Vesiviljelus

FAO on 2012. aastal välja andnud juhendid "Forelli väikesemahuline kunstlik paljundamine" ja "Väikesemahulise forellitöötlemise meetodid". Juhendite eesmärk on anda lihtsustatud ülevaade forelli kunstlikust paljundamisest väiksemates kalakasvandustes ning võimalustest toodangu kvaliteedi säilitamiseks ja väärindamiseks. Juhendid sobivad õppematerjaliks nii vesiviljelust õppivatele tudengitele kui ka kutseõppureile. 

Kalakasvatuse ajalugu on küllalt pikk, kuid sellest suurema osa vältel on kalu kasvatatud ekstensiivselt ja lihtsa tehnoloogia abil. Enamiku tänapäeval vesiviljeluses toodetavate kalade, veeselgrootute ja veetaimede intensiivse kasvatamise tehnoloogia on välja töötatud viimase vähem kui 50 aasta jooksul. Vaid väheste kalaliikide kasvatamise ajalugu on üle saja aasta pikkune.

Kalakasvatusega tehti algust Hiinas. Umbes 475 aastat eKr kirjutas hiinlane Fan Lei käsikirja, milles tutvustas tiigikalakasvatuse põhitõdesid. Seda võime lugeda maailma esimeseks kalakasvatuse õpikuks. Hiinlased alustasid karpkala kodustamisega, kuid hiljem leidsid nad veel kasulikumad kalakasvatuse objektid, taimtoidulised kalad, kellest üks, valgeamuur sööb kõrgemat veetaimestikku, teine, pakslaup fütoplanktonit (mikrovetikaid), ja kolmas, jämepea, zooplanktonit. Polükultuuris, ühes tiigis koos kasvades ei konkureeri nad omavahel toidu pärast ja annavad piltlikult väljendudes kolm saaki samalt põllult. Need kalad on tänapäeva vesiviljeluse toodangus esikohal. Hiinas aga lisatakse samadesse tiikidesse veel röövtoidulist mustamuuri, karpkala jt kalu ning saadakse veelgi keerulisem polükultuuri kooslus. Ilukalade tiikides pidamine pärineb samuti idast. Hiinas aretati hõbekogrest kuldkala, kellest sai hiljem ka tähtis akvaariumikala. Koid, värvilised ilutiikide tarbeks aretatud ilukarpkalad on maailmale tuntuks saanud aga läbi Jaapani.

Juba antiikajal tõid roomlased karpkala Doonau jõgikonnast Itaaliasse ja pidasid teda koos teiste kaladega kalatiikides. Tootlik karpkalakasvatus tiikides sai aga alguse Kesk- Euroopast, praeguse Tšehhimaa ja Lõuna-Saksamaa aladelt. Euroopa tiigikalakasvatuse traditsioonid pärinevad keskajast, kui religioon nägi teatud aegadel ette paastumise. Ei tohtinud süüa liha, küll aga kala. Kloostrites elavad mungad olid leidlikud mehed. Nad leiutasid nii kuulsad liköörid nagu benediktiini ja šartröösi, õllepruulimise kui ka paastutoiduks kalade saamiseks kalakasvatuse. Põhjamaade tänapäevase intensiivse kalakasvatuse arengus on olulist osa mänginud Taani, kus töötati välja vikerforelli intensiivse tiigis kasvatamise tehnoloogia ja on palju tehtud retsirkulatsiooni süsteemide ning angerjakasvatuse arendamiseks. Norras kujundati välja lõhe meresumpades kasvatamise intensiivtehnoloogia. Soomes on jõutud siia kaubakalaks kasvatamiseni. Ameerika esmane panus kalakasvatuse arengusse oli vikerforelli kasvatamise alustamine. Tänapäeval on see kala levinud kogu maailmas. Hiljem on Ameerikast teistesse maadesse viidud muidki kalakasvatuse objekte (kanalisäga, ojapaalia), kuid ükski pole enam saanud nii oluliseks. Kalade marja kunstlikes tingimustes viljastamise ja inkubeerimise põhimõttelise võimaluse avastas 18. sajandil sakslane S. L. Jacobi. Töökindla kalade paljundamise tehnoloogia, mida nimetatakse kuivviljastamiseks, väljatöötamise au kuulub aga venelastele (V. Vrasski jt), kes jõudsid selleni 1850ndatel aastatel. Vene teadlased on palju teinud ka haruldase ja väärtusliku kalarühma, tuurlaste paljundamise ja asustamise väljatöötamiseks. (Kalakasvatus ja kalade tervishoid, 2006)

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kodulehel on võimalik tutvuda Euroopa Kalandusfondi vahendite toetustega kalanduse valdkonnas.

Maaelu Edendamise Sihtasutusel (MES) pakub laene vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele.

Eesti kalakasvandused toodavad kaubakalaks aastas kokku ligikaudu 1000 tonni kalu ja vähke.

Statistikaameti lehelt viimaste aastate kogutoodang tabelina või graafikuna. Kas need summaarsed väärtused tunduvad õiged, et kasvatatakse alla 1000 tonni aastas?

Eesti kalakasvandustes kasvatatud kala on võimalik osta järgmistest müügikohtadest:

Kust selle info võiks saada?

Asustatud kalade toodangumahud ka siin? Siis oleks õigem ikka rääkida toodangumahtudest kohe tootmisharude all kohe ära. Ja siin menüüs, artiklis panna ainult informatiivne kogutoodangu graafik.

Sektori ülevaade

Veterinaar- ja Toiduameti andmetel tegeles 2018. aastal vesiviljelussektoris 55 tegevusloaga (tunnustatud) ettevõtet, kellest 30 kasvatas kala ja 25 jõevähki. Võrreldes 2017. aastaga kasvas 2018. aastal tootmismaht 74 tonni võrra. Kogutoodang oli 943 t, mida võib lugeda alates 1992. aastast Eesti kala kasvatamise toodangu rekordiks.

Kasvatatavate liikide struktuuris muutusi ei toimunud. Endiselt kasvatati vikerforelli kõige rohkem, s.o 85% kogumahust. Suuremas koguses kasvatatakse veel angerjat, karpkala, tuuralisi ja angersäga.

2018. aastal alustati Eestis taas kalade sumpades kasvatamisega. Redstorm OÜ alustas Saaremaal Tagalahes sumpades vikerforelli kasvatamisega. Antud kasvanduses plaanitakse alates 2019. aastast kala kasvatata maksimaalse juurde kasvuga 100 tonni.

Kõige levinumat kalaliiki vikerforelli kasvatati 2018. aastal 804,1 tonni, mis on alates 1992. aastast alates suurim kasvatatud kogus. Vikerfo­relli hinda mõjutava lõhe maailmaturu keskmine hind on püsinud kolm aastat stabiilselt samal tasemel. 2018. aastal oli Fish Pool Indeks™ keskmine hind 6,33 eurot kilogramm. Stabiilne hind soodustab ka Eestis vikerforelli kasvatamist. Lõhelastest kasvatatakse tõusvas joones veel Arktika paaliat. Väiksemas mahus katsetatakse veel siia ja peledi kasvatamist.

Sektoris tegutses kaks esindusorganisatsiooni: Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit ning Eesti Vesiviljelejate Liit.

Vähikasvatus

2018. aastal oli Eestis kokku 25 Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnusta­tud tegevusloaga vähikasvandust. 2018. aastal toimus jõevähi tootmismahus langus 0,2 tonni võrra ehk siis kokku kasvatati 0,6 tonni.

Vetika- ja karbikasvatus

Tööstuslikku tootmist 2018. aastal Eesti rannikumeres ei toimunud. Läänemere äärsete riikide koostööna on käimas suuremahuline uuring „Baltic Blue Growth“, mille eesmärgiks on karbikasvanduste rajamine Läänemere sinimajanduskasvu toetamise ja hajureostuse eemaldamise eesmärgil. Uuringu tulemused avaldatakse 2019. aastal.

Kalavaru taastootmine

 2018. aastal asustati Eestis lõhet, Euroopa angerjat, merisiiga, Atlandi tuura, tõugjat, koha ja jõe­vähki. Lõhet asustati kõige rohkem Pärnu ja Valgejõkke, kuhu neid lasti vastavalt 119100 ja 75 300 tükki. Angerjat asustati kõige rohkem Saadjärve ja Võrtsjärve vastavalt 227 300 ja 108 400 tk. Atlandi tuura populatsiooni taastamise eesmärgil asustati 2018. a Narva jõkke 30000 tuura maimu. Jõevähi puhul asustati ümber teistesse veekogudesse Pangodi järvest püütud isendeid kokku 3000 tk.

Teadus- ja arendustegevus

Kalakasvatuse tasemeõpet pakub kaks õppeasutust: Eesti Maaülikool ja Järvamaa Kutsehariduskeskus. Eesti Maaülikooli eesmärk on kalakasvatuse kraadiõppe korraldamine (õppekava „Kalandus ja vesiviljelus“), teadustöö ja uuringud, Järvamaa kutsehariduskeskus õpetab välja kalakasvanduse oskustöötajaid (kutsetase 4).

Veterinaar- ja Toiduameti andmetel tegeles 2018. aastal vesiviljelussektoris kalakasvatusega 55 tegevusloaga (tunnustatud) ettevõtet, kellest 30 kasvatas kala ja 25 jõevähki.

Veterinaar- ja Toiduameti tegevusloaga (tunnustatud) vesiviljelustootmisettevõtete loetelu on leitav siit.
2019. aastal valminud flaier suuremate kalakasvatamisega tegelevate ettevõtete kontaktidega on leitav siit.

Eesti vesiviljeluse kohta leiab infot vastavast peatükist aastaraamatutest, aga teemat on täpsemalt käsitletud mitmetes muudes väljaannetes:

2018. aastal ilmus tõlkeraamat "Sööt ja söötmismeetodid vesiviljeluses" (originaal: D. Allan Davis.  Feed and Feeding Practices in Aquaculture. Elsevier 2015).

2017. aastal ilmus Ene Saadre ja TÜ EMI kalanduse teabekeskuse koostöös tõlkeraamat "Terve kala. Haiguste ennetamine, diagnoosimine ja ravimine" (originaal: Riitta Rahkonen, Pia Vennerström, Päivi Rintamäki ja Risto Kannel. Terve Kala. Tautien ennaltaehkäisy, tunnistus ja hoito. Riista- ja kalatalouden tutkimuslaitos 2012).

2017. aastal ilmus Tiit Paaveri ja TÜ EMI kalanduse teabekeskuse koostöös raamat "Vesiviljeluse eesti-inglise seletav sõnaraamat".

2015. aastal ilmus Eesti Maaülikooli ja TÜ EMI kalanduse teabekeskuse koostöös raamat "Kalakasvatus. Perspektiivsed liigid".

2014. aastal tõlkisime kaks 2012. aastal ilmunud FAO juhist: "Forelli väikesemahuline kunstlik paljundamine" ja "Väikesemahulise forellitöötlemise meetodid".

2013. aastal ilmus Eesti Maaülikooli ja TÜ EMI kalanduse teabekeskuse koostöös "Kalade tervishoiu käsiraamat".

2012. aastal ilmus Eesti Maaülikooli ja TÜ EMI kalanduse teabekeskuse koostöös käsiraamat "Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend" (originaal: Jacob Bregnballe. A Guide to Recirculation Aquaculture: An introduction the new environmentally friendly and highly productive closed fish farming systems. Copenhagen, 2010).
Käsiraamatus tutvustatakse vee korduvkasutuse tehnoloogiat ja juhtimismeetodeid, kirjeldatakse vee korduvkasutusega süsteemi ja reovee käitlemist. Lisaks soovitatakse häid viise vee korduvkasutusega vesiviljelusele üleminekuks ja tutvustatakse vee korduvkasutusega vesiviljeluse projektide näiteid.

2005. aastal on ilmunud trükis "Abiks vesiviljelejale", mis räägib Eesti vesiviljelusest, selle perspektiividest ning arendamisest Euroopa Liidu toetuste abil. Eesti vesiviljeluse suundadest annab hea ülevaate ka 2009. aastal koostatud OECD raport (peatükk 11).

Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikad) kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis juba annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast.

Vesiviljelus Euroopas

Euroopas saadakse vesiviljeluse teel ligikaudu 20% kalatoodangust. Selles sektoris töötab umbes 65 000 inimest. ELi vesiviljelust teatakse kui kõrgete tootestandardite ja tootmismeetoditega valdkonda.

Kuid edusammud kvaliteedis ei kajastu toodangu mahu kasvus. Kui muu maailma vesiviljelustootmise maht on alates 2000. aastast kasvanud kolmandiku võrra, on see ELis püsinud enam-vähem samana. Lähema uurimise käigus selgub, et erinevad vesiviljelussektorid arenevad peaaegu eri suundades. Kui merekalade kasvatus Euroopas on jätkuvalt tõusuteel, siis nii molluskite kui ka mageveekalade kasvatuses on viimastel aastatel märgata kindlat langust (Euroopa Komisjon>Kalandus).

Erinevatest vesiviljelusmeetoditest saab lugeda Euroopa Komisjoni kalanduse kodulehelt.

Konverentsid ja messid

Ülemaailmsete vesiviljeluskonverentside ja -messidega saab tutvuda siin

Vesiviljelus Eestis

NSVLi lagunemise aastatel toodeti Eestis u 1650 tonni kala – sellest 917 tonni karpkala ja 734 tonni vikerforelli. Viimastel aastatel on tootmine püsinud 800 ja 900 tonni vahel. Peamised kasvatatavad liigid on vikerforell, karpkala, angerjas, angersäga ja erinevad tuuralised. 2000-2002. aastatel alustasid esimesed kasvandused seni ainult loodusest püütava jõevähi kasvatamist. 

Eestis on tegutsev Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Eesti Vesiviljelejate Liit ja tootjaorganisatsioon Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm.