Hiiumaa Ametikool koostöös kalanduse teabekeskusega korraldab 3.–5. septembril
koolituse "Ettevalmistus rannakaluri 4. taseme kutseeksamiks".
Koolituse aeg ja maht: 3.–5. septembril 2020 (40 akad tundi)
Toimumiskoht: Pärnus SPA Estonia konverentsikeskuses A.H. Tammsaare 4a/6
Koolitaja: Tarmo Rajang
Registreeru koolitusele SIIN
Rannakaluri kutseeksamiks ettevalmistav koolitus on osalejatele TASUTA. Korraldust toetab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond.
Koolituse põhieesmärk: värskendada olemasolevaid ja saada uusi teadmisi listeeriabakteri ennetamiseks ning tootekäitlemisel vajaliku enesekontrolliplaani koostamise ja juurutamise etappidest.
Sihtrühm: Pärnu- ja Läänemaa rannakalurid, kalatoodete väikekäitlejad ja/või turustajad
Lektor: prof Mati Roasto – Eesti Maaülikool
Teabematerjalid on jagatud koolitusel osalenuile ega kuulu levitamisele internetis.
Teemad ja lisateave on leitavad SIIT.
Koostaja: Ott Roots, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ
Tallinn 2011
Eksperthinnangu aruande rannakalurite kokkupuutele dioksiinide ja dioksiinilaadsete ühenditega tellis Põllumajandusministeerium.
Lühikokkuvõte aruandest
Rannakalurite toitumisuuring viidi läbi 2010. aasta mais, püügihooja tipul. Sellel ajal söövad kalurid ja nende pered maksimaalselt kala. Niisiis saab väita, et uuringus leitud toksiinide kogus, mida kalurid ja nende pereliikmed said värskest kalast, on aasta keskmisest suurem.
Varasema dioksiiniseire põhjal võib väita, et dioksiinisisaldus sõltub väga palju kala liigist, vanusest, suurusest ja teistest bioloogilistest parameetritest, samuti tarbitava kala rasvasisaldusest. Käesoleval ajal tarbivad rannakalurid dioksiine ja dioksiinilaadseid PCB-sid üle lubatava nädalase piirnormi. Rannakalurid ja nende pered peaksid oluliselt suurendama väherasvaste kalade (koha, haug, ahven jt) tarbimist. Väherasvaste kalade korral on dioksiinioht tunduvalt väiksem kui rasvaste kalade söömisel.
Rasvaste kalade puhul tuleb arvestada, et maksimaalne söödud kalakogus ei ületaks 3 korda nädalas ja 2 portsjonit korraga ehk siis 6 portsjonit eri liiki kalu nädalas (mitte üle 300 g kala nädalas). Siia gruppi kuuluvad väga rasvastest kaladest lõhe, angerjas, ilmselt ka meriforell, rasvastest kaladest kilu ja keskmise rasvasusega kaladest räim, samuti jõesilm.
Rannakalurid ja nende pereliikmed peaksid vältima nn suure räime (pikkus üle 22 cm) söömist. Käesoleval ajal on Eesti rannikumere räime vanus põhiliselt 2–4 aastat ja üle kaheksa-aastaseid räimi on püükides paar protsenti. Üle 22 cm pikkuseid räimi ei soovitata rannakaluritel ja nende pereliikmetel tarbida rohkem kui paar korda kuus, sama kehtib ka lõhe ja jõesilmu kohta.
On piisavalt palju andmeid, et Eesti rannikumerest püütud nooremate, kuni viieaastaste kilude dioksiinisisaldus ei ületa inimese tervisele ohtlikku taset.
Oluline lähiaja ohutegur on, et dioksiinikoguste oluline suurenemine eesti välisõhus pärast 2006. aastat võib omakorda esile kutsuda dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB-de sisalduse tõusu Eesti toidus (ka Läänemere kalades).
Teised aruanded ohtlike ainete seirest rannikumeres on leitavad SIIN.
Kalastamine
Ingliskeelsed ajakirjad, portaalid, blogid
Kalaliigid
Merendus ja laevatamine
Rannarahva elust-olust tänapäeval ja möödanikus
Telesaated ja dokumentaalfilmid
Kalanduse teabekeskuse tegevus toimus "Euroopa
Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava" meetme 3.1 "Ühistegevused" tegevuse "Muud ühistegevused" raames. Toetuse kasutamise kava kehtestas põllumajandusminister 14.07.2010 käskkirjaga
nr 94.
Kalanduse teabekeskuse eesmärgiks oli luua ühtne võrgustik, mis võimaldaks kalandussektoril (kalapüük, vesiviljelus, kala töötlemine ja turustamine) ning kala- ja kalatoodete tarbijatel saada kaasaegset oskusteavet, koolitust ja nõuannet. Teadus- ja seadusinfo, kogemuste ja hea praktika levitamise kaudu sooviti soodustada kalandussektori elukestvat õpet ning suurendada tarbijateadlikkust.
Teabekeskus alustas tegevust aprillis 2011 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juures.
Teabekeskuse tegevust juhtis juhataja.
Teabekeskuse tööd koordineeris nõukogu, mis koosnes järgmiste organisatsioonide esindajatest:
1) Maaeluministeerium,
2) Keskkonnaministeerium,
3) Haridus- ja Teadusministeerium,
4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
5) Tartu Ülikool,
6) Eesti Maaülikool,
7) TTÜ Eesti Mereakadeemia,
8) Maamajanduse Infokeskus,
9) Eesti Kalurite Liit (juhatuse esimees Mart Undrest, kontakttel 5023 860),
10) Eesti Kalaliit,
11) Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 11.11.2010 käskkirja nr 17-6/265 alusel määrati kalanduse info-, koolitus- ja nõuandekeskuse tegevuseks toetust 1 910 319,17 eurot Euroopa Kalandusfondi rakenduskava 2007-2013 meetme 3.1 "Ühistegevused" tegevuse "Muud ühistegevused" raames.
Kalanduse info-, koolitus- ja nõuandekeskuse tegevuse lõpptähtaeg oli 30. juuni 2015.
Kalandus ehk kalamajandus on (majandus)haru, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega. Samuti arvatakse kalanduse alla kalakasvatus (vesiviljelus) ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsionaalse ja jätkusuutliku kasutamise ning liigilise mitmekesisuse säilimise.
Allikas: Vikipeedia
Kalanduse teabekeskus | Kalda 1a, 80011 Pärnu | kalateave[at]ut.ee | 
