Valmis ingliskeelne tõlge raamatust "Eesti kalamajandus 2010".

Yearbook "Estonian Fishery 2010" provides an overview of Estonian fish stocks and highlights key trends in the Estonian fishery over the period 2005-2010.

Yearbook „Estonian Fishery 2010"

Estonian Fishery 2010 compiled by Fisheries Information Centre (Department of Fish Biology and Fisheries of the Estonian Marine Institute, University of Tartu) provides an overview of our fish stocks and highlights key trends in the Estonian fishery over the period 2005–2010. The book is meant for anyone who wishes to have an overview of the status of Estonian fishery – status of fish stocks, landings, aid etc. Under scope are distant-water fishery, Baltic Sea fisheries (including Baltic trawling and coastal fishery), inland fisheries (fisheries in Lake Võrtsjärv and Lake Peipsi). Included are also recreational fisheries, aquaculture, fisheries aid and larger scientific projects.

Head of Fisheries Information Centre, Toomas Armulik, has stated, Fishery has been greatly influenced by the overall decline in fish stocks, including those of the Baltic Sea, over the last decade.

In a situation where fish stocks cannot be expected to increase significantly in the near future and first sale prices have remained relatively stable for most fish species for many years, while the prices of a number of expenditure items (fuel, energy, labour costs etc.) are on the rise, fishermen face a choice of increasing fishing efficiency by providing added value to the catch, or giving up fishing altogether.

Indeed, the number of people involved in fishing has declined remarkably over the past five years, with the number of those for whom fishing is the only source of income decreasing gradually.

The activities of the Fisheries Information Centre will take place in the framework of the operational programme of the European Fisheries Fund (EFF) 2007-2013, under the activities of “Other joint actions” of Measure 3.1, “Collective actions”.

Allikas: Maamajanduse Infokeskus, kalandusvõrgustik
2010

Käsiraamat "Püügist müügini" on mõeldud kalakäitlejatele, eesmärgiga aidata paremini mõista ja aru saada paljude erinevate õigusaktide nõuetest, mis on esitatud kala käitlemisele ning julgustada tegelema Eesti vetest püütud kala väärindamisega.

Allikas: Euroopa Keskkonnaagentuur
Luksemburg, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2011

EKA Signaalid on Euroopa Keskkonnaameti (EKA) iga-aastane väljaanne, mis sisaldab ülevaatlikke lugusid järgneva aasta jooksul nii keskkonnapoliitilistel kui ka laiema avalikkuse huviorbiidis olevatel teemadel. Koos oma võrgustikuga jälgib EKA keskkonda kõigis ameti 32 liikmesriigis.

Väljaandes Signaalid 2011 tuuakse näiteid uuendustegevusest, mis aitab hajutada ettekujutust, et oleme passiivsed kõrvaltvaatajad.

Väljaandes Signaalid 2011 kajastatakse ka kalanduse temaatikat.

Euroopa ressursikasutuse suurenev mõju

Euroopa majanduslik areng ja jõukus sõltub suuresti loodusvaradest. Me vajame rohkem ressursse, kui neid kohapeal olemas on, ja sõltume üha enam mujal maailmas leiduvatest loodusvaradest. Üle 20% Euroopas kasutatavast toorainest on imporditud. Kaudselt kasutame toorainet veelgi rohkem, sest impordime ka valmistooteid.

Imporditud on ka üle poole ELis tarbitavatest kalatoodetest. Oleme oma kalavarud juba ammendanud ning nüüd teeme sedasama mujal maailmas.

Kui looduse hüved vähenevad

Loodusvarade kasutamine on seotud paljude keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majanduslikke aspekte käsitlev uuring (The economics of ecosystems and biodiversity – TEEB), mis on üks selle valdkonna peamisi analüüse, heidab valgust seostele bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja vaesuse vahel.

Uuringu TEEB käigus püüdsid teadlased kindlaks teha neid, kes saavad vahetult kasu paljudest ökosüsteemide hüvedest ja bioloogilisest mitmekesisusest. "Vastus sellele küsimusele," kirjutab ÜRO Keskkonnaprogrammi rohelise majanduse algatuse juht Pavan Sukhdev, "kõlab järgmiselt: need on peamiselt vaesed." Kõige rohkem on mõjutatud sellised elatise teenimise viisid nagu elatuspõllumajandus, -loomakasvatus, -kalandus ja mitteametlik metsandus – neist sõltub enamik maailma vaeseid (EÜ, 2008).