Euroopa Kalandusfondi rakenduskava 2007-2013

Aastatel 2007-2013 kaasrahastas Euroopa Liit kalandustoetusi Euroopa Kalandusfondist (EKF), mis asendab meil aastatel 2004-2006 kalanduse rahastamise allikaks olnud Kalanduse Arendusrahastut.
Järgneval seitsmel aastal on EKFi vahenditest Eesti kalandussektorit võimalik toetada 84,6 miljoni euroga. Koos Eesti riigi poolse kaasfinantseeringuga teeb see keskmiseks aastaseks toetussummaks ligikaudu 230 miljonit krooni.

EKFi vahendite kasutamiseks koostas Põllumajandusministeerium Eesti kalanduse strateegia 2007-2013 ning Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava, mis said valitsuse heakskiidu 1. märtsil 2007. Euroopa Komisjon kiitis Euroopa Kalandusfondi Eesti rakenduskava aastateks 2007-2013 heaks 18. detsembril 2007. a.

Eesti maaelu arengukava (MAK) ja Euroopa Kalandusfondi rakenduskava (EKF) meetmete toetuste veebikaart on leitav siin.

Põllumajandusministeeriumi tellimusel anti välja Euroopa Kalandusfondist rahastatavaid meetmeid tutvustav trükis „Euroopa Kalandusfondi toetused“.

Euroopa Kalandusfond (EKF) loodi Euroopa Komisjoni juurde jätkusuutliku kalanduse toetuseks ja arendamiseks. Aastatel 2007–2013 kaasrahastab Euroopa Liit kalandustoetusi 112,8 miljoni euroga. Koos Eesti riigi poolse kaasfinantseeringuga teeb see keskmiseks aastaseks toetussummaks ligikaudu 14,7 miljonit eurot.

EKFi vahendite kasutamiseks koostas Põllumajandusministeerium Eesti kalanduse strateegia 2007–2013 ning Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava, mis said valitsuse heakskiidu 1. märtsil 2007. Euroopa Komisjon kiitis Euroopa Kalandusfondi Eesti rakenduskava aastateks 2007–2013 heaks 18. detsembril 2007.

Programmiperioodi jooksul rakendatakse EKFi Eesti rakenduskava raames kokku 14 meedet, mis jagunevad viie telje vahel:
I telg – ühenduse kalalaevastiku kohandamine,
II telg – vesiviljelus, sisevete kalandus, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine ja turustamine,
III telg – ühist huvi pakkuvad meetmed,
IV telg – kalanduspiirkondade säästev areng,
V telg – tehniline abi. 

3,7 miljoni euro suuruse eelarvega Läänemere piirkonna programmi projekt BaltSeaPlan (Introducing Maritime Spatial Planning in the Baltic Sea) toetab EL merenduspoliitikat integreeritud merealade ruumilise planeerimise (IMRP) arendamise ja riiklike merestrateegiate koostamisega partnerriikides. Lisaks aitab projekt täita VASAB (Vision and Strategies around the Baltic Sea) Gdanski deklaratsiooni ja HELCOMi (The Helsinki Commission, Baltic Marine Environment Protection Commission) ulatusliku merealade ruumilisel planeerimise soovitust.

Projekti eesmärgiks on panustamine ühtsete merestrateegiate väljatöötamisse Läänemere äärsetes riikides, andmebaaside ühtlustamine, uute stsenaariumide ja mudelite väljatöötamine ning pilootplaneeringute koostamine valitud merealadele, milleks Eestis on Pärnu lahe piirkond ning Hiiumaast ja Saaremaast läände jääv mereala.

BaltSeaPlan projekti materjalid on leitavad SIIN.

Lisainformatsioon:
Merle Kuris
Tel: 659 7029
merle.kuris@bef.ee

Pärnu piirkonna mereala ruumilise planeerimise lähtealused koostasid: Georg Martin, Robert Aps, Madli Kopti ja Jonne Kotta (Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut) ning Merle Kuris ja Laura Remmelgas (MTÜ Balti Keskkonnafoorum).

KALASTIK

Liivi laht on suhteliselt madalaveeline ja bioloogiliselt väga produktiivne mereala, mis on üks tähtsamaid räime püügipiirkondi. Liivi lahe kõige kalarikkam osa on Pärnu laht. Tähtsaim töönduskala piirkonnas on räim (moodustab 90% rannakalanduse kogusaagist).

Liivi lahte, kui olulist räime kudeala kasutab kaks räimepopulatsiooni. Avamere räim siseneb vahetult pärast jääminekut lahte vaid kudemise ajaks ning lahkub juuli lõpus tagasi avamerre.
Liivi lahe räimepopulatsioon aga elab kogu aasta valdavalt Liivi lahes, kusjuures mõlemad populatsioonid kasutavad samu kudealasid. Räim koeb puna- ja pruunvetikatele peamiselt kuni 5 m sügavuses vees. Räime kudemiseks ja noorkala kasvuks on looduslikud tingimused soodsamad Liivi lahe Eesti-poolses osas, sh ka Pärnu lahes ja Kihnu saare ümbruses, kus on suurem ranniku liigendatus ja hästi vaheldusrikas merepõhi, mis tagab soodsamad kasvutingimused kudesubstraadiks olevale põhjataimestikule.

Pärnu lahe räimevaru on osa Liivi lahe räimepopulatsioonist, mille kasutamist reguleeritakse rahvusvaheliselt ja mille kudukarja biomass (kasutatav räimevaru) on kõikunud 54 521 tonnilt 1977. a 118 795 tonnile 1994. a ja 75 748 tonnile 2011. a.

Pärnu lahes esinev lõhevaru on väikeseks osaks Läänemere keskosa lõhevarust (paikneb rahvusvahelistes kalastuspiirkondades 22–31, mis sisaldab ka Liivi lahte).

Ahven, koha, meritint, vimb ja angerjas moodustavad Pärnu lahe kohaliku tähtsusega kalavarud, mille suurust ja muutusi ajas hinnatakse kalastiku seirepüükide tulemuste alusel. Pärnu laht on ka üks olulisemaid koha kudemisalasid Eesti rannavetes. Töönduslikul kalapüügil omavad tähtsust veel haug, merisiig, tursk, lest, tuulehaug, särg, nurg ja säinas.

KALANDUS

Olukord ja olulisemad probleemid

Kalapüük

Liivi laht, sh Pärnu laht on Eestis väga oluline kalapüügipiirkond. Pärnumaa kutseliste kalurite arv on aastate lõikes (2006-2009) olnud ca 300-500 inimest, mis moodustab 26,5% kogu Eesti kutseliste kalurite arvust. Vastavalt 2005. a läbiviidud uuringule on Pärnumaal 25% Eesti kalasadamatest. Enamusel neist puudub sadamapass ja sadam ei ole kantud sadamaregistrisse. Vastavalt Kalanduse infosüsteemi andmetele oli Pärnumaa tegevuspiirkonnas seisuga 28.10.2008 registreeritud 312 kalapaati ja –laeva. (MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu tegevuspiirkonna arengustrateegia aastani 2013).

Liivi lahes on võrdlemisi hea räime-, ahvena- ja kohavaru. Liivi lahe kõige kalarikkam osa on Pärnu laht. Tähtsaim töönduskala piirkonnas on räim (moodustab 90% rannakalnduse kogusaagist), keda püütakse peamiselt seisevnootadega kudemisajal peamiselt mais-juunis, aga vahel ulatub püügiaeg aprillist juulini. Töönduslikul kalapüügil omavad tähtsust veel ahven, koha, haug, merisiig, meritint, angerjas, tursk, lest, tuulehaug, särg, nurg, säinas ja vimb.

Pärnu lahes püütav räim moodustab osa rahvusvaheliselt reguleeritavast Liivi lahe räimevarust. Eesti ja Läti kalurid püüavad Liivi lahe räime nii traalnootadega kui ka seisevnootadega. Aastatel 2008-2010 on Liivi lahe räime Eesti ja Läti kogusaak olnud
vastavalt 37096 t, 37322 t ja 34948 t. Läti Liivi lahe saagist moodustab 80-85% traalpüügi räim ja 15-20% saagist seisevnoodaga püütud räim. Samal ajal moodustab Eesti Liivi lahe saagist 70% seisevnoodaga püütud räim ja ainult 30% räimesaagist tuleb traalpüügist. Eesti räimepüügi kvoot Liivi lahes 2011. aastal on 15 854 tonni. Pärnu laht annab suurema osa Eesti Liivi lahe räimesaagist. Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) andmetel on Liivi lahe räime puhul tegemist ülepüügiga ja räimevaru kasutamine praeguse intensiivsusega ei ole jätkusuutlik.

Liivi lahe lõhepüük on samuti rahvusvaheliselt reguleeritud ning 2011. aasta Eesti lõhepüügi kvoot (isendite arv) Läänemere kalanduspiirkondades 22–31 (sisaldab Liivi lahte) oli kokku 5267 isendit. Samas Eesti lõhesaak Liivi lahes on tavaliselt vaid mõnikümmend isendit aastas.

Läänemere angerjavaru on vähenemas ning selle põhjuseks on Läänemerre tulevate angerja noorjärkude arvukuse pidev kahanemine. See asjaolu põhjustab lähiaastatel Pärnu lahe angerjasaakide jätkuva vähenemise.

Lisaks looduslike tingimuste muutumise mõjule on Pärnu lahe ahvena-, koha- ja vimmavaru kõikjal rannikumeres väga tugeva püügisurve all. Tugev püügisurve ei võimalda ka soodsate looduslike tingimuste puhul Pärnu lahe kalavarudel piisavalt taastuda.

Kalandusharu areng

Eesti kalandusharu majanduslik areng on olnud aeglane ning jäänud oluliselt alla teiste majandusvaldkondade arengule, kusjuures investeeringute tase on madalaim ja amortisatsiooni osakaal ettevõtete kogukuludes on kalandusharus üks kõrgemaid. Pärnu pilootalal jaguneb kalapüük traalpüügiks (väike osa Liivi lahe traalpüügist) ja rannapüügiks. Rannapüük toimub 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m samasügavusjooneni.

Püütavast kalast majanduslikult tähtsamad on ahven, räim, tint, koha, lest, angerjas aga samuti tuulehaug ja meriforell ning vähemal määral ka lõhe ja haug. Peamised püügivahendid on mõrrad, võrgud ja õngeliinid. Järjest olulisemaks on muutumas räimepüük kastmõrdadega.

Rannakalurite töö hooaeg on kalurite hinnangul kuni 4 kuud aastas ning enamikul kutselistest rannakaluritest on kalapüük kujunenud täiendavaks sissetulekuallikaks muu teenistuse kõrval.

Kala lossitavad kogused on Pärnu pilootala sadamates suhteliselt väikesed (2010. aastal lossiti kokku 9569,5 tonni kala, mis moodustab 10,95% kogu Eesti sadamates lossitavast kalast) ja kala lossimisest saadav tulu moodustab sadamaomaniku tulust väikse osa. Seetõttu paljud sadamad tegelevad lisaks kala lossimisele ka muude tegevustega, nagu näiteks turismi, kauba- ja reisivedudega.

Pärnu piirkonna pilootala kalandussektorile on iseloomulikud Eesti kalandusele tervikuna omased sotsiaal-majanduslikud probleemid:
1) madalate sissetulekute tõttu sektori vähene atraktiivsus,
2) püügivõimsused ületavad püügivõimalusi,
3) tootmis- ja töötlemisvahendite amortiseeritus, suur energiakulukus (laevad, püügivahendid, tootmis- ja töötlemisseadmed
jms),
4) kalasadamate ja lossimiskohtade puudulik infrastruktuur ning
5) mitteküllaldane ühistegevus, puudulik turundus ja turustamine, vähene organiseeritus kalandusega seotud turismi valdkonnas, vähesed teadmised kalandussektori uuendustest, arendustest ja kogemustest mujal maailmas.

Kalandusharu arengut soodustavad tegurid

Pärnu lahe pilootala kalavarude kasutamisele tugineva majandustegevuse arengut soodustavad tegurid on iseloomulikud Eesti kalandusharule tervikuna. Olulisemate kalandusharu soodustavate tegurite hulka kuuluvad:
1) loodusressursside olemasolu, vesi ja kalavarud,
2) puhas ja mitmekesine loodus, huvipakkuv ajaloo- ja kultuuripärand,
3) pikaajalised traditsioonid kalapüügil ja töötlemisel ning kogemustega töötajad sektoris,
4) tootmisvahendite olemasolu (kalalaevad ja -paadid, kala transport ja töötlemine jms),
5) kala turunõudlus ja ekspordipotentsiaal.

Visioon ja arengusuunad

Eesti kalanduse strateegia 2007–2013 üldeesmärk on Eesti kalanduse kui majandusharu arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise- ja välisturgudel, aidates kaasa soodsa ja tasakaalustatud kalamajanduskeskkonna kujundamisele Eestis.

Kalandusstrateegia eesmärgiks on restruktureerida Eesti kalandusharu selliselt, et see tagaks kalapüügiga tegelevate isikute sissetuleku tõusu Eesti keskmisele tasemele järgnevate eesmärkide saavutamise kaudu:
1. Eestis on kalapüügivõimsust jätkuvalt rohkem kui püügivõimalusi. Seega, eesmärgiks on tagada kalapüügivõimsuse vastavus kalavarude suurusele (saavutada kalalaevastiku optimaalne suurus). See kindlustab stabiilse töö ja sissetuleku kaluritele ning vähendab survet illegaalseks püügiks.
2. Mitmes rannakalanduse piirkonnas ei vasta ka kalandusest sõltuvate kalurite arv kasutatava kalavaru suurusele. Probleemi lahendamiseks tõhustatakse kalurite täiend- ja ümberõpet, eesmärgiga muuta tegevust efektiivsemaks ning mitmekesistada või leida inimestele alternatiivset sissetulekut.
3. Rannakalanduse peamise tulevikuperspektiivina nähakse kalandusturismi arengut (väikestele kalanduskogukondadele suunatud väiksemahulise kalapüügi ja turismiga (sh ökoturismiga) seotud infrastruktuuri ning teenuste toetamine).
4. Püütava kala kvaliteedi tõstmine ning kalurite poolt kalale suurema lisandväärtuse andmine on üks olulisemaid komponente kalurite sissetuleku tõstmisel. Sellele aitab kaasa kalasadamate moderniseerimine (varustatud jää-, lossimis- ja sorteerimisseadmete kui ka külmhoonetega).
5. Arendatakse kalurite organiseeritust ja ühistegevust läbi tootjaorganisatsioonide tegevuse, mis peab tagama kalurite majandusliku mõju suurenemise kalandusvaldkonnas.

MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu tegevuspiirkonnas arengustrateegia aastani 2013 näeb ette järgmisi tegevusi:
1. Seitsme nõuetele vastava lossimiskoha-kalalogistika keskuse loomine, sadamate uuendamine (Jaagupi, Võiste, Liu, Lindi, lao, Kihnu, V-Sauga) aastaks 2013.
2. Toimiva ja tunnustatud otseturundusketi loomine piirkonnas aastaks 2013.
3. Kalandusega seotud turismi arendamine ja rannakülade taaselustamine.
4. Aastaringselt toimiva süsteemi loomine kalandusega seotud turismitoodete pakkumiseks, kalarestorani loomine aastaks 2013.
5. Koolituste ja õppereiside korraldamine MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu liikmetele.