Aastaraamat "Keskkonnajärelevalve 2011" (Keskkonnainspektsioon, 2012)

Allikas: Keskkonnainspektsioon
Tallinn 2012

 

Ilmus traditsiooniline kokkuvõte Keskkonnainspektsiooni möödunud aasta tegemistest ja keskkonnajärelevalve tulemustest.

Lisaks statistilistele andmetele leiab aastaraamatust ülevaate erinevate keskkonnavaldkondade probleemidest ja õigusrikkumistest. Selleks, et keskkonnajärelevalve olemust mõistetavamaks muuta, oleme lisanud raamatusse ka näiteid olulisematest ja enim tähelepanu pälvinud juhtumitest.

 

Kalastikku ja kalandust käsitleva temaatika ülevaade

Keskkonnainspektsioon sai uurimisasutuseks (lk 9)

2011. aasta veebruaris kuulutas president Toomas Hendrik Ilves välja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse, millega anti  keskkonnainspektsioonile uurimisasutuse staatus ja õigus alates 1. septembrist 2011 menetleda keskkonnaalaseid kuritegusid.

2011. aasta lõpu seisuga oli inspektsioonil menetluses 21 kriminaalasja. Nelja kuuga, see tähendab septembrist detsembrini olime kahe asja uurimisega nii kaugele jõudnud, et edastasime materjalid prokuratuurile. Ühes nimetatud juhtumis, mis oli seotud alamõõduliste kalade püügiga, tegi Pärnu maakohus juba 2012. aasta veebruaris ka süüdimõistva otsuse. Kohus mõistis Pärnu lahel alamõõdulisi kohasid püüdnud kaks kutselist kalurit süüdi, määrates ühele 507 ja teisele 240 euro suuruse rahalise karistuse. 126 alamõõdulise koha püügiga tekitatud keskkonnakahju 5700 eurot tuli süüdlastel solidaarselt hüvitada.

Valdkondlikud nõukojad (lk 10)

Keskkonnainspektsioon viib igal aastal läbi riskide hindamise, millest selguvad kriitilisemad valdkonnad ja probleemid, millele tuleb järelevalve korraldamisel enim tähelepanu pöörata. Samas leidsime, et pikemate eesmärkide seadmiseks oleks meil vaja sisendit ka väljastpoolt, see tähendab kuulata teiste ametkondade ja keskkonnaekspertide arvamusi järelevalve prioriteetide seadmisel, et suunata järelevalve ühiskonna ootustele vastavatesse valdkondadesse.

2011. aasta septembris kutsuski inspektsioon kokku valdkondlikud nõukojad. Keskkonnainspektsiooni töökorraldusest lähtuvalt on järelevalvevaldkonnad jaotatud kolmeks: keskkonnakaitse, looduskaitse ja kalakaitse valdkondadeks. Sellele vastavalt moodustati ka kolm nõukoda. Nendesse kuuluvad meie peamiste koostööpartnerite, teadlaste ja keskkonnakasutajate katusorganisatsioonide esindajad.

Kalakaitse nõukoda:
• Keskkonnaministeerium
• Põllumajandusministeerium
• Maksu- ja Tolliamet
• Veterinaar- ja Toiduamet
• Politsei- ja Piirivalveamet
• Eesti Kalaliit
• Eesti Kalurite Liit
• Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit
• Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut
• Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskus
• Harrastuspüügiklubide ümarlaud
• Riigikogu keskkonnakomisjon

Nõukojad on koos käinud poole aasta tagant ja seniste kokkusaamiste põhjal võib öelda, et ühiselt arutades tekib laiem "pilt" ning hakkame ka ise asju teise nurga alt vaatama. Otsest praktilist tulu loodame 2012. aasta riskide hindamisel, kuhu tahame ka nõukojad kaasata ning riskide maandamistegevused plaanime nii arengukava järgmistesse perioodidesse kui 2013. aasta järelevalve tööplaani.

Keskkonnajärelevalve (lk 11)

Keskkonnaprobleemide lahendamised muutuvad aasta aastalt keerukamaks: kui varasemalt oli suhteliselt lihtne lahendada ühe prügikoorma loodusesse jätmise juhtumit või loata kalapüüdjat tabada, siis järjest rohkem tuleb ette juhtumeid, kus juba rikkumise tuvastamine nõuab keerukaid ja kalleid uuringuid või ekspertiise ning seejärel ka süüdlase tabamine või süü tõestamine.

Kalakaitses on oluline selguseta kuuluvusega püügivahenditega võitlemine, kudeaegade ja -kohtade parem kaitse, tasakaalu leidmine kutseliste ja harrastuspüüdjate kontrolli vahel.

Nende probleemide lahendamisse panustame lähiaastatel enim ressurssi ning seetõttu peame mõne teise valdkonna pealt töömahtu tagasi tõmbama. Samas usume, et probleemsematele lõikudele tähelepanu suunamisel paraneb keskkonnavaldkonna õiguskuulekus ja paraneb ka loodusseisund ning meie kõigi elukvaliteet – olgu selleks kas paremad rändeteed meie kaladele, rohkem kala kalameestele, puhtam õhk tööstuspiirkondades või õiglane konkurents metsa-, jäätme- ja kalamajanduses.

Oleme varasemast rohkem hakanud tegelema ennetus- ja teavitustööga, mis aitab keskkonnaohtlikku tegevust ja suuremaid kahjusid ära hoida. Plaanipärase kontrollimise kõrval saadame märgukirju ja meeldetuletusi, et asjaga seotud isikud saaksid oma tegevuse seadusega kooskõlla viia või oskaksid vajalikele momentidele tähelepanu pöörata. Siinkohal võib näitena tuua pakendiettevõtjatele saadetud märgukirja või kalastajatele suunatud teateid, tuletamaks meelde keeluaegasid ja sellega seotud püügipiiranguid.

Paisude kontroll (lk 13)

Paisude ja paisutamise teema on keeruline, sest siin ristuvad looduskaitsjate, ettevõtjate ja paisuomanike huvid. Paisutamiseks loetakse inimtegevuse mõjul veekogu tõkestamist, millega tõstetakse looduslikku veetaset rohkem kui 0,3 meetrit ning selleks tegevuseks on vaja luba.

Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi järgi tuleb vooluveekogudel tagada kalade kaitse ja setete vaba liikumine, selleks tuleb veekogudele rajada kalade läbipääsud. Lõhejõgedel peavad läbipääsud olema rajatud 2013. aastaks, ülejäänud jõgedel 2015. aastaks.

Eelinfo kohaselt oli nn lõhejõgedel (ehk lõhe, jõe- ja meriforelli ning harjuse kudemis- ja elupaikadena tuntud veekogudel) umbes 170 paisu, millest ligi pooltel puudus nõutav vee-erikasutusluba.

Keskkonnainspektsioon saatis kõigile teadaolevatele paisuomanikele märgukirja, milles selgitas loa taotlemise korda ning toetuse taotlemise võimalusi. Paisuomanikel oli võimalik taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetust vooluveekogu seisundi parandamiseks ja veeseadusest tulenevate nõuete täitmiseks.

Märgukirjale reageerisid paljud – küsiti täpsustusi nii meilt, Keskkonnaametilt kui ka Keskkonnaministeeriumilt. Samuti suurenes Keskkonnaametile laekuvate vee-erikasutusloa taotluste arv.

Vorstid, kalad ja rotid ehk ebaharilikud leiud looduses (lk 16)

2011. aasta suvel avastas juhuslik möödasõitja Pärnamäe kalmistu tagant metsast roiskunud ja haisva räimehunniku. Ehkki seegi kord asitõendid ja pealtnägijad puudusid, õnnestus inspektoritel süüdlane operatiivselt tuvastada. Inspektoreid aitas hea vaist ja info vahetus.

Süüdlaseks osutus Harjumaal tegutseva kalatöötlemisettevõtte töötaja, kellele määrati selle mõtlematu teo eest 600 eurot trahvi. Tegemist ei olnud küll keskkonnaohtlike jäätmetega, kuid ka loomseid jäätmeid tuleb käidelda nõuetekohaselt. Roiskunud kalahunniku koristas Viimsi vald koostöös maaomanikuga ja on meie andmetel asunud süüdlaselt ka koristuskulusid välja nõudma.

Kalakaitse valdkond (lk 26-30)

Kalakaitse lähiaja prioriteedid
• Olla informeeritud Eestisse toodavatest kalapartiidest ja siseturul olevatest kalakogustest – koostöö Veterinaar- ja Toiduametiga ning Maksu- ja Tolliametiga.
• Järelevalve veekogudel kalade kudeaegadel.
• Infosüsteemide ja andmete kontrollisüsteemi arendamises osalemine koostöös Põllumajandusministeeriumiga.
• Kutseliste kalurite senisest süsteemsem kontroll.
• Ebaseadusliku püügitegevuse ennetamine ja tõkestamine – riskipõhine kontroll veekogudel, selguseta kuuluvusega püügivahendite eemaldamine.
• Kalakäitlemisettevõtete kontrollimine koostöös Veterinaar- ja Toiduameti ning Maksu- ja Tolliametiga.
• Loode-Atlandi kalapüügiorganisatsiooni (NAFO) ja Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni (NEAFC) aladel Eesti poolse järelevalve tagamine.

Rahvusvaheline koostöö (lk 33-34)

Rahvusvaheline koostöö on muutunud järjest praktilisemaks ja igapäevasemaks. Euroopa Liidu liikmesriigina anname oma panuse ühistesse kontrolloperatsioonidesse nii Läänemere ja Loode-Atlandi kalapüügiorganisatsiooni (NAFO) kalapüügi järelevalves kui ka merereostuste avastamisel ja süüdlaste leidmisel. Samuti osaleme Euroopa Liidu koostöövõrgustike ja ühenduste tegevuses, nagu IMPEL (eluta loodusega seotud küsimustega) ja GreenForce (eluslooduse, v.a kalapüügijärelevalve).

Keskkonnaprobleemid on tihti piiriülesed ning nende ennetamine või lahendamine eeldab head koostööd ja infovahetust. Tihedamad kontaktid on muidugi meie lähinaabritega.

1313 ehk avalikkuse roll keskkonnarikkumiste avastamisel ja ennetamisel (lk 35-37)

Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313 saab ööpäevaringselt edastada teateid keskkonnaprobleemide ja õigusrikkumiste kohta.

Suure osa teadetest moodustasid kalapüügi eelteated. Kehtiva korra kohaselt on Läänemerel püüdvate kalalaevade kaptenitel ja Peipsi järve kaluritel kohustus sadamasse tulekust ning püütud kalakogusest ette teatada, see annab inspektoritele operatiivse kontrolli võimaluse. Läänemerel püüdnud laevadelt tuli taolisi teateid 4184 ja Peipsilt 10 407.

Lisaks kalapüügi eelteadetele saabus valvetelefonile 8971 kaebust, vihjet ja infopäringut, mis puudutasid erinevaid keskkonnavaldkondi. Arvukamalt tuli teateid välisõhu probleemide, kalapüügi, veekaitse ja jäätmekäitluse kohta, vastavalt 1073, 644, 498 ja 436 teadet.

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

27

28

29

30

1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

1

2

3

4

5

6

7