Vastutav täitja Mart Kangur
Töö täitjad olid Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalandusuuringute sektori töötajad: teadur bioloogiakandidaat Mart Kangur, assistent Mari-Liis Viilmann, tehnik-autojuht Rein Luht
Tallinn 2002
Uuringu eesmärgiks oli Läänemaa olulisemate siseveekogude ja rannikumere kalavarude seisundi, viimaste kalakasvatuslikul ja muul viisil (potentsiaalsete kudealade olukorra ja neile juurdepääsu parandamine, püügi reguleerimine) täiendamise võimaluste väljaselgitamine ja kunagise seisundi taastamise võimalused.
2001. aastal tehtud uuringud on I etapp pikemale perioodile kavandatud uurimistöödest.
Uuringu aruande terviktekst on leitav SIIN.
KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED
1. Eesti loodeosa jõed (Veskijõgi, Nõva ja Riguldi jõgi) on kalavaesed, kuid sobivad kudemiseks meriforellile, jõesilmule ja Riguldi ka vimmale. Forelli asurkonnad on praegu kõigis kolmes väga nõrgad, jõesilmu tõuseb Nõva ja Riguldi jõkke (koos Höbringi ojaga) püügiks piisaval hulgal.
Püügivõimalus silmutorbikutega võiks 2003. aastal jääda 2002. aasta tasemele - kummaski 50 torbikut. Voolusängi muutmised ei ole soovitavad. Vajalikuks võib osutuda suudmete parem avamine.
Kõigisse jõgedesse tuleks asustada meriforelli noorjärke: Veskijõkke 2000 1a või 4000 0+, Nõva jõkke 5000 1a või 10 000 0+, Riguldi jõkke 3000 1a või 5000 0+ meriforelli. Kalad tuleks hankida Õngu Noorkalakasvandusest.
2. Läänemaa loodeosa jäänukjärvedest on Lepaauk, Pikkane järv suhteliselt kalavaesed. Kasutusviis - harrastuspüük. Kalarikkamad on Sutlepa meri ja Karjatsimeri. Peamine kasutusviis - harrastuspüük. Sutlepa merel võib talvel lubada jääalust püüki võrkudega silmasammuga alates 45 mm. Võrkude arv 10. Kalade kudemisvõimaluste parandamiseks Möldrimeres on tõenäoliselt vajalik järve merega ühendava kraavi puhastamine.
3. Ohustatud liigiks Läänemaa rannikumeres on merisiig, soovitav on kalakasvatuslik taastootmine. Asustusmaht kuni 100 000 samasuvist. Merisiia kasvatamiseks Läänemaal võimalused puuduvad. Kui õnnestub kohapealt koguda siiamarja, tuleks selle inkubeerimiseks ja vastsete järelkasvatamiseks sõlmida leping Härjanurme Kalataluga. Asustamiseks tuleb valida laht (lahed), kus eeldused siia asurkonna taastumiseks on parimad. Selle selgitamiseks on vajalikud uuringud.
4. Soovitav on 2001. aastal alustatud kalastuslikke uuringuid jätkata.
kaasaegsetele põhimõtetele tuginev kutsestandard 
