Uurimused ja uuringud

Võrtsjärve kalavarude seisund ning angerjamajanduse kava täitmise analüüs 2010 (Keskkonnaministeerium, 2010)

Koostajad: Ain Järvalt, Meelis Kask ja Priit Bernotas
Tartu 2010

 

"Võrtsjärve kalavarude seisund ning angerjamajanduse kava täitmise analüüs 2010" aruanne võtab kokku 2010. aasta kalandusuuringud Võrtsjärvel.

KOKKUVÕTE

Kokkuvõttes on esitatud üldhinnang varude seisundile ja kalastussuremusele Võrtsjärves 2010. aastal ja lähitulevikus oluliste kalaliikide kaupa.

Kümne kuuga püüti Võrtsjärvest kokku 250 t kala, mis on eelnevate aastatega võrreldes märgatavalt väiksem tulemus. Kogusaagi vähenemise põhjustasid eelkõige langus koha, latika ja peenkala osas. Viimasele mõjub asjaolu, et peenkalal puudub turg ja see heidetakse mõrraliinist eemaldudes enamasti vette tagasi ning seetõttu tegelik kogus püügistatistikas ei kajastu.

Angerjasaak (9,7 t) langes võrreldes eelmise aasta madalseisuga (12,5 t) veelgi, jäädes alla kolmandiku pikaajalisest keskmisest (32 t). Peamine põhjus on veetaseme tõus järves, mis muudab just mõrrapüügi angerja suhtes vähemedukaks. Harrastuspüük õngejadadega ja märgistamistulemused tõendavad, et varu püsib samal tasemel.

Seitsme viimase aasta keskmine asustusmaht, 330 000 ettekasvatatud angerjat aastas, on minimaalne kogus, et säilitada praegune saakide tase (püügistatistikas 20-25 t).
Sellest väiksem kogus nagu ka aastal 2007 asustatud 290 000 ja 2008. aastal 175 000 ja 2010. aastal 178 000 ettekasvatatud angerjat, viib alates 2015. aastast taas saakide langusele.

Suuremate saakide saamiseks peaks asustusmahtu tõstma mitu korda. Võimalik rahastamise allikas selle teostamiseks on Euroopa Kalandusfondi jt meetmete toetussummade kasutamine.

Keskmine väljapüütud angerjate hulk moodustab kuni 15% järves olevatest püügimõõdus angerjatest. Aastatel 2009-2010 8%.

Kohavarud ja saak on heas seisus. Koha on tänavu 10 kuuga Võrtsjärvest püütud 20 tonni, mis paljuaastase keskmisega võrreldes on langenud. Peamine põhjus saakide languses oli halvad hapnikuolud talvel.

Viimase kolme aasta suhteliselt arvukad koha põlvkonnad kindlustavad lähiaastatel kohasaagi 40-50 t aastas.

Arvukamate koha põlvkondade töönduses püsimine üle kümne aasta, näitab tasakaalustatud püügiintensiivsust.

Tindi, kui koha meelistoidu, arvukus on pikemas perspektiivis langeva trendiga, mis võib tulevikus mõjuda negatiivselt koha järelkasvule ja põlvkondade arvukusele.

Haugi arvukus on mõne aasta tagusest läbi aegade kõrgeimalt tasemelt langenud jälle paljuaastasele keskmisele tasemele (30 tonni).

Reeglina moodustab peenkala osakaal üldsaagist 50%, kahel viimasel aastal 35-40%.

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

26

27

28

29

30

31

1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31

1

2

3

4

5