Uurimused ja uuringud

Autorid: Agentuur Kämp OÜ - Anne-Liis Peterson, Tiina Hiob, Ülle Pärnoja ja Priit Palomets
Tallin 2011

Uurimistöö "Uuring kala ja kalatoodete tarbimise suurendamise võimalustest Eestis" tellis MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit.

Uurimisküsimused:
1. Millised on kala ja kalatoodete tarbimisbarjäärid Eestis?
2. Millised on võimalikud lahendused tarbimisbarjääride kaotamiseks-vähendamiseks?
3. Milliste optimeeritud (riigi, tootjate-töötlejate, haridus-, jae- ja hulgimüüjate ning meedia-) tegevuste kaudu on võimalik efektiivselt kaasa aidata kala ja kalandustoodete tarbimise suurendamisele Eestis?
4. Millised meetodid ja mõõdikud sobivad loetletud tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks?

Uuringus pöörati suurt tähelepanu tajutud kvaliteetidele, so inimeste teadvuses kujunenud tunnetusele ja konstruktsioonidele, mis võivad erineda reaalsest olukorrast, kuid omavad tarbija hoiakule ja käitumisele olulist ja reaalset toimet.

KOKKUVÕTE TULEMUSTEST

Toode ja selle omadused

• Vastajad leidsid enamuses (80-90%), et kala- ja kalatooted rikastavad toidulauda, kala on hea vaheldus lihale, kala pakub maitseelamust (80%).
• Eesti kala tajutud kvaliteet – "väga hea ja hea" vastasid 54% vastanutest.
  Kõige kõrgema kvaliteedihinnangu sai otse kalurilt ostetud kala (seos Eesti kala tajutud kvaliteediga) – "väga hea ja hea" vastasid 78%. (Võrdluseks – importkala tunnetatud kvaliteet on oluliselt madalam – "väga hea ja hea" vastasid 33%).
• Toote päritolu puhul on värske kala ja suitsukala puhul eelistatud Eesti kala (vastavalt 73% ja 67%), külmutatud kala puhul pole päritolu niivõrd oluline (63%), samuti paneeritud ja taignas kalatoodete ning konservide puhul.
• Kala kui toote töötlemist hinnati jõukohaseks. Värske kala puhastamisega saadakse hakkama (ligikaudu 70% vastajatest), kala käitlemisega kaasnev lõhn ei häiri (ligikaudu 82% vastajatest).

Hind ja tarbimisväärtus

• Eesti kala hinnatakse märgatavalt kallimaks kui Eesti kauplustes müüdavat liha. Hinnang otse kalurilt/tootjalt saadava kala kallidusele on tagasihoidlikum. Tuleb tähele panna, et see on nn tunnetatud hind ja hinnang on arvamuspõhine. Ometi kujundab see paljude tarbijate reaalset ostukäitumist, nt poekala ostmata jätmist.

Koht ja kättesaadavus

• Tunnetatud kättesaadavus ("täiesti kättesaadav") Eesti liha osas on 60%, Eesti kala osas 29%, importkala osas 47% ja otse kalurilt ostetava kala puhul 20%.
  Tajutud defitsiit on enim märgatav just värske kala kättesaadavuse osas. Üle 60% vastajatest hindas värske kala kättesaadavust madalaks: värske kala valik on väike või pole seda saada – "täiesti nõus" 34%, "pigem nõus" 30%.
• Kui külmutatud ja eeltöödeldud kalatooteid eelistatakse osta kauplustest, siis värsket kala soovitakse osta lisaks ka alternatiivsete kanalide kaudu: kas otse kalurilt (24%) või kalakaupmehelt – nö kaluri vahendajalt – koos kodu lähedale toomisega 15%, kuid poodi ostukohana nimetasid ka 26% vastanutest.
  Pood värske kala müüjana pole kuigi atraktiivne. Samas ei saa väita, et ostjad poode värske kala  müügikohtadena ei usaldaks. Poe usaldusväärsus värske kala müügikohana on sama, mis turgudel.
  Turgude eelis on tõenäoliselt see, et ostja saab vahetumalt müüjaga suhelda, saab (või usub, et saab) teda huvitavat informatsiooni. Ostjale jääb mulje, et ta ostab kala, mis on läbinud võimalikult lühikese liikumisahela.
  Kaupluse eeliseks võiksid olla garanteeritud hoiustamistingimused ning tagatud kvaliteedinõuded. Samas võib ostja tunnetada rahulolematust info vähesusest kalatoodete päritolu ja püügiaja kohta – poest ei saa osta kaasa piisavat turvatunnet.
• Nii kvalitatiivse kui ka kvantitaiivse uuringu vastustest loeb välja soovi, et Eestis oleks usaldusväärne (üksiku ettevõtte huvide ülene) kala- ja/või kala müügikoha bränd.

Kommunikatsioon

• Vastajate ootused informatsiooni osas (sellekohast teavet pidasid vajalikuks 70% vastajatest) puudutasid eelkõige värske kala ostukohti (59%), võimalust kala kodu lähedale otse kalurilt tellida (43%), aga ka infot selle kohta, et kes ja kus on edasi müünud ebakvaliteetset kala (41%).
• Kvalitatiivse uuringu tulemustest on näha, et oodatakse tuge üldise kalatarbimise teadlikkuse tõstmisel (retseptid, filmid, telesaated...), et taaselustada Eestis kalatarbimiskultuuri. Samuti mainiti kalamüüjate müügioskuste ja teadmiste tõstmise vajalikkust.
• Eraldi märgiti mitmel korral ära nn Koolikala projekti algatamise vajalikkust – et lapsed läbi positiivse maitseelamuse harjuksid koolis kalatooteid sööma ning kokandustundudes õpetataks neid ka ise kalatoite valmistama.

Kalakultuur on siinsele piirkonnale-elanikkonnale olemuslik ja vajalik. See kindel teadmine pärineb omakultuurist, so kindel vaidlustamatu väide.

Teostaja: Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus
Tallinn 2008

Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna tellimusel viis Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus läbi projekti "Räime- ja kilutoodete arenguvõimaluste uuring" ja koostas ülevaate kala ja kalatoodete eelistustest maailmaosades.

Töö eesmärgiks oli anda ülevaade erinevate kalatoodete eelistustest maailmaosade kaupa. Maailmaosadest valiti analüüsiks Euroopa, Aasia, Põhja- ning Lõuna-Ameerika ja Aafrika. Okeaania kalatoodete tarbimine jäeti analüüsimata, sest praktilises aspektis on sealne tarbijaskond liiga oma traditsioonides kinni ning samuti asub Okeaania Eestist suhteliselt kaugel, nii et toote transpordikulud muudaksid Eestist eksporditud tooted hinna poolest konkurentsivõimetuks.

Töö andmed on kogutud FAO (Food and Agriculture Organization) andmebaasidest. Andmed on toodud aastate 1999-2003 kohta.

KOKKUVÕTE

* Kõikides piirkondades tarvitatakse toiduks kõige rohkem värsket või jahutatud kala: Aasias ja Euroopas umbes 15, Põhja-Ameerikas umbes 8, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas umbes 6 kilogrammi kala inimese kohta aastas.

* Jahutatud kalafileed tarvitatakse inimese kohta enam-vähem võrdses koguses Euroopas ja Põhja-Ameerikas, ca 1,4 kg aastas. Lõuna-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas tarbitakse jahutatud kalafileed alla 0,2 kg inimese kohta aastas.

* Külmutatud kalarümpa tarvitatakse inimese kohta kõige suuremas koguses Euroopas, umbes 4 kg aastas. Põhja-Ameerikas tarbitakse külmutatud kalarümpa kuni 2 kg inimese kohta. Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas tarbitakse külmutatud kalarümpa inimese kohta 0,9-1,5 kg.

* Kõige suuremas koguses tarvitatakse valmistoite kalast inimese kohta Euroopas, umbes 0,7 kg aastas. Aasias tarbitakse valmistoite kalast kuni 0,6 kg inimese kohta. Põhja-Ameerikas on kalast tehtud valmistoitude osakaal tõusnud 0,2 kg inimese kohta aastas.

* Kalakonserve ja -preserve tarvitatakse inimese kohta kõige suuremas koguses Euroopas, umbes 3,8 kg aastas. Põhja-Ameerikas tarbitakse kalakonserve ja -preserve kuni 2,8 kg, Aasias ja Lõuna-Ameerikas 0,5 kg ning Aafrikas veidi alla 0,1 kg inimese kohta aastas.

* Kuivatatud ja/või fermenteeritud kalatooteid tarvitatakse inimese kohta kõige suuremas koguses Euroopas ja Aasias, keskmiselt 0,7-0,8 kg aastas. Aafrikas tarbitakse kuivatatud ja/või fermenteeritud kalatooteid umbes 0,4 kg, Lõuna-Ameerikas 0,3 kg ja Põhja-Ameerikas veidi alla 0,1 kg inimese kohta aastas.

* Aasia turule sisenemine uute kalatoodetega ei ole rentaabel. Samuti ei ole Eestil oma väikeste püügimahtudega otstarbekas kasutada Aasia teenust Eestist püütud kalade töötlemiseks.

* Aafrika kalatoodete grupis on jõudsalt kasvanud kalast tehtud valmistoitude osakaal, mida võiks kaaluda ühe võimaliku turule sisenemise tootegrupina.

* Üldine kalatoodete tarbimine näitab Euroopas kiiret kasvutrendi. Tootegrupid on Euroopas jaotunud ühtlaselt. Samuti on tarbijad valmis proovima ja omaks võtma uusi tooteid kõikides tootegruppides.

* Põhja-Ameerika turg on vastuvõtlik uutele toodetele, kuid valima peab kalaliigile sobiva tootegrupi. Eesti tootmisvõimsuse ja toorainevarude juures tuleb valida niššitoodete grupp.

* Lõuna-Ameerika turule sisenemine lähiaastatel ei ole perspektiivikas, sest kalatoodete tarbimine ei ole sellele kultuuriruumile omane.

* Räime ja kilu rümbad ja fileed müüksid hästi kohalikel, vastava tarbimisharjumusega turgudel.

* Räim ja kilu sobivad valmistoitude valmistamiseks. Arvestades tootegrupi kasvu, lisaväärtust, toorainete hinda ja müügi kasumlikkust on see grupp räimele ja kilule kõige paremini sobiv.

* Räimest ja kilust valmistatud kalakonservid ja -preservid on odavama hinnaklassi tooted, nende sortiment on väljakujunenud ning nad sobivad tarbimisharjumusega turgudele.