Rannakaluri kutseeksamit soovis 2020. aastal sooritada 124 inimest. Enim soovijaid oli pärit Ida-Virumaalt, Saaremaalt ja Pärnumaalt. Noorimad eksamisooritajad olid vanuses 18 aastat, vanimatel juba soliidne 70, keskmiseks vanuseks 38 eluaastat ning kõige rohkem eksamisooritajaid oli vanuses 33, 35 ja 49, mis ongi enam-vähem see põlvkond, kes on võtmas üle kas oma isa või ka vanaisa ajaloolist püügiõigust.
Kui kunagi peeti kaluri elukutset ehk suhteliselt mustaks tööks, millele erilist haridust nagu vaja ei olnud, siis järgnev joonis on julge tõestus asjaolust, et rannakaluri kutse ei ole midagi sellist, mida haritum inimene enesele ei sooviks, pigem on nii, et just kõrgharidusega inimeste seas on kutse omandamine väga populaarne (kindlasti teeme edaspidi vastava võrdluse rohkemate aastate lõikes). Kui tegemist on ajaloolise püügiõiguse ülevõtmisega, siis see on pere ja/või suguvõsa ees tuntav vastutus, vastutus saada hakkama sama hästi ja ehk veel paremini kui on saadud enne; lisaks on ka kaluril nagu elukestev õpe, sest pidevalt muutuvas õigusruumis tuleb jääda seadusekuulekaks.