Punavetikatele annavad iseloomuliku värvuse nende rakkudes esinevad spetsiifilised valgulised pigmendid – punased fükoerütriinid ja sinised fükotsüaniinid. Tänu nendele fotosünteetilistele pigmentainetele suudavad punavetikad kasvada merepõhja suurtes sügavustes pideva valgusdefitsiidi tingimustes.
Punavetikatest pärinevate valguliste pigmentide uurimine ja uute toormete otsimine nende eraldamiseks on tänapäeval aktuaalne temaatika seoses nimetatud substantside eriliste omadustega. Kirka värvuse tõttu rakendatakse fükoerütriini ja fükotsüaniini looduslike värvainetena toiduainetööstuses, nende ainete molekulide tugevast fluorestsentsist tingituna aga ka biokeemilistes uuringutes ja meditsiinidiagnostikas.
Valguliste pigmentide sisaldus punavetikates varieerub suuresti, sõltudes vetika liigist ja kasvutingimustest. Läänemere ainsa tööndusliku väärtusega punavetikaliigi (Furcellaria lumbricalis) valguliste pigmentide sisaldust ja spetsiifikat varem põhjalikult uuritud ei ole.
Käesolevas töös vaadeldakse optimaalseid meetodeid valguliste pigmentide eraldamiseks punavetika F. lumbricalis biomassist. Hinnatakse nende pigmentide sisaldusi, muutlikkust ning säilivust vetikamassis ning uuritakse, kas kõnealune liik on sobiv tooraine fükoerütriinide suuremahuliseks eraldamiseks.
Eksperimentaaltöö on teostatud Tallinna Ülikooli Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudi Loodusteaduste osakonna teaduslaboris ajavahemikul 14.08.2014 – 23.02.2015.
Autorid Rando Tuvikene ja Marju Robal
Uuringu saab alla laadida siit.
Kalanduse teabekeskuse tegevus toimub "Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava" meetme 3.1 "Ühistegevused" tegevuse "Muud ühistegevused" raames.