Kalanduse teabekeskusel on taas rõõm esitleda meie kalamajanduse ülevaadet - aastaraamatut "Eesti kalamajandus 2017" ja nagu pealkirigi viitab, on seekord kaante vahele pandud 2017. aasta andmed. Järjekorras on see aastaraamat juba seitsmes.
Hea lugeja! Usun, et leiad nende kaante vahelt piisavalt teavet selle kohta, milline oli aasta 2017 Eesti kalanduses – majandusharus, ilma milleta ei kujutaks meie pika rannajoonega kodumaad ettegi. Ja tuletan taas meelde, et siinsete kuivade numbrite ja faktide taga on tegelikult väga paljude kaasmaalaste raske, aga vajalik igapäevatöö.
Toomas Armulik
Kalanduse teabekeskuse juhataja
Kalanduse teabekeskus jätkab juba traditsiooniks saanud aastaraamatu väljaandmist. Seekord on kaante vahele kogutud aastat 2017 iseloomustavad andmed. Olen eelmiseidki saatesõnu kirjutades tõdenud, et märkimisväärseid muudatusi pole sektoris toimunud. Ja vahest ongi parem, kui saame rääkida stabiilsusest. Teisalt oleks muidugi suurim rõõm, kui leiduks valdkondi, kus saaks teatada tohutust arenguhüppest.
2017. pandi Paldiskis nurgakivi komponenditehasele, mis on juba esimesed partiid toodangut andnud. Loodame, et selline ühiste jõududega püstitatud ja toodangut väärindav ettevõtmine tugevdab veelgi eestimaist traalisektorit. On uhke ja hea tõdeda, et traalpüügis saame end endiselt Läänemere isandateks nimetada, sest lisaks omamaisele kvoodile on eestlased ka suure osa põhjanaabrite püügikvoodi omanikud.
Rannakalanduses püsib kalurite arv suhteliselt stabiilne nii rannikul kui ka sisevetel. Peamisteks tuluallikateks on ikka ahven, räim ja koha. Kalandusettevõtetel, kel õnnestub saaki Euroopasse müüa, seisab ees ülesanne oma toodang ökomärgistada. Selline on lihtsalt turu olukord ja nii mõnigi ettevõte on selle protsessi läbinud või seda läbimas. Kuna kalandus on suuresti hooajaline tegevusala, siis kulutavad kaheksa rannakalanduse kohalikku algatusrühma palju tähelepanu ja EMKFi vahendeid just mitmekesistamisele ning toodangule lisaväärtuse andmisele. Toetusmeetmed on abiks, et rannaküla oleks endiselt elujõuline ja atraktiivne elukeskkond ka noorematele inimestele. Teame ju kõik, et kalurkond vananeb ja pole just kuigi palju neid noori hakkajaid mehi, kes tahaksid oma edasise elu siduda selle karmi ametiga.
Kui välja arvata ühe suure ettevõtte pankrot, oli 2017. aasta Eesti kalatööstusele varasemaga võrreldes vägagi edukas. Investeeringud ja kasum kasvasid. Endiselt on kalatööstus majandusharu, kus suur osa on ekspordil, aga rõõm on tõdeda, et kasvas ka koduturu osakaal.
Kalakasvatusest rääkides on kahjuks raske nimetada mingeid positiivseid muutusi. Toodangu mahus märkimisväärset kasvu ei toimunud. Aga teades, millise põrgukuumusega suvi tabas kalakasvatajaid aasta hiljem, võib ka 2017. aastaga rahule jääda ja mustemad noodid järgmisesse raamatusse jätta.
Aastaraamatu "Eesti kalamajandus 2017" saamiseks pöörduge kalanduse teabekeskusesse (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., telefon 5308 3650).
Aastaraamatud on huvilistele tasuta.
