Koolituse põhieesmärk: värskendada olemasolevaid ja saada uusi teadmisi listeeriabakteri ennetamiseks ning tootekäitlemisel vajaliku enesekontrolliplaani koostamise ja juurutamise etappidest.
Sihtrühm: Pärnu- ja Läänemaa rannakalurid, kalatoodete väikekäitlejad ja/või turustajad
Lektor: prof Mati Roasto – Eesti Maaülikool

Teabematerjalid on jagatud koolitusel osalenuile ega kuulu levitamisele internetis.
Teemad ja lisateave on leitavad SIIT.

Tellija: Tervise Arengu Instituut
Töö teostaja: OÜ Eesti Uuringukeskus, Pille Hillep, Riin Pärnamets, Eva Trubetskoi, Heidi Olev (Norstat Eesti AS)
Tallinn 2012

Uuringu aruanne "Koolinoorte toitumisharjumused ja rahulolu koolitoiduga" annab ülevaate koolitoidu pakkumisest ja söömisest, õpilaste rahulolust koolitoiduga ning rahulolu mõjutavatest teguritest.

Uuring viidi läbi kvantitatiivse ankeetküsitlusena koolides ajavahemikul 09.-31.01.2012.

Uuringu üldkogumi moodustasid kõik Eesti üldhariduskoolide 3., 6., 9., 12.klasside statsionaarsed õpilased (EHIS, kokku 45 028 õpilast 2011/2012 õ.-a.).
Kõikides õpilaste valimisse sattunud koolides küsitleti ühte juhtkonna liiget ja toitlustaja esindajat.

Kokkuvõte kalatoitude temaatikast uuringu aruandes

Sissejuhatus (lk 3)

Sotsiaalministeeriumi määruses "Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis" on sõnastatud kooliõpilaste toitlustamise nõuded ning Terviseamet teostab selle alusel üldhariduskoolides järelvalvet.

Värskest kalast valmistatud toitu või kalatooteid on soovitav pakkuda vähemalt üks kord nädalas, looma- või linnulihaga tooteid vähemalt kaks korda nädalas, vorstitooteid ei ole soovitav pakkuda rohkem kui üks kord kuus.

Kokkuvõte (lk-d 6, 8, 9, 11-12)

Kodudes on põhitoidukordadel tavaliselt laual leib, sai, võileivad, piim ja morss/mahl. Tugevamatest toitudest tarbitakse põhitoidukordadel õpilaste kodudes igapäevaselt kõige enam friikartuleid, roogasid köögiviljadest, toorsalateid, kastmeid ja putrusid. Kõige harvem süüakse kodudes igapäevaselt kalatoite (va kalapulgad), verivorste, toite maksast, hot dogi ja pitsat.

Kodus pakutavatest toitudest ei maitse õpilastele enamasti toidud maksast, keefir, verivorst, kalatoidud (va kalapulgad), majonees ja tatar.

Üle 80% õpilastest sööb kooli lõunal kõik ära, kui pakutakse mahla/morssi, makarone, jogurtit, kohukesi, poe kohupiimakreemi, saiakesi, kooke ja muid magustoite, kartulit, hamburgeri, pitsat, võileibu, viineri- või vorstitoite, kalapulkasid ning liha- ja hakklihatoite.

Toitudest, mida vahel süüakse ja vahel mitte, nimetati kõige enam kalatoite (va kalapulgad).
Toitude juures, mida õpilased vahel söövad ja vahel ei söö, oli vajalik ka täpsustada, mida konkreetse toidu juures süüa ei taheta. Ligi pooled (46%) õpilased ei söönud vahel kalatoite. Neist paljudele ei meeldinud kalasupid (kõige ebapopulaarsemana nimetati 7 korral)(lk 65) või keedetud ja hautatud kala ning ka luudega kalad jäetakse parema meelega järele. Lisaks selgus, et paljuski otsustatakse kalatoidu söömine või mitte söömine kala välimuse järgi.
Toidukategooriate all sai veel omakorda eristada populaarsemaid toite. Kalatoitudest nimetati praekala (5 korda) ja paneeritud kala (2 korda), linnulihatoitudest ahjukana ja kanakastet (4 korda) ning praetud kana (3 korda), köögiviljaroogadest ühepajatoitu (5 korda), värskekapsahautist hakklihaga (4 korda) ja vormiroogasid (3 korda), riisitoitudest oli enimnimetatud pilaff (5 korda), kartulitoitudest kartulipüree (16 korda), kartulivorm ja ahjukartul (2 korda), kissellidest piima- (4 korda) ja karamellkissell (3 korda), magustoitudest mannavaht ja saiavorm (4 korda). (lk 67-68)

Pooltoodetest ja valmistoitudest kasutatakse kõigis koolides koolilõuna valmistamisel kõige sagedamini kooritud kartuleid: keskmiselt kuuel korral kuus. Kuigi 59% toitlustajatest ei kasuta kooritud kartuleid toidu valmistamisel üldse, kasutab kolmandik toitlustajatest neid üle 10 korra kuus. Keskmiselt kolm korda kuus kasutatakse külmutatud köögivilju ja kord kuus poe kohupiimakreemi, kalapulki ja -burgereid, kotlette, saiakesi, pirukaid ja kooke. Muude valmistoitude ja pooltoodetena nimetati kõige enam (5 korda) paneeritud kala, mida kasutatakse kuus keskmiselt 1,4 korda. (lk 83)

Veidi enam kui pooled (53%) toitlustajatest arvasid, et kallimast toorainest valmistatud ja/või rohkem tööd nõudvad toidud süüakse õpilaste poolt ära meelsamini. Eriti kehtib see toitlustajate sõnul liha- ja hakklihatoitude, punase kala (ahjus küpsetatud lõhe, lõhesupp ja pasta lõhega (6 korda)(lk 65) ja kartuliroogade kohta. Samas leidis 47% toitlustajatest, et tooraine hinnal pole antud küsimuses tähtsust ning tooraine hinnast palju olulisemaks peetakse toidu valmistamise viisi ja eriti maitseomadusi. Näidetena tuuakse jällegi kalatoidud, mis on küll kallid, aga kuna õpilased pole harjunud neid sööma, jäetakse neid ka palju järele. (lk 65)

Aeg ja koht: 18.–19.08.2020 Valgamaal Väikse Emajõe äärses Greete motellis
Seminari avamine 18.08 kell 12 (kogunemine ja kerge eine kell 11–12)

Kalanduse teabekeskuse igasuvine kalakoolitajate koostööseminar toimub 18.–19. augustil Valgamaal Greete motellis.
Osalema on oodatud lastele ja noortele suunatud kalandustundide,-õpitubade ja -laagrite korraldajad (kuni 30 osalejat).
Osalemine on kutsetega, aktiivõppe võimalustest parima tulemi saamiseks on osalejate arv piiratud.

Seminari keskmes on kogemuste vahetamine ning uudsete ideede genereerimine laste ja noorte kalandusteadmiste edendamisel.

Sellesuvine seminar saab teoks aktiivõppe formaadis kalanduslaagrina.
Teeme kaasa kogu laagripäeva: tutvume Väikse Emajõe kalastikuga, värskendame teadmisi kestlikust kalastamisest, katsume õngeõnne ja valmistame enda püügisaagist kalatoite, paneme end proovile nuputamismängudes. Kõik tegevused on jõukohased lastele ja koolinoortele.

AJAKAVA leiad SIIT

Laagritegevusi juhendavad kogenud aktiiv- ja õuesõppe läbiviijad Lea Saar ja Peep Männil Lõuna-Eesti Kalastajate Klubist.

REGISTREERUMINE 11. augustiks või 30 osaleja kirjapanekuni registreerumisvormil (lehe allosas). Palun märkida ka majutussoov.

Lisateave
koolitusspetsialist Ave Menets, ave.menets@ut.ee

Seminar saab teoks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toel ning on huvilistele tasuta.