Allikas: Tartu Ülikooli teadusuudised, Timo Arula
12.07.2012

Häguses merevees suuremat saaki jahtides on räimevastsed sunnitud pigem tühja kõhtu kannatama.

Enamus eestlasi teab, et meie rahvuskala on räim. Kuid millises olelusvõitluses rahvuskala ellujäämine varajastes elustaadiumites kulgeb ja kuidas see on mõjutatud üsna muutlikest väliskeskkonna tingimustest, see teema paelub mereteadlasi tänaseni.

Loe edasi

Vastutav täitja: TÜ Eesti Mereinstituudi mereökosüsteemide vanemteadur Henn Ojaveer
Uurimistöös osalesid: TÜ Eesti Mereinstituudi töötajad Maria Põllupüü, Timo Arula ja Kerli Laur
Pärnu 2012

TÜ Eesti Mereinstituut ja selle eellas-asutused on süstemaatiliselt kogunud informatsiooni Liivi- ja Pärnu lahe ökosüsteemide mitmete komponentide kohta juba aastakümneid. Ühed pikemad aegread mereelustiku kohta on saadud just kalavastsete kohta Pärnu lahel. Vastavad uuringud algasid 1940-ndate aastate lõpul ning neid on viidud läbi kuni siiamaani, kusjuures läbi kogu uurimisperioodi on säilitatud sarnane uurimismetoodika. Rahvusvahelist mereuurimise praktikat arvestades on meie andmed ja seega ka vastav rikkalik teave pigem erand kui tava.

Uurimistöö võtab kokku kalavastsete pikaajalise ja sesoonse dünaamika Pärnu lahel järgnevalt:
1) kirjeldatakse räime- ja mudilavastsete pikaajalist aastatevahelist dünaamikat,
2) kaardistatakse nende ruumiline levik viimasel paarikümnel aastal kuude kaupa perioodil mai-juulikuu,
3) analüüsitakse kalavastsete arvukuse ajalis-ruumilise leviku varieeruvust nädalate kaupa.

Selle alusel formuleeritakse mõningad teaduspõhised soovitused lahe kalavarude säästlikuks majandamiseks.

Uuringu aruande terviktekst on leitav SIIN.

Kalanduse teabekeskuse korraldatud Pärnu lahe kalavastsete leviku ajalis-ruumilise dünaamika uuringuid tutvustava teabepäeva ettekanded:

• Henn Ojaveer – "Kalavastsed Pärnu lahes", 
• Timo Arula – "Kevadräime vastsete ökoloogia Pärnu lahes".

Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastuse väljaantavas teaduslikus geoloogia, geograafia ja okeanograafia alases ajakirjas "Estonian Journal of Earth Sciences" avaldati juunis 2011 artikkel "Optical investigations of CDOM-rich coastal waters in Pärnu Bay"  (eesti k - "Optilised mõõtmised lahustunud orgaanilise aine rikastes Pärnu lahe rannikuvetes"), autoriteks Birgot Paavel, Helgi Arst, Liisa Metsamaa, Kaire Toming ja Anu Reinart.

Veekogu omaduste ajalis-ruumilise muutlikkuse uurimise objektiks oli Pärnu laht, mis on optiliselt keerukas, vähese veeläbipaistvusega ja osaliselt suletud rannikuala Läänemere idaosas. Pärnu lahte mõjutab nii Pärnu linnaelanike tekitatav antropogeenne koormus kui ka tugev vee sissevool Pärnu jõest. Aastate 2006-2007 jäävabal perioodil koguti in situ mõõtmiste teel arvestatava suurusega andmebaas Pärnu lahe optiliste omaduste kohta (11 mõõtejaama, 10 seeriat välitöid). Saadud tulemused näitavad vee parameetrite olulist ajalis-ruumilist muutlikkust. Veealuse valgusvälja formeerumisel oli suurim tähtsus värvilisel lahustunud orgaanilisel ainel (VLOA), mis varjutas kiirguskarakteristikute seoseid vees sisalduva fütoplanktoni ja heljumiga. Selgesti joonistus välja VLOA kontsentratsiooni vähenemine alates Pärnu jõe suudmealast suunaga Liivi lahele. Aprillis-mais ületasid VLOA neeldumiskoefitsiendi (a_VLOA(380)) väärtused jõesuudme läheduses 30 m^-1, septembris olid need väärtused vahemikus 2,52-10,2 m^-1. Harilikult oli fütoplanktoni kontsentratsioon vahemikus 4.12 mg m^-3, kuid veeõitsengute perioodil olid need väärtused mõnes mõõtmisjaamas kuni 31 mg m^-3. Vees sisalduva heljumi puhul esines selle kontsentratsioonide märgatav ruumiline ja ajaline irregulaarsus, mille põhjustas osaliselt turba laadimine alustele ning elav laevaliiklus Pärnu lahes. Pärnu lahe ja sellega külgneva Liivi lahe omaduste illustreerimiseks kasutati satelliitandmeid (MODIS level 1 lahutusvõimega 250 m).

Loe edasi

Allikas: Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistus
Koostajad: Urmas Lekk, Toomas Kalda
Fotod: Toomas Kalda, Mihhail Perelõgin, Mati Kass, Urmas Lekk
Trükise väljaandmist toetas Sihtasustus Keskkonnainvesteeringute Keskus

Pärnumaa turismi- ja puhkemajanduse arengukavas on maakond jagatud Päikeseringideks. Püüame anda väikese ülevaate ja ühtlasi kutsuda Sind matkama Pärnumaa Põhja Päikeseringi, st Rohelisele Jõemaale. Loodame omalt poolt kaasa aidata ökoturismi põhimõtete - reisides säilitame loodus- ja kultuuripärandit ning austame kohalike elanike heaolu - teadvustamisele.

Seekord soovime Sulle tutvustada Pärnumaa ühte tuiksoont ja asustuse kujundajat Pärnu jõge ja selle mitmekesiseid maastikke, mis sisaldavad endas palju erinevaid väärtusi. Kuna rääkida on nii palju huvitavat, siis keskendume oma ülevaates Pärnumaa piiresse jäävale jõelõigule, alustades jõe keskjooksust Pärnumaa kirdepiiril ning liikudes jõe suudme suunas. Trükist on soovitav kasutada nii paadi või kanuuga matkates kui ka piki jõekaldaid seigeldes!

Loe edasi