Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastuse väljaantavas teaduslikus geoloogia, geograafia ja okeanograafia alases ajakirjas "Estonian Journal of Earth Sciences" avaldati juunis 2011 artikkel "Dynamics of phytoplankton pigments in water and surface sediments of a large shallow lake" (eesti k - "Suure ja madala järve fütoplanktoni pigmentide dünaamika settes ning veesambas"), autoriteks Rene Freiberg, Monika Nõmm, Ilmar Tõnno, Tiiu Alliksaar, Tiina Nõges ja Anu Kisand.
Tehti kindlaks, mil määral annavad settes talletunud fossiilsed fütoplanktoni pigmendid teavet suure ja madala Võrtsjärve ajaloolise fütoplanktoni koosluse kohta. Selle väljaselgitamiseks võrreldi pindmiste settekihtide ja veesamba pigmentide sisaldusi ühenädalase intervalliga perioodil maist juunini ning augustist oktoobrini 2007. aastal. Arvestades sini- ja ränivetikate domineerimist järves, mõõdeti järgmisi pigmente: fukoksantiin, diadinoksantiin ning diatoksantiin kui ränivetikate, zeaksantiin kui sinivetikate ja kantaksantiin kui koloniaalsete sinivetikate marker. Kogu fütoplanktoni biomassi hindamiseks mõõdeti klorofüll a ja selle laguprodukti feofütiin a sisaldusi. Uuringu tulemusena selgus, et settes olevate pigmentide sisaldus enamasti ei järginud veesambas toimunud pigmentide sisalduse muutusi. Peamised põhjused selleks on oletatavasti järves toimuv intensiivne resuspensioon ja suur settimiskiirus. Tulemused kinnitavad, et settes olevate pigmentide sisaldus peegeldab nende lagunemise intensiivsust ja vetikarakkude ujuvust. Kevadperioodil täheldati settes suuremat pigmentide sisaldust, mis oli tingitud järve kõrgest veetasemest ja madalast veetemperatuurist. Feofütiin a ja sinivetikate markerpigmendid on lagunemisele vastupidavamad ning kasutatavad ajalooliste muutuste kindlakstegemisel ka madalates järvedes. Kergemini lagunevate pigmentide sisalduse järsk vähenemine sügavamates settekihtides kinnitab, et resuspensioon mõjutab Võrtsjärves oluliselt vaid pindmist settekihti. Samuti selgus mõõtmise tulemusena, et ränivetikate markerpigmendi diadinoksantiini muutumine diatoksantiiniks toimub peamiselt settes ja see protsess ei ole põhjustatud liigtugevast päikesevalgusest.
