Uudised

Nõuded ja piirangud

Nõuded ja piirangud

Kala töötlemine ja turustamine

Kala töötlemisel on Eestis pikaajalised traditsioonid, mereriigina on meile iseenesest mõistetav, et toidulauale jõuab vähemalt rahvuskala räim, järveäärsetest piirkondades on kättesaadavam latikas. Töönduslikumalt hinnalisemad kalad nagu koha ja ahven satuvad eestlaste toidulauale harvem, seda peaasjalikult seetõttu, et ekspordiartiklina on nad hinnalisemad.

Kala töötlemisega tegelevate üksuste arv on viimastel aastatel näidanud mõningast langustrendi. Veterinaar- ja Toiduameti tunnustatud kalakäitlemisettevõtete loetelu on leitav siit.

Kalatöötlemisettevõtete abistajaks on 1995. aastal loodud mittetulundusühing Eesti Kalaliit, kelle missiooniks on kalanduse kui majandusharu arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise- ja välisturgudel.

Kuigi tööstuste peamisteks ekspordiartikliteks on koha- ja ahvenafilee ning külmutatud räim, valmistavad paindlikumad ettevõtted võimalusel tooteid ka teistest liikidest, nt haug, latikas, angerjas, vimb ja särg, mille sihtrühmaks on kohalik tarbija.

Lisaks terve, st ümarkala väljamüügile turustatakse ahvenat ja koha enamasti fileena (sh nii nahaga kui nahata, nii jahutatult kui ka külmutatud kujul). Räime ja kilu eksporditakse külmutatult, nn briketina, kuid ka vürtsisegus preservina. Harvem müüakse koha ja räime ka rümbana.

Siseturu osaks ongi kujunenud vähem väärtuslikud liigid nagu vimb, latikas, haug, kiisk, särg ja paljud teised. Nende liikide paremaks turustamiseks antakse neile sageli lisandväärtust nt suitsutamise, soolamise ja kuivatamise teel.

Kutseline püük

Kutseline püük (KPS §13)

Kutselise kalapüügi vahenditega (õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised) tohib kalapüügiloa alusel siseveekogudel, piiriveekogudel, merel, Eesti Vabariigi majandusvööndis või väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal võib Eesti Vabariigist sõltumata omandatud püügivõimalusi kasutada vaid juhul, kui see ei ole vastuolus Euroopa Liidu nõuetega.

Õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba:

  1. Kalalaeva kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks kutselise kalapüügi vahenditega merel kuni Eesti Vabariigi majandusvööndi välispiirini, väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, kui kalapüügiõiguse seal tagab riik, või avamerel.
  2. Kaluri kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks, välja arvatud lestapüük, kutselise kalapüügi vahenditega merel kuni 20 m samasügavusjooneni, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Narva jõel ja Narva veehoidlal või siseveekogul. Kaluri kalapüügiluba lestapüügiks annab õiguse lesta püüda merel, sõltumata mere sügavusest.

Kutseliseks kalapüügiks võib kasutada kalalaevade riiklikku registrisse kantud kalalaeva, millel on kehtiv kalalaevatunnistus.

Kalalaevade riiklikus registris rühmitatakse kalalaevad alajaotustesse (kalalaevastiku segment) nende üldpikkuse, püügipiirkonna, kasutatavate püüniste ja püütavate kalaliikide järgi. Segmendid jaotavad kutselise kalapüügi nelja rühma: siseveekogud (ehk püük siseveekogudel), Läänemeri alla 12m (ehk Läänemere rannapüük), Läänemeri 12m ja üle selle (ehk Läänemere traalpüük) ja meri, v.a. Läänemeri 24m ja üle selle (ehk kaugpüük).

Kalapüügivahendid

Vaata lubatud kalapüügivahendite loetelu ja kirjeldust

Harrastuspüügivahendid (Kalapüügiseadus § 11 lg 3):

1) spinning, vedel, sikuti, lendõng, põhjaõng (krunda ehk tonka), und, käsiõng ja rohkem kui üks lihtkäsiõng;
2) harpuunipüss ja harpuun;
3) räimeõng (tohib kasutada merel – Kalapüügiseadus § 11 lg 4);
4) nakkevõrk;
5) kuni 100 konksust koosnev õngejada. Püsiasustusega väikesaare püsielanikul on lubatud kasutada kuni 300 konksust koosnevat õngejada;
6) kuurits;
7) liiv;
8) vähinatt ja vähimõrd.

Nakkevõrgu, õngejada, kuuritsa ja liivi kasutamisel tuleb arvestada samade kitsendustega, mis on nendele püügivahenditele kehtestatud kutselisel kalapüügil (Kalapüügiseadus § 11 lg 42), st vastavalt § 17 lg 1 ning § 19 lg 3 ja 4.

 

§ 17. Kalapüügi ja veetaimede kogumise eeskiri (edaspidi kalapüügieeskiri)

(1) Kalapüügikorra kõigil veekogudel ja veetaimede kogumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus kalapüügieeskirjaga.

(2) Kalapüügieeskirjaga sätestatakse:
1) kalapüügi keeluajad ja -alad;
2) kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused;
3) püügivahendite ja -viiside piirangud ja nõuded;
4) püügivahendite loetelu ja kirjeldus;
5) püütud kalade veekogus püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendite ja püügivahendite tähistamise nõuded;
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]
6) metoodika kala liigilisuse ja alamõõdulise kala osakaalu määramiseks saagis.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]

(3) Kaaspüük käesoleva seaduse tähenduses on püügiloaga lubatud kalaliigi kõrval püünisesse sattunud ja väljapüütud alamõõdulised kalad või teised kalaliigid.

(4) Vabariigi Valitsus jõustab ahvusvahelistest lepingutest tulenevad nõuded ja piirangud kalapüügile väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal Eesti liputunnistusega laevadele niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid või rahvusvahelised lepingud.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

 

§ 19. Kalapüügi kitsendamine

(1) Kalapüüki reguleeritakse kalapüügieeskirjaga ning püügimahtude, lubatud püügivahendite liikide ja püügivahendite arvu ning lubatud püügipäevade arvu või kalalaevade arvu kehtestamisega, arvestades rahvusvahelisi lepinguid ja Eesti seadusi.

(2) Kalapüügikitsenduste aluseks on teadusuuringud ja kalapüügi statistilised andmed.

(3) Kalavarude ohustatuse korral kehtestab keskkonnaminister kalakaitse- ja teadusasutuste ettepanekul ajutised püügikitsendused. Kalakaitse- ja teadusasutuse ettepanek ei ole vajalik, kui püügikitsendus tuleneb rahvusvahelisest lepingust või selle on rahvusvahelise lepingu alusel määranud kalapüüki reguleeriv rahvusvaheline organisatsioon.

(31) Keskkonnaminister võib käskkirjaga ajutiselt kehtestada kalade kudemise või suguküpsuse mitte saavutanud kalade kaitseks kalapüügi keeluajad kalaliikide või püügivahendite kaupa. Käskkiri tehakse avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja see hakkab kehtima järgmisel päeval pärast avaldamist. Käskkiri avalikustatakse viivitamata ka Keskkonnaministeeriumi veebilehel ning teave ajutiste püügikitsenduste kohta edastatakse suurematele erialaliitudele.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

(4) Kui rahvusvahelisest lepingust tuleneb vajadus nõudeid kalapüügile korduvalt või ajutiselt muuta, võib Vabariigi Valitsus selle õiguse delegeerida keskkonnaministrile.

(5) Keskkonnaminister võib keelata kalaliigi lossimise, merel ümberlaadimise, pardal hoidmise või vastuvõtmise, kui selle kalaliigi püük on keelatud.

(6) Kui veeala kohta kehtestatud kutselise kalapüügi võimalused või käesoleva seaduse § 134 lõigete 32 ja 33 alusel kehtestatud aastane lubatud saak on ammendunud 90 protsendi ulatuses, peatab põllumajandusminister sellel veealal kutselise kalapüügi. Kutselise kalapüügi võib peatada ühe või mitme maakonna, püsiasustusega väikesaare, püügivahendi, kalaliigi ja käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud kalapüügiloa osas.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

(61) Põllumajandusminister peatab kutselise kalapüügi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel käskkirjaga, mis tehakse avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Käskkiri hakkab kehtima järgmisel päeval pärast selle avaldamist. Käskkiri avalikustatakse viivitamata ka Põllumajandusministeeriumi veebilehel ning teave kalapüügi peatamise kohta edastatakse suurematele erialaliitudele, mis ühendavad kutselise kalapüügiga tegelejaid.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

(62) Põllumajandusminister võib kutselise kalapüügi uuesti avada veealal, kus kalapüük käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt peatati, pärast kalapüügiga seonduvate andmete laekumist, kui nende andmete kohaselt ei ole kutselise kalapüügi võimalused või käesoleva seaduse § 134 lõigete 32 ja 33 alusel kehtestatud aastane lubatud saak 100 protsendi ulatuses ammendunud. Kutselise kalapüügi võib uuesti avada määratud tähtajaks ning ühe või mitme maakonna, püsiasustusega väikesaare, püügivahendi, kalaliigi ja käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud kalapüügiloa osas. Kutselise kalapüügi uuesti avamise käskkiri tehakse avalikult teatavaks ja avalikustatakse käesoleva paragrahvi lõikes 61 sätestatud korras.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

(7) Kui Euroopa Liidu määruse kohaselt on vajalik määrata sadamad, kus on lubatud laevalt kala lossida või ümber laadida, määrab need keskkonnaminister.
[RT I 2008, 19, 133 - jõust. 23.05.2008]

Kalapüügivahendid

Vaata lubatud kalapüügivahendite loetelu ja kirjeldust

Kala- ja veetaimevaru kaitse ja kasutamise üldnõuded

§ 9. Kalapüügieeskiri (edaspidi kalapüügieeskiri)

 (1) Kalapüügieeskirja, mis näeb ette kalapüügikorra kõigil veekogudel, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (2) Kalapüügieeskirjaga sätestatakse:
 1) kalapüügi keeluajad ja -alad ning veekogus kalade püügijärgse hoidmise keeluajad;
 2) kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused, sealhulgas kaaspüügi lubatud määrad;
 3) püügivahendite ja veekogus kalade püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendite ning püügiviiside nõuded ja kasutamise piirangud;
 4) püügivahendite loetelu ja kirjeldus;
 5) püügivahendite ja veekogus kalade püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendite tähistamise ning märgistamise, sealhulgas vajaduse korral elektroonilise märgistamise nõuded ja nende vahendite asukoha kindlaksmääramise nõuded;
 6) saagis kalaliikide ja alamõõdulise kala osakaalu määramise metoodika.

 (3) Rahvusvahelisest lepingust tulenevad kalapüügi nõuded ja piirangud väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal Eesti merelaevatunnistusega laevale, kui seda ei reguleeri ELi õigusaktid või rahvusvahelised lepingud, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 11. Kalapüügiõiguse teostamise üldised kitsendused

 (1) Kalapüügikitsendus kehtestatakse kalakaitse- või teadusasutuse ettepanekul teadusuuringute ja kalapüügiga seotud statistiliste andmete alusel. Kalakaitse- või teadusasutuse ettepanek ei ole vajalik, kui püügikitsendus tuleneb rahvusvahelisest lepingust või ELi õigusaktist või selle on rahvusvahelise lepingu alusel määranud kalapüüki reguleeriv rahvusvaheline organisatsioon.

 (2) Kalavaru ohustatuse korral kehtestab ajutised püügikitsendused valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (3) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust võib kalade kudemise ajal või suguküpseks arenemata kalade kaitseks kehtestada ajutiselt kalapüügi keeluajad kalaliikide või püügivahendite kaupa valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Käskkiri tehakse teatavaks Ametlikes Teadaannetes ja see hakkab kehtima järgmisel päeval pärast avaldamist, kui käskkirjas ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamise tähtpäeva. Käskkiri avalikustatakse viivitamata ka ministeeriumi veebilehel ning teave ajutiste püügikitsenduste kohta edastatakse elektroonilisel teel kutselise kalapüügiga tegelejaid ühendavatele erialaliitudele.

 (4) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust, kui Euroopa Komisjon sulgeb nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 104 lõike 1 kohaselt ajutiselt kalapüügi ja osutub vajalikuks kehtestada Eestis ajutine kalapüügikitsendus, võib asjakohase püügikitsenduse kehtestada valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Käskkiri tehakse teatavaks Ametlikes Teadaannetes ja see hakkab kehtima järgmisel päeval pärast avaldamist, kui käskkirjas ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamise tähtpäeva. Käskkiri avalikustatakse viivitamata ka ministeeriumi veebilehel ning teave ajutise püügikitsenduse kohta saadetakse elektroonilisel teel kutselise kalapüügiga tegelejaid ühendavatele erialaliitudele.

 (5) Kui rahvusvahelisest lepingust tuleneb vajadus nõudeid kalapüügi kohta korduvalt või ajutiselt muuta, võib Vabariigi Valitsus delegeerida selle õiguse valdkonna eest vastutavale ministrile.

 (6) Valdkonna eest vastutav minister võib keelata määrusega teatud kalaliigi lossimise, merel ümberlaadimise, pardal hoidmise või vastuvõtmise, kui selle kalaliigi püük on keelatud.

 (7) Kui ELi määruse kohaselt on vaja määrata sadamad, kus on lubatud laevalt kala lossida või ümber laadida, kehtestab need valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (8) Kui merel kala ümberlaadimine, vastuvõtmine, töötlemine, mitme laeva ühine kalapüük või lossimine võib ELi õigusaktidest tulenevalt toimuda ainult loa alusel, määrab loa andja Vabariigi Valitsus määrusega.

 (9) Vabariigi Valitsus või selleks volitatud minister võib vajaduse korral kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud loa andmise korra ja loa vormi

 

Lisainfo

canakkale canakkale canakkale truva search canakkale vergi mevzuati bagimsiz denetim bagimsiz denetim web security ozurluler bilisim teknoloji sgk bagimsiz denetim bagimsiz denetim