoidud on kasulikud;
  • viidi läbi isade-poegade lühiviktoriine;
  • palju muud huvitavat.

Kalatunde juhendas, osalejate küsiimustele vastas ning lühiviktoriine korraldas merebioloog
Jüri Tenson.
Enam kui 90 kalahuvilist said värskeid teadmisi ning panid proovile varem omandatut.

 

  • Teabepäev "Kalapüügiseaduse muudatused. Püügiandmete esitamise kord" Pärnumaa rannakaluritele ja kalandusettevõtjatele 02.10.2014

Esitlusmaterjalid

Kalanduse teabekeskus  korraldas 2. oktoobril kalapüügiseaduse muudatusi ning püügiandmete esitamise korda tutvustava teabepäeva Liivi Lahe Kalanduskogu liikmetele, Pärnumaa (sh Kihnu ja Manija) rannakaluritele nng  kalandusettevõtjatele.

 Käsitletavad teemad:

  • Kalapüügiseaduse ja seonduvate sidusaktide olulisematest muudatused, seadusesätete rakendamine praktikas.
  • Kalavarude olukorrast püügipiirkonnas.
  • Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamine, kalapüügilubade väljastamine.
  • Pärnumaa rannakalanduse 2015. aasta räimepüügi korralduse arutelu.

Kavandatavaid seadusemuudatusi selgitasid, nõustasid ja osalejate küsimustele vastavasid Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnainspektsiooni ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.

Teabepäeval osales 50 kalandusvaldkonna regulatsioonidest huvituvat rannakalurit ja kalandusettevõtjat, esindatud  olid ka kohalike omavalitsuste eestvedajad.

2014. aasta märtsis toimus analoogne teabepäev Lääne- ja Ida- Virumaa rannakaluritele, juunis jagati MTÜ Hiiukala eestvedamisel uusi teadmisi Hiiumaal. 20. novembril saab Haapsalu Kultuurikeskuses teoks järjekordne kalapüügiseaduse muudatusi tutvustav teabepäev Saare- ja Läänemaa kalanduspiirkonnale (täpsustunud teave meie Koolituste & Sündmuste  kalendris 43. nädalal).

 

  • Koostööseminar kalandust kureerivatele institutsioonidele ja teadlastele 11.09.-12.09.2014

 

Kalanduse teabekeskus korraldas 11.-12. septembril kalandust kureerivate institutsioonide ja teadlaste vahelise koostöö edendamise seminari.

Käsitletavad teemad hõlmasid kutselise kalapüügi andmekogumisprogrammi, kudealade olukorda ja taastamisvõimalusi, kalapüügiga seonduvate andmete esitamist (kala esmakokkuost, püügipäevik, kala üleandmine), kehtivate püügipiirangute ja regulatsioonide tõhusust, looduskaitsealadel kalapüügi korraldamist ja teisi kalandusega seonduvaid teemasid.

Teemad ja ettekanded

  • Kalapüügist ja -kaitsest Eesti alal läbi sajandite Erki Tammiksaar (12.00)

Erki Tammiksaare ettekanne (1. osa)

Erki Tammiksaare ettekanne (2. osa)

  • Eesti Mereinstituudi ettekanne (13.00)
  • Põllumajandusministeeriumi ettekanne (15.00)
  • Keskkonnaministeeriumi ettekanne (16.00)

Lühiettekanded ja arutelud (Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Eesti Mereinstituut - 17.00)

  • Töötoad ja arutelud
  • Kalaroogade valmistamise õpituba

 

  • Kalasuitsutamise õpituba Võrtsjärve kalanduspiirkonnale 04.09.2014

Kalanduse teabekeskus korraldas 4. septembril Oiu sadamas kalasuitsutamise õpitoa MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkonna liikmetele.

Õpitoa eesmärgiks
oli tutvustada osalejateleerinevate kalaliikide suitsutamiseks ettevalmistamise (rookimine, eelsoolamine jmt) ning kalasuitsutamise kui õpitoa võtmetegevuse tehnoloogiaid nii teoorias kui läbi omakäelise praktilise tegevuse. 

Põhieema
Erinevate kalaliikide eeltöötlemise ja suitsutamise tehnoloogiad väiksemahulisel kalatöötlemisel.

Juhendaja
Hanno Kask, kogemustega kalasuitsutaja, „Kala suitsutamise käsiraamatu" autor, väljaande „Kalastaja" kaasautor.

Ühistegevusena suitsutati juhendaja poolt kaasavõetud suitsuahjus (igal meistril omad töövahendid ja nõksud!) samal hommikul värskelt püütud siiga, koha, ahvenat ja lesta, jagati nippe eelsoolamise ja kalaliigiti sobiva suitsutamisaja ja -temperatuuri kohta ning vahetati kogemusi erinevate ahjude ettevalmistamisest ja puhastamisest.

Osalejatel paluti maitsmiseks-hindamiseks kaasa võtta ka omasuitsutatud kalatooteid: üleskutse, mis ka rohket järgimist leidis. Kohalike meistrite toodangust sai maitsta-testida peamiselt latikat ja Võrtjärve üheks tunnuskalaks kujunenud angerjat, mis leidsid nii juhendaja kui osalejate heakskiidu.

Varem on teabekeskus korraldanud kalaväärindamise-suitsutamise õpitube Saaremaa ja Hiiumaa kalanduspiirkonnale.

  • Kalapäev Rannarahva Festivalil 26.07.2014: ümarmudila "eri"

26. juulil sai Viimsi Vabaõhumuuseumis Rannarahva Festivali käigus teoks järjekordne suur kalapäev, mille peaosatäitjaks paljudele juba tuttavaks saanud erikülaline ümarmudil. Ümarmudil on end meie vetes hästi tundev võõrliik, kellega "võitlemiseks" parim vahend on selle tarbimine. Saagem uusi maitseelamusi ja õppigem koos seda kala sööma!

Kalanduse teabekeskuse kalatelgis edendasid ümarmudila tarbimist vanameistrid Vladislav ja Kaarel Koržets ning Hanno Kask, kelle käe all valmisid erinevad road ümarmudilast - ja mitte ainult. Kalatelgi väisajatele jagus nii huvitavaid maitseid kui valmistamisjuhiseid. 

Vaata meisterkokkade retsepte SIIN

 

  • Kestlikku kalastamist tutvustavate õppepäevade korraldamine
    Valga-, Võru- ja Põlvamaa koolide 6.-7. klasside õpilastele 2013.-2014. õppeaastal

Kalanduse teabekeskus koostöös Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskusega korraldas Valga-, Võru- ja Põlvamaa koolide 6.-7. klasside õpilastele 2013.-2014. aastal kestlikku harrastuskalastust tutvustavad õppepäevad. Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskuses viidi läbi 57 õppepäeva, milles osales kokku üle 1600 õpilase.
Õppepäevi juhendasid kogemustega kalastusprojektide läbiviijad Anu Metsar ja Meelis Kask.

Eesmärk
Tutvustada õpilastele eakohaselt harrastuskalastust ja sellega seonduvat (kalaliigid, kalapüügivahendid ja -nõuded), aidates seeläbi kaasa kalade tundmaõppimisele, kalavarude kaitsele, kestliku harrastuspüügi levikule ja arengule.
Õppepäevadel osalejad õppisid tundma erinevaid kalaliike ja -püügivahendeid, samuti Võrtsjärve kalandust laiemalt. Soovitud tulemiks oli kujundada õpilaste hoiakuid seonduvalt harrastuskalastuse ning säästva kalastamise nõuete ja võimalustega.

Tutvu õppekavaga SIIN

Metoodika ja tulem
Õppetöövormina kasutati lisaks teoreetilistele esitlustele rühmatööd ja individuaalsed ülesanded. Vähemalt 50% õppetöö kogumahust hõlmasid praktilised tegevused: erinevate kalaliikide tundmaõppimine, kalastamine, parvesõit jpm.
Õppepäeval omandatud teadmised ja oskused soodustavad edasiselt kestliku harrastuskalastusega tegelemist ning kalandushariduse omandamist.

Järeltegevusena viidi kõikide õppepäeval osalenud õpilaste seas läbi küsitlus, saamaks tagasisidet omandatud teadmistest. Selgus, et enim oli paranenud kalade tundmine ja suurenenud huvi harrastuskalastuse vastu.

  • Kalanduse õpitoad põhikooliastme õppuritele 2012-2014

Kalandusõpitubade korraldamisega põhikooliastme 5.-7. klasside õppuritele tegime algust 2012. aasta oktoobris. Koostöös Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja ning Koolitus- ja Nõustamiskeskusega Hared oleme järgneva kahe aasta jooksul korraldanud 147 kalanduse õpituba Pärnu-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaal ning Ida- ja Lääne-Virumaal. Kokku on õpitubades  osalenud üle 3000 õppuri. Virumaa koolidele suunatud õppetsükkel jätkub 2014. aasta lõpuni.

Õpitubade eesmärgiks on ülevaate andmine Eesti vetes elutsevatest kaladest.
Kahe tunni vältel jagatakse teadmisi meie vete kalade elupaigast, nende anatoomiast ja bioloogiast läbi rohke omakäelise tegevuse (erinevate kalaliikide tuvastamine, lahkamine ja mikroskoobiga uurimine), tutvudes 10-15 erineva kalaga.

Sihtrühm
Põhikooliastme 5.-7. klasside õppurid, kelle bioloogiatundide õppekava haakub Eesti kalanduse temaatikaga. Ühes õpirühmas osaleb kuni 25 õppurit.

Metoodika
Õpitoad on valdavalt praktilise suunitlusega. Erinevaid elusuuruses kalu uurides leitakse vastused küsimustele „Kuidas teha vahet kilul ja räimel?" „Miks on lestal silmad erinevatel kehapooltel?" „Kes on kõige kavalam kala?" „Miks on kalatoidud kasulikud?"
Juhendajad tulevad koolitusmaterjalidega (värske kala, mikroskoobid, luubid jm tarvikud) kooli kohapeale, ent õpitube on läbi viidud ka piirkondlikes keskkonnahariduskeskustes.

Tagasiside ja tulem
Olemasolevaid ja õpitoas omandatud kalandusteadmisi kaardistatakse „enne" ja „ pärast" põhimõttel. Vastuseid analüüsides on selgunud, et õpitoas osalemise järel tuntakse paremini kohalikke kalu, huvitutakse kalastamisest ja süüakse meelsamini värskest kalast valmistatud roogasid.
Koolide bioloogiaõpetajad on tunnustanud projekti läbiviimist, kuna õppeasutustel puuduvad ressursid kalade naturaalsel kujul tundmaõppimiseks.

Õpitubade meediakajastused:
Kalanduse õpitubades lahatakse kalu, Pärnu Postimees 15.01.2013
Haljala koolilapsed lahkasid õpitubades kalu, Virumaa Teataja 23.04.2014

 2013

  • Õpituba „Erinevate kalaliikide konserveerimine ja säilitamine püügihooaegade vahel” 26.11.2013  Antoniuse õuel Tartus

Kalanduse teabekeskuse koostöös Maitseelamuste kojaga korraldas 26. novembril õpitoa erinevate kalaliikide konserveerimisest ja säilitamisest püügihooaegade vahel.

Õpitoas antavad juhised olid suunatud eelkõige kalaroogade valmistamisele ja säilitamisele keskendunud hobikokkadele ja kalablogijatele, ent teretulnud olid ka teised erinevate kalaliikide "ületallve säilitamisest" huvitunud. Õpitoa käigus said osalejad lühiülevaade kaasaegsetest kalasäilitamise tehnoloogiatest Peipsi kogukonna ja kaugemategi piirkondlike näidete varal. Õpituba päädis omandatud tarkuste testimisega läbi omakäelise kalade eeltöötlemise ja hoidistamise ning koostegemises valminud kalatoitute maitsmisega.

Juhiseid jagasid ja muud kalajuttu pajatasid Ülle Jukk - ajaloolane ja hobikokk,

Tauno Laasik MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköögist ning Mait Trink - hobikokk.

Tutvu toimunuga põhjalikumalt SIIN

  •  Kalasuitsutamise õpituba  Hiiumaal Kassaris 27.-28.08.2013

Hiiumaa kalanduspiirkonnale suunatud õpitoas tutvuti erinevate kalaliikide suitsutamiseks ettevalmistamise (puhastamine, soolamine jmt) ning kalasuitsutamise tehnoloogiatega nii  teoorias kui läbi omakäelise praktilise tegevuse. Jagati ka nippe valminud toodete tulemuslikuks turundamiseks, esitades osalejatele  ideearenduseks küsimuse "Hiiumaa-eri" kalatootest.

Õpituba juhendasid Dimitri Demjanov Eesti Kulinaaria Instituudist ja Hanno Kask, kogemustega kalasuitsutaja, „Kala suitsutamise käsiraamatu" autor, väljaande „Kalastaja" kaasautor.

Tutvu koolitusmaterjalidega SIIN

 

  • Visioonikonverents „Eesti kalandus 2020+“ 14.-15.08.2013 Pärnumaal Lepanina hotellis

Kalandusvaldkonna arvamusliidreid, eksperte, kalandussektori esindajaid
ja arengute suunajaid kaasav visioonikonverents sai teoks 14.-15. augustil Pärnumaal. Kokku osales konverentsil pea 120 kalandusvaldkonna esindajat.

Konverentsil käsitletud teemade, lektorite ja esitlusmaterjalidega on võimalik tutvuda SIIN

 

  • Teabepäev ümarmudilast 23.04.2013 Viimsi Rannarahva Muuseumis

Kalanduse teabekeskus koostöös Rannarahva Muuseumiga korraldas 23. aprillil  Eesti vete üht agressiivsemat võõrliiki - ümarmudilat - käsitleva teabepäeva.

 Temaatika ja lektorid

Henn Ojaveer, TÜ Eesti Mereinstituudi mereökosüsteemide juhtivteadur tutvustas põhjalikumalt ümarmudila tausta, selle kalaliigi levikuala Eestis ning tulevikuperspektiive kohalikes vetes.

Tutvu esitlusmaterjalidega SIIN

Andres Jaanus, TÜ Eesti Mereinstituudi merebioloogia teadur keskendus ümarmudila püügile "otse koduväravas" elik Harjumaa vetes.

Järgnesid ühisarutelud ümarmudila kui hõrgu lihaga söögikala propageerimisest, selle töötlemis- ja turustamisvõimaluste hetkeseisust ja edasistest võimalustest.

Teabepäev juhatas sisse 25. mail toimuva, ümarmudilale keskendunud taluturu-päeva Rannarahva Muuseumis . Teabepäeval osalesid Harjumaa rannakalurid, kalandusettevõtjad jt kalandushuvilised.

 

  • Koolitusseminar "Erinevate ettevõtlusvormide eelised ja kitsaskohad" (vene keeles) 17.04.2013

 

17. aprillil sai  teoks venekeelne ettevõtluskoolitus Virumaa Rannakalurite Ühingu liikmetele Ida-Virumaal.

Tutvu koolitusmaterjalidega  SIIN

 

Eesmärk
Koolitusseminari eesmärgiks oli erinevate ettevõtlusvormide (FIE, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu jmt) võimaluste ja kitsaskohtade tutvustamine praktikutest väikeettevõtjatele.

Sihtrühm
Virumaa rannakalurid, kalanduse tegevusgruppide eestvedajad, kalandusvaldkonna ettevõtjad.

Teema
„Praktikult praktikule“ seminari käigus tutvustati, kuidas hoida kokku ettevõtluskulusid, taotleda avansilise tulumaksu vähendamist, parendada väikeettevõtjate elu-olu jpm. Seminar oli suunatud  praktiseerivatele, aga ka alustavatele ettevõtjatele.

Lektor
Ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna. Lektor on mitme käsiraamatu autor, kogenud ettevõtluskonsultant ja praktiseeriv FIE alates 1996. aastast.

  • Jätkuseminar "Millist ettevõtlusvormi eelistada?" 12.03.2013 Kuressaares,
    03.04.2013 Pärnus

Eesmärk
Koolitusseminaril anti põhjalik ülevaade tegutsemisest nii FIE kui osaühingu omaniku-juhatajana; diskuteeriti, millist ettevõtlusvormi  on iseenda tööandjal mõistlik eelistada. Eelmistel, 2012. aastal kalanduse tegevusgruppidele  läbiviidud koolitusel käsitletud teemasid vaadeldi detailsemalt.

Sihtrühm
Seminaril osalesid kalanduse tegevusgruppide liikmed ja eestvedajad, kalandusvaldkonna väikeettevõtjad.

Temaatika
„Praktikult praktikule" seminari käigus tutvustati ettevõtete registreerimise ja ettevõtlusvormi muutmise protseduure, raamatupidamist ja maksuarvestust, uuemat kohtupraktikat ning Maksuameti seisukohti. Seminar oli suunatud eelkõige  tegutsevatele ettevõtjatele, ent kasulikku teavet said ka alustamist kavandavad osalejad. 

Lektoriks oli ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna: mitme käsiraamatu autor, kogenud ettevõtluskonsultant ja praktiseeriv FIE alates 1996. aastast.

Tutvu jätkuseminari esitlusmaterjalidega SIIN

  • Teabepäev kutselistele kaluritele ja harrastuskalastajatele, kõigile kalandushuvilistele 21.03.2013

Kalanduse teabekeskus koostöös Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlastega korraldas  21. märtsil 
TÜ Pärnu Kolledžis kalandusalase teabepäeva.

Teabepäeval osalesid kutselised kalurid ja harrastuskalastajad, aga ka kõik teised kalandusest huvitatud.

Teemad, lektorid, esitlusmaterjalid (avanevad, klikkides teemal)

"Sügiskuderäim Liivi lahes: minevik ja olevik."  Timo Arula (TÜ EMI)

"Meritindi saagid Liivi lahes-kõikumised ja nende võimalikud põhjused."   Heli Špilev (TÜ EMI).  Ettekandes tutvustatakse täiesti uusi fakte tindi noorjärkude uuringutest, mis võiksid just kaluritele huvi pakkuda.

"Kalanduse ja hüljeste interaktsioonid ja võimalused probleemide lahendamiseks." Markus Vetemaa (TÜ EMI)

  • Kalakasvatajate õppereis Serbia Vabariiki 25.11.-02.12.2012


Õppereisil osalesid üheksa Eesti vesiviljelusettevõtte esindajad ning kaks teabekeskuse töötajat.

Tegevkalakasvatajatele suunatud õppereisi eesmärgiks oli Serbia kalakasvanduste, kalasööda- ja töötlemistehaste ning kalaaretusega tegelevate teadusasutuste väisamine. Fookuses oli eelkõige soojaveeliste kultuuride (peamiselt karpkala) kasvandamisega tegelevate ettevõtete külastamine, kuivõrd varem toimunud õppereisid olid suunatud pigem kogemuste omandamisele forellikasvanduse alal.

Õppereisi ajakavaga on võimalik tutvuda SIIN

Vesiviljelusest Serbias

97% Serbia vesivilelusettevõtetest paikneb maa põhjapoolseimas provintsis-Vojvodinas. Kalakasvanduste aastane kogutoodang varieerub 9000-13 000 tonni vahel, sektori hõive on u 1000 inimest.

Enimlevinud kultuurideks on karpkala (Cyprinus carpio), mida kasvandatakse keskmiselt
8000-10 000 tonni, ning vikerforell (Oncorhynchus mykiss), mille aastane kogutoodang varieerub 1600 ja 2500 tonni vahel.

Palju tegeldakse ka kalaaretuse ja kalade kasvatamisega asustamiseks: ligi 30% karbi- ja 25% forellikasvandusest moodustab maimukasvatus.

Serbia aastane kalatarbimine 2009. a oli  5,2 kg elaniku kohta aastas. Esmapilgul väike number on näidanud tõhusat kasvutendentsi, kuna aastail 2003-2004 oli vastav näitaja kõigest 2,5 kg. Merepiirita riigis on populaarsed kasvanduste kalad, eriti karpkala ja 280-300 g kaaluv portsjonforell.

FAO kokkuvõtet Serbia vesiviljelussektorist on võimalik lugeda SIIN

 

Külastatud karpkalakasvandused

Ečkaon Serbia suurim karpkalakasvandus, mille territoorium on 2250 ha. Kasvanduse aastane kogutoodang ulatub 3500 tonnini (sh 1000 t maimukasvandust). Suur osa toodangust läheb lisaks kohalikule turule ka eksporti, peamiselt Austriasse, kus eelistatuimaks suuruseks on 3,5-4 kg kaaluvad karpkalad.

Ettevõttes töötab 210 inimest.

Kohapeal oli võimalus oli tutvuda ka tootmisprotsessi, kalade väljapüügi ja sorteerimise ning  lossimisega ning automatiseeritud tehasehoonega, kus hetkel tegevust ei toimunud. 
Tõdeti, et vaadeldud tootmisprotsessis on suur rõhk n-ö käsitööl.

ZZ Despotovo on toodangumahtudelt tunduvalt väiksem, olles suunatud peamiselt kohalikule turule. Ettevõttes olid 2-3 aasta eest keerulised ajad, mistõttu on palgatud ettevõtluskonsultandid, kelle eesmärk on firma 1-2 aasta pärast kasumlikuks muuta.

Lahkelt võõrustanud ja selgitusi jaganud direktor Marko Bagihi sõnul on suur tõenäosus see eesmärk ka saavutada.

Õppereisil osalenutel oli võimalus tutvuda ka tootmisprotsessi, sh kalapüügi, -kaalumise ja
-lossimisega. Tõdeti, et väljapüük ja lossimine on Eestis pisut läbimõeldumalt korraldatud: kindlasti mängivad siin rolli nii klimaatilised iseärasused kui ootused tööandjale (spetsiaalne tööriiietus, rohkemate tehniliste abivahendite kasutamine jne).

Kohaliku, taignas küpsetatud karpkala suurepärast maitset oli võimalik ka degusteerida, tõdedes, et Eestis on karpkala valmistamise traditsioonid pisut teistlaadsed (valdavalt küpsetatakse seda ahjus).

Kapetanski Rit

Kasvanduses oli väljapüük toimunud nädal enne visiiti, hetkel praktilist tegevust ei toimunud. Kohtumine kasvanduse juhatajaga ja küsimuste-vastuste voor andis piisava ülevaate firma tegemistest ja mahtudest: kasvandused paiknevad 642 hektaril, aastatooodang on u 1100 t, töötajate arv ligi 40.

 

Külastatud forellikasvandused

Ljubovija mägises piirkonnas paikneva Riboteksi tootmisterritoorium on 4200 m2, kasvandatakse peamiselt portsjonforelli kaaluga 280-300 g, mis on enimnõutud maht nii eksportturul Saksamaal kui kohapeal Serbias. Toodangu aastane maht on ligi 250 t, lisaks tegeldakse maimukasvatuse ja
-aretusega. Ettevõttes töötab 15 inimest.

Kalamarja on seni eksporditud peamiselt USAst Seattle'ist ja ka Taanist, ent kaasuvate haiguste ennetamiseks ja vältimiseks tehakse tööd ka oma, n-ö Serbia tõu aretamisega. 

Tõdeti, et Serbia (peamiselt mägedes paiknevate) forellikasvanduste suureks plussiks on pideva ja kiire juurdevooluga mägijõed, lisaks rikastatakse vett hapnikuga.  Jõed ja allikad muutuvad põuaseks ning veevool väeneb üksnes väga palavatel suvedel, mil temperatuur tõuseb 45 kraadini.

Forellikasvandus Perucac

Doonau lähistel paiknev Perucaci forellikasvandus rajati aastal 1987. Toodangu aastamaht on üle 300 t, ettevõttes töötab 25 inimest.

Kuna kala "vajab kasvamiseks" eelkõige kvaliteetset ja rohket vee juurdevoolu, on see Bosnia piiri äärses Serbias tagatud. Mööndi, et Eestis tuleb sama proportsiooniga tulemuse saavutamiseks lihtsalt rohkem tööd teha.

Kalasööda- ja töötlemistehased (tegevusülevaade ja kontaktandmed ingl k)

Kalatöötlemis- ja kalasöödatehas DTD Ribarstvo

Modernse, eraomanduses oleva ettevõtte toodangu moodustavad erinevat tüüpi kalasöödad ning rohke nimistu kalatoodetest: võimalik oli degusteerida karpkalast valmistatud viinereid, snäkke, riisilisanditega, vaakumpakendis poolfabrikaat-tooteid (u 10 erinevat!) kolme pasteediliiki. Toodang on suunatud nii kodumaisele turule kui eksporti, tellimusi jagub.

Võimalus oli ka tootmisprotsessi jälgida, sh pakkus enim huvi karpkala töötlemine: soomustustamine, puhastamine, fileerimine. Automatiseeritud tsehhis tehti siiski ka palju käsitööd: vastasel korral polevat põhjalik kalapuhastamine võimalik.

Külastati ka erinevate temperatuuridega külmutustsehhe, kust toodang tellijani jõuab.

Granuleeritud kuivsöödatehas Veterinarski Zavod Subotica

Peamiselt karjakasvatus-, lemmikloomade- ja kalasöödale spetsialiseerunud tehase juhataja tutvustas erineva läbimõõduga (2-9 mm) graanulsöötade tootmist; toodetakse nii ujuv- kui põhjalevajuvat sööta. Rohket huvi pakkunud küsimustele söötade hinna osas ei õnnestunud detailset vatsust saada: mõistagi sõltub kõik kogustest, tarnetingimustest jne, mistõttu hinnakujundus põhineb konkreetsel tellimusel.

 

Teadusasutused

Belgradi Ülikooli k alandus- ja rakendusliku hüdrobioloogiakeskuse (Center for Fishery and applied Hydrobiology) külastamine oli muljetavaldav: 2005. a algatatud teadusprojekti raames oli saavutatud häid tulemusi nii forelli-, karpkala kui kohaaretuse osas; uurimistööd tehakse kalahaiguste ennetamiseks ning spetsiaalselt Serbia tingimustesse sobivate liikide aretamiseks. Haigustele vähevastuvõtliku kalaliigi aretamiseks kulub ligi 9 aastat ehk kolm generatsiooni: iga järgmine põlvkond on eelmisest tugevam.

Osalejate sõnutsi täitis õppereis oma eesmärgi, võimaldades kasulikke koostöökontakte nii teadus-arendustegevuse kalasöötade tellimise kui kalatöötlemise osas. Esimesed koostööpakkumised teadustöö osas on Belgradi Ülikoolist juba laekunud.

Pane tähele:Täiendavate küsimuste tekkimisel ja/või ettevõtete kontaktide soovi korral palun helistage või saatke e-kiri!

Õppereisi fotodega on võimalik tutvuda SIIN

 

  • Koolitusseminar "Erinevad pakendamisvõimalused kalatööstuses"
    10. oktoobril 2012 Ülemiste City Zappi konverentsikeskuses

 

Seminari eesmärgiks oli kala ja kalatoodete kaasaegsete ja uuenduslike pakendamisvõimaluste tutvustamine. Sihrühma moodustasid kalatöötlemisettevõtete esindajad ja/või kalatöötlemise alustamist kavandavad ettevõtjad.

Alltooduna esitluste teemad, letorid ja materjalid (avaneb lingina)

Fotodega saab tutvuda SIIN

 

  • Koržetsi kalaroogade õpiköök 19.09.2012 Koguva Jahisadamas sadamas ja 07.07.-08.07.2012 Oiu Sadamas

7. ja 8. juulil toimus Võrtsjärve ääres Oiu sadamas kalaroogade valmistamise õpituba Võrtsjärve kalanduspiirkonna rannakaluritele ja kalandusettevõtjatele. 19. septembril, Koguva Jahisadamas, oli analoogne õpituba suunatud MTÜ Saarte Kalanduse liikmetele.

Õpitoa eesmärgiks läbi praktilise tegevuse omandada teadmisi ja värskeid nippe kalade eeltöötlemiest ning kalaroogade valmistamisest.

Õpituba juhendasid mainekad kalakokad Koržetsi kalaroogade õpiköögist - Kaarel ja Vladislav Koržets.

Käsitletavasse teemaderingi kuulusid värske kala tunnused, erinevate kalaliikide puhastamine ja fileerimine; kasulikud nipid sellest, mida pidada silmas kalade praadimise juures; mis muudab ühe kalasupi teisest paremaks, kalaroogade maitsestamine, külmutatud kala töötlemine, kalapuljongite keetmine, kalade marineerimine ning teisedki aktuaalsed kalateemad. Kokku töödeldi õpitubades ligi 10 erinevat kalaliiki.

Vaata retsepte ja proovi ka ise järele!

Fotodega saab tutvuda SIIN

 

  • Tallinna Merepäevad 14.07.2012

Teabekeskuse töörühm  osales 14. juulil Tallinna Merepäevadel kalasuppide keetmise võistlusel. Auhinnalist kohta sedapuhku küll ei tulnud, kuid suitsutursast valmistatud koorene püreesupp maitses külastajatele väga.

Fotodega saab tutvuda SIIN

  • Õppepäev kalade suitsutamisest 07.06.-08.06.2012

Kalanduse teabekeskuse töörühm korraldas 7.-8. juunil täiendavaid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi pakkuva kalasuitsutamise õpitoa, mis oli sedapuhku suunatud peamiselt Saare-, Lääne- ja Pärnumaa kalasuitsutamisega tegelevatele rannakaluritele ja kalatöötlejatele.  Õpituba viidi läbi Kuressaare Ametikoolis ja Nasval, Tihemetsa turismitalus.

Osalejatele jagasid oma teadmisi ja kogemusi juhendajadMarge Leimann, Kuressaare Ametikooli toitlustamise õppesuuna vanemõpetaja, ning  Tiina Mai, Tihemetsa turismitalu perenaine, teavitatud praktiseeriv kalasuitsutaja.

Õpituba oli suunatud eelkõige suitsutamisalaste kogemuste vahetamisele ning praktiliste oskuste lihvimisele parima tulemuseni jõudmiseks. Samas polnud "parima" suitsukala omaduste määratlemine just hõlbus ülesanne: ühise arvamuse kohaselt sõltub see  piirkondlikest maitse-eelistustest, kalatarbimise traditsioonidest, sihtturust, kalatoote säilitusajast jpm. Suurt rolli mängib ka suitsutusahju võimsus ja sihtotstarve:  kas toodang on mõeldud  oma perele, turismitalu külastajatele (enamasti on sel puhul kasutusel nn väikeahjud, mis sageli ka omavalmistatud), või on kalatooted suunatud näiteks eksportturule - viimasel juhul on kasutusel võimsad, tööstusliku automaatseadistusega ahjud.
- - - -
Omakäeliselt suitsutati eelsoolatud (tund ja 10 minutit soolvees olnud)  ahvenat, tuulehaugi, lesta ja räime - kõiki kalaliike jagus ka degusteerimiseks ning tulemusele omapoolse hinnangu andmiseks. Nii leiti, et näiteks räime kuldkollane värvus ja mahlasus on suurepärane; soolsuse osas jäädi aga eriarvamusele.

Osalejate tagasisidest lähtuvalt on praktilisi õppepäevi vaja eelkõige kogemuste ja kontaktide vahetamiseks, taolise suunitlusega koolitusi on kavas ka edaspidi korraldada.

 

  • Kalandusalane õpituba põhikooliõppuritele 11.05.-12.05.2012

Kalanduse teabekeskus korraldas koostöös MTÜga Noored Merele 11.-12. mail kalandusalase õpitoa Paikuse põhikooli 5. klassi õppuritele Pärnumaal Reiu puhkekülas.

Õpitoa käigus anti ülevaade Eestis elutsevatest kalaliikidest, tutvuti ajalooliste ja kaasaegsete kalapüügivahendite ning kalade uurimise metoodikatega.

Teoreetilise teadmiste omandamise kõrval pakuti osalejatele ka rohkelt praktilist, "ise-käsi-külge"-tegevust, sh kalapüüki jõel, spinninguloopimist, korgiga õngepüüki, termokostüümide testimist, aga ka kalade eeltöötlemist toiduvalmistamisel (rookimine, soomustustamine jne).

Õhtu päädis püütud kalasaagist valmistatud kalaroogadega.

Tutvu õpitoa päevakavaga SIIN

Fotosid saab vaadata SIIN

 

  •  Kalandusmessi väisamine Brüsselis 23.04.-26.04.2012

23.-26. aprillil 2012 külastas kalanduse teabekeskuse töörühm maailma suurimat kalandusmessi European Seafood Exposition (ESE)  Brüsselis. Tegemist on ülemaailmse kalandusäri aasta suursündmusega, millel täitus tänavu 20. aastapäev.

Messil oli esindatud üle 1600 eksponendi enam kui 140 riigist.

Eesti Kalaliidu eestvedamisel osales messil ka 22 Eesti kalatöötlejat ja -eksportijat. Eesti ettevõtete osalemist messil toetas PõllumajandusministeeriumEuroopa Kalandusfondi kaudu.

Eesti kalaettevõtete messil osalemine oli suunatud kalatööstuste  ekspordivõime suurendamisele ja konkurentsivõime tõstmisele. Eestis püütud  kalast suurem osa läheb ekspordiks, seetõttu on oluline osaleda aktiivselt välismessidel, kus luuakse ja hoitakse kontakte.

Kalandusmessi fotodega saab tutvuda SIIN

 

  • Koolitusseminar „Erinevate ettevõtlusvormide eelised ja kitsaskohad“ veebruar-aprill 2012

Ettevõtluskogemusega väikeettevõtjatele (rannakalurid, kala ja kalatoodete töötlejad ja turustajad) ning kalanduse tegevusgruppidele suunatud seminar on läbi viidud kolme kalanduse tegevuspiirkonna - Liivi Lahe Kalanduskogu, Virumaa Rannakalurite Ühingu ja Hiiukala -  keskuses.

Koolitusseminari toimumisajad:

  • 08. veebruaril Pärnus, spaa-hotellis Estonia (Liivi Lahe Kalanduskogu);
  • 27. märtsil Rakveres, hotellis Wesenbergh (Virumaa Rannakalurite Ühing);
  • 05. aprillil Kärdlas, Tuuru majas (Hiiukala);
  • 18. aprillil Kuressaares, hotellis Arensburg (Saarte Kalandus).

Koolitusseminari  eesmärgiks oli erinevate ettevõtlusvormide (FIE, osaühing, aktsiaselts jmt) võimaluste ja kitsaskohtade tutvustamine praktikutest väikeettevõtjatele.

Seminari viis läbi ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna: mitme käsiraamatu autor, kogenud nõustaja ja praktiseeriv FIE alates 1996. aastast.

Käsitletud temaatika: isikud ja ettevõtjad, uus perekonnaseadus ja ettevõtlus, raamatupidamis- ja maksuarvestus FIE-l ja juriidilisel isikul, ettevõtluses teenitud raha kasutamine isiklikuks tarbimiseks, töise tulu maksustamise tingimused, rahakasutuse võimalused erinevate ettevõtlusvormide puhul, ettevõtluse kulud FIE-l ja juriidilisel isikul, FIE ettevõtte üleandmine ja pärandamine, ajakohased ettevõtluse probleemid, pankroti ABC ja palju muud asjakohast.

Koolituse materjalid leiad SIIT

Fotodega saab tutvuda SIIN

 

  • Teabepäev „MSC-sertifikaat ja selle taotlemise võimalused“ 21.02.2012

21. veebruaril toimus Pärnu spaa-hotellis Tervise Paradiis teabepäev „MSC-sertifikaat ja selle taotlemise võimalused“, mille eesmärgiks oli tutvustada kalandussektori esindajatele MSC põhimõtteid ning sertifikaadi taotlemise ja efektiivse rakendamise võimalusi.

Teabepäeva viisid läbi Merehoolduse Nõukogu (Marine Stewardship Council) Balti mere piirkonna kalanduse teavitustegevuse ametnik/konsultant Helene Tivemark ja piirkonna juht Minna Epps.

Organisatsiooni MSC tegevuse ja sertifitseerimise üldise protseduuriga on võimalik tutvuda SIIN ning kokkuvõtlikuma tutvustusmaterjaliga on võimalik tutvuda SIIN.

Teabepäeva materjalid leiad SIIT .

Fotodega saab tutvuda SIIN .

 

  • Jääfestivali kalapäev 18.02.2012

18. veebruaril teoks saanud Jääfestivali kalapäeval oli õpitoa-telgiga esindatud ka kalanduse teabekeskus. Õpitoa eesmärgiks oli edendada kohaliku, Eesti vetest püütud kalast valmistatud roogade tarbimist.

Kalaroogade õpitoas toimetas kalakokk Ahto Luik, kes juhendas maitsvate kalaroogade valmistamist meie rahvuskalast räimest. Pärast kalapüügivõistlust kostitati võistlejaid räimesupiga. Õpituppa jagus uudistajaid terveks päevaks ning kolmele räimeroale lisandus ka väike ahvenapala: noored neiud olid  jõe peal kalaõnne proovinud ning nende saagiks langes priske ahven, millest valmistati maitsev fileepala.

Lisaks õpetussõnadele ja retseptidele avanes osalejatele võimalus esitada küsimusi Pärnu lahe kalastiku kohta Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlasele Heli Špilevile, kes oli kaasa võtnud ka Pärnu lahe ühe uue liigi esindaja – mudakrabi.

Fotodega saab tutvuda SIIN .

 

  • Koolitusseminar „Kliendikeskne müük“

15. veebruaril toimus Pärnu spaa-hotellis Estonia koolitusseminar „Kliendikeskne müük“, mille eesmärgiks oli kala ja kalatoodete ostuhuvi suurendamine läbi tõhusama, tarbija vajadustest lähtuva müügiprotsessi.

Koolituse viis läbi NLP Instituudi koolitaja ja psühholoog Ave Eero.

Teemadena käsitleti edukat müügisuhtlust sh teeninduspsühholoogia taktikaid, ostusoovi soodustava teeninduskunsti võtmeküsimusi, mängiti läbi erinevaid ostu-müügiolukordi ning toimus arutelu ja analüüs.

Koolituse materjalid leiad SIIT

Fotodega saab tutvuda SIIN

 

  • Aastaraamat "Eesti kalamajandus 2010"

19. detsembril toimus Pärnu Keskraamatukogus kalanduse teabekeskuse väljaantud aastaraamatu "Eesti kalamajandus 2010 " esitlus. Raamat käsitleb Eesti kalanduse hetkeseisu ning peamisi arengusuundi.

Raamatu esitlusele järgnes tutvumine kalanduse teabekeskusega.

Fotodega saab tutvuda SIIN

 

  • Õppepäev kalatoodete turustajatele: Kalade eeltöötlemine, kalaroogade valmistamine

1. ja 8. novembril korraldasime Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis õppepäeva värske kala ja kalatoodete turustajatele, osalema olid oodatud nii väike- kui suurjaemüüjad.

Lektoriteks olid  Maire Vesingi, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli toitlustuse eriala vanemõpetaja ning Kaiti Pirs, toiduainete tehnoloog. Kaasatud oli ka kutseline kalur Ahto Luik, kelle juhendamine ja rohked praktilised näpunäited hea vastuvõtu leidsid.

Õppepäev koosnes nii teoreetilisest kui praktilisest osast, põhirõhuga just viimasel: koolituse käigus töödeldi põhjalikult (alates soomuste ja lõpuste eemaldamisest kuni fileerimise ja nahaeemaldamiseni) kaksteist erinevat kalaliiki: forell, paalia, tuur, räim, linask, latikas, haug, särg, säinas, silm, koha ja tint; kõik Eesti vetest püütud või kohalikes kasvandustes kasvatatud.

Pärast töötlemist valmistasid osalejad kaladest erinevaid roogi: räimeomlett ja -pirukas,  paneeritud ja täidisega kalaroad, ühes tükis küpsetatud, 10 kg kaaluv, täidisega tuurakala, jääkidest valmistatud kalapuljong (NB! rookimisel võib kaotsi võib minna vaid 18% väärtuslikust kalast) röstitud silmud jpm andsid osalejatele häid ideid nii kala turustamisel (kliendivaates)  kui ka omaenese koduses köögis.

Loe lisaks SIIT

Õppepäeva fotodega saab tutvuda SIIN

 

  • Õppereis Taani: DanFish International 2011 ja lääneranniku kalurikülad

12., 13. ja 14. oktoobril toimus Taanis Aalborgi kongressi ja kultuuri keskuses kalandusmess DanFish International 2011 . Kokku oli oma toodete/seadmete esitlejaid 350 26st riigist ning neil päevil külastas messi üle 11 000 inimese.
Kalanduse teabekeskus liitus sellel korral Läänemaa Rannakalanduse Seltsi rahvaga ning õppereisi käigus külastati lisaks messile kolme Taani lääneranniku kaluriküla: Slettestrand, Blokhus, Løkken.

Õppereisi fotod

 

  • Koolitus vesiviljelussektorile: Nitrifitseerival tehnoloogial põhinevad bioreaktorid

5. septembril toimus Tartus koolitus. Lektoriks oli Mohan Kandaswamy, ettevõtte Oriental Aquamarine Biotech India Private Limited asutaja (http://www.ted.com/profiles/300370 ).

Loe edasi

 

  • Teadlastega seirepüügil

22. juunil käis teabekeskuse rahvas tutvumas Eesti mereinstituudi teadlaste tegemistega Pärnu lahel. Teele hakati end Pärnu sadamast hoolimata suhteliselt tuulisest ilmast asutama kell kaheksa hommikul.
Selgitusi seirepüügikohtades ehk jaamades tehtavatest toimingutest  jagas mereinstituudi ökodünaamika osakonna laborant doktorant Timo Arula.

Loe edasi

 

 

 

 

 


 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kestlikku kalastamist tutvustavate õppepäevade korraldamine
Valga-, Võru- ja Põlvamaa koolide 6.-7. klasside õpilastele

Kalanduse teabekeskus koostöös Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskusega  korraldas Valga-, Võru- ja Põlvamaa koolide 6.-7. klasside õppuritele vahemikus 2013-2014 kestlikku harrastuskalastust tutvustavad õppepäevad. Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskuses viidi läbi 57 õppepäeva, milles osales kokku üle 1600 õpilase.

Õppepäevi juhendasid kogemustega kalastusprojektide läbiviijad  Anu Metsar ja Meelis Kask.

 

Eesmärk

Tutvustada õpilastele eakohaselt harrastuskalastust ja sellega seonduvat (kalaliigid, kalapüügivahendid ja -nõuded), aidates seeläbi kaasa kalade tundmaõppimisele, kalavarude kaitsele, kestliku harrastuspüügi levikule ja arengule.

Õppepäevadel osalejad õppisid tundma erinevaid kalaliike ja -püügivahendeid, samuti Võrtsjärve kalandust laiemalt. Soovitud tulemiks oli kujundada õpilaste hoiakuid seonduvalt harrastuskalastuse ning säästva kalastamise nõuete ja võimalustega.

Ajakava

Metoodika ja tulem

Õppetöövormiks oli lisaks teoreetilistele esitlustele kasutusel nii rühmatööd kui individuaalsed ülesanded. Vähemalt 50% õppetöö kogumahust hõlmasid praktilised tegevused: erinevate kalaliikide tundmaõppimine, kalastamine, parvesõit jmt.

Õppepäeval omandatud teadmised ja oskused soodustavad kestliku harrastuskalastusega tegelemist ning kalandushariduse omandamist. 

Õppepäevade järeltegevusena viidi kõikide õppepäeval osalenud õpilaste seas läbi küsitlus, saamaks tagasisidet omandatud teadmiste tasemest. Õppepäevadel osalemise tulemusena oli enim paranenud kalade tundmine ja suurenenud huvi harrastuskalastuse vastu.

Normal 0 21 false false false ET X-NONE X-NONE

 

Lisainfo

canakkale canakkale canakkale truva search canakkale vergi mevzuati bagimsiz denetim bagimsiz denetim web security ozurluler bilisim teknoloji sgk bagimsiz denetim bagimsiz denetim