ОФИЦИАЛЬНЫЙ ПЕРЕВОД С ЭСТОНСКОГО ЯЗЫКА

Правила рыболовства 

Дата вступления редакции в силу: 01.01.2020

Kalapüügieeskirja kinnitatud tõlge vene keelde_N.Mäekivi_ver2

Lisa 1-RUS_ver2

Lisa 2-RUS

Lisa 3-RUS

Lisa 4-RUS

Lisa 5-RUS

Lisa 6-RUS

Lisa 7-RUS

Lisa 8-RUS

Lisa 9-RUS

Lisa 10-RUS

Lisa 12-RUS

Lisa 13-RUS

Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastuse väljaantavas teaduslikus geoloogia, geograafia ja okeanograafia alases ajakirjas "Estonian Journal of Earth Sciences" avaldati septembris 2011 artikkel "Lake basin development in the Holocene and its impact on the sedimentation dynamics in a small lake (southern Estonia)" (eesti k - "Järvenõo arengu mõju settimisdünaamikale Holotseenis Lõuna-Eesti väikejärve näitel"), autoriks Jaanus Terasmaa.

Järvesetted leiavad paleogeograafiliste rekonstruktsioonide koostamisel laialdast kasutust kogu maailmas. Sageli põhinevad sellised kliimat, valgala arengut ja järve veetaseme muutust rekonstrueerivad uuringud ühel puursüdamikul, mis on võetud nüüdisjärve sügavaimast kohast. Settes peituva info korrektseks interpreteerimiseks tuleb esmalt mõista sette kujunemise ajalis-ruumilist dünaamikat ja sedimentatsiooniprotsessi tervikuna. Sette kujunemist mõjutavad mitmed tegurid, millest väikejärvedes võib olulisimateks pidada järvenõo ja settepinna topograafiat ja järve kuju ning suurust. Käesolevas artiklis on rekonstrueeritud Lõuna-Eestis asuva Väike Juusa järve nõo arengulugu Holotseenis ja koostatud kolmemõõtmelised digitaalsed kõrgusmudelid ajaperioodide 9000, 8000, 4000 ning 2000 aastat tagasi ja tänapäeva kohta. Kõrgusmudelite abil on võimalik järvenõo arengudünaamikat detailsemalt vaadelda ja leida settimisrežiimi muutused erinevatel ajahetkedel. Tulemused kinnitavad, et sama järve tuleb ajas tagasi minnes käsitleda erineva veekoguna (paleojärvena), kus valitsenud settimistingimused võisid täiesti erinevad olla. Näiteks võis uuritud Väike Juusa järves akumulatsiooniala ulatus varieeruda vahemikus 6-60%, samuti muutus järve batümeetriline kõver järvenõo settega täitumise käigus kumerast nõgusaks. Sellist suurt ajalis ruumilist muutlikkust tuleb lisaks tulemuste interpreteerimisele arvesse võtta ka proovivõtukoha valikul.

Loe edasi

Koostajad ja toimetajad: Kadi Liiv ja Kait Antso
Tallinn 2010

Keskkonnaseire 2009 on iga-aastane elektrooniline keskkonnaseire ülevaade, mis keskendub 2009. aasta keskkonnaseire tulemuste tutvustamisele.

Keskkonnaseire veebiväljaande eesmärk on anda lihtsalt, lühidalt ja laiale kasutajaskonnale mõeldes ülevaade keskkonnaseire tulemustest, võimaldades läbi viidete huvilisel jõuda teda huvitava teema või valdkonna lisainfoni.

Ülevaade on jaotatud temaatilisteks osadeks, järgides riikliku keskkonnaseire programmi struktuuri. Iga seire allprogrammi juures on välja toodud lühike seiretulemuste üldhinnang ning tähelepanuväärseimad punktid.

Kalastiku, kalaliikide ja kalamajanduse temaatikat käsitletakse kolmes osas: 

• siseveekogude seire - käsitletakse jõgede hüdrokeemilist seiret, Peipsi järve ning Narva veehoidla hüdrokeemilist ja -bioloogilist seiret, väikejärvede seiret,
• rannikumere seire - tähelepanu all on rannikumere eutrofeerumine ning ohtlike ainete seire rannikumeres,
• eluslooduse seire - vaadeldakse liikide seiret, sealhulgas rahvusvahelise tähtsusega kalaliiki – vingerjat.

Täismahus ülevaade on leitav SIIN (fail on mahukas, seetõttu võib allalaadimine natuke aega võtta).