Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastuse väljaantavas teaduslikus geoloogia, geograafia ja okeanograafia alases ajakirjas "Estonian Journal of Earth Sciences" avaldati juunis 2011 artikkel "Optical investigations of CDOM-rich coastal waters in Pärnu Bay" (eesti k - "Optilised mõõtmised lahustunud orgaanilise aine rikastes Pärnu lahe rannikuvetes"), autoriteks Birgot Paavel, Helgi Arst, Liisa Metsamaa, Kaire Toming ja Anu Reinart.
Veekogu omaduste ajalis-ruumilise muutlikkuse uurimise objektiks oli Pärnu laht, mis on optiliselt keerukas, vähese veeläbipaistvusega ja osaliselt suletud rannikuala Läänemere idaosas. Pärnu lahte mõjutab nii Pärnu linnaelanike tekitatav antropogeenne koormus kui ka tugev vee sissevool Pärnu jõest. Aastate 2006-2007 jäävabal perioodil koguti in situ mõõtmiste teel arvestatava suurusega andmebaas Pärnu lahe optiliste omaduste kohta (11 mõõtejaama, 10 seeriat välitöid). Saadud tulemused näitavad vee parameetrite olulist ajalis-ruumilist muutlikkust. Veealuse valgusvälja formeerumisel oli suurim tähtsus värvilisel lahustunud orgaanilisel ainel (VLOA), mis varjutas kiirguskarakteristikute seoseid vees sisalduva fütoplanktoni ja heljumiga. Selgesti joonistus välja VLOA kontsentratsiooni vähenemine alates Pärnu jõe suudmealast suunaga Liivi lahele. Aprillis-mais ületasid VLOA neeldumiskoefitsiendi (aVLOA(380)) väärtused jõesuudme läheduses 30 m-1, septembris olid need väärtused vahemikus 2,52-10,2 m-1. Harilikult oli fütoplanktoni kontsentratsioon vahemikus 4.12 mg m-3, kuid veeõitsengute perioodil olid need väärtused mõnes mõõtmisjaamas kuni 31 mg m-3. Vees sisalduva heljumi puhul esines selle kontsentratsioonide märgatav ruumiline ja ajaline irregulaarsus, mille põhjustas osaliselt turba laadimine alustele ning elav laevaliiklus Pärnu lahes. Pärnu lahe ja sellega külgneva Liivi lahe omaduste illustreerimiseks kasutati satelliitandmeid (MODIS level 1 lahutusvõimega 250 m).
