Valmis uuringu "Peipsi-Pihkva järve koha kudealade osatähtsuste ja rännete välja selgitamine majandamiskava optimeerimiseks ja varu suurendamiseks" aruanne.
Projekti eesmärk
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada Peipsi-Pihkva järve kohasaakide päritoluline struktuur ja rändemustrid kasutades selleks otoliidi mikrokeemia ning akustilise telemeetria meetodeid. Päritolu all mõistetakse siinkohal koha sünniveekogu või selle piirkonda. Rändemustrite all mõistetakse siinkohal uuritavate isendite liikumist eri veekogude või nende osade vahel.
Projekti tulemus
Emajões ja Pedaspää lahes koorunud kohade osakaal oli analüüsitud Peipsi, Lämmi ja Pihkva järve kohasaakide hulgas väike.
Analüüsitud kohasaakides domineerisid (käesoleva töö kontekstis) tundmatud otoliidi keemilised sõrmejäljed. Hetke teadmiste järgi viitasid teadmata päritoluga kohade keemilised sõrmejäljed selgelt nende isendite järvelisele päritolule, mida iseloomustasid üldiselt Peipsi-Pihkva järvele omased madalad 87Sr:86Sr ja kõrged Sr:Ca näidud.
Kuna teadaolevalt eelistab koha kudemiseks taimestikuvaeseid, liivaseid-kiviseid, aeglase veevooluga alasid (Erm jt. 2003), siis tõenäoliselt asuvad Peipsi-Pihkva järves kohale sobilikud kudealad lahesoppides, mis on piisavalt varjatud ja liigendatud. Peipsis on sellisteks aladeks Pedaspää laht Eesti poolel ning Raskoppeli laht Venemaa poolel.
Akustilise telemeetria andmed näitasid, et Peipsi-Pihkva järves elav koha on väga liikuv ja vajadusel võimeline kiiresti läbima suuri vahemaid.
Käesoleva töö tulemused näitasid, et osa Peipsi ja Lämmijärve kohad siirduvad kevadel kudema Pihkva järve (ja/või sinna suubuvatesse jõgedesse) ning vähemal määral võib toimuda ka vastupidine kuderänne lõuna poolsetest järve osadest Peipsi järve.
Akustilise telemeetria andmete põhjal saab öelda, et koha kalanduslik suremus Peipsi-Pihkva järves on tõenäoliselt kõrgem, kui varem hinnatud.
Käesoleva töö tulemuste ja muude andmete põhjal tuleb tõdeda, et Peipsi-Pihkva kohavarude majandamine pole üldse lihtne ülesanne. Juba ainuüksi looduslike tegurite varieeruvus tingib selle, et koha põlvkonnatugevus võib tugevalt kõikuda.
Kuna Peipsi-Pihkva järve kohavaru on languses ning hetkel mõõduka ja halva vahepealses seisus (Vaino 2022), siis tuleks arutada selle üle mida me saaks kohavaru jaoks reaalselt teha, et varu olukord ja saagid ei halveneks veelgi.
Arvestades, et käesolevas töös ei õnnestunud koguda ühtegi samasuvist koha Venemaa poolelt ning akustilise telemeetria valim oli samuti piiratud, on käesoleva töö puhul tegemist pilootuuringuga, millele peaks tulevikus kindlasti järgnema suuremamahulisem kompleksuuring koha rännete ja päritolu täpseks kaardistamiseks.
Töö vastutav täitja oli Mehis Rohtla ja käesoleva aruande koostamisel osalesid lisaks veel Roland Svirgsden, Väino Vaino ja Elor Sepp.
Töödes osalesid: Roland Svirgsden, Mehis Rohtla, Elor Sepp, Mari-Liis Põlme, Lauri Saks, Väino Vaino ja Vello Peedimaa.
Tartu ülikooli Eesti mereinstituut 2022
