Keskkonnaülevaade 2013 (Keskkonnaagentuur, 2014)

Allikas: Keskkonnaagentuur
Tallinn 2014

 

Keskkonnaülevaade on väljaanne, mis räägib Eesti keskkonnaseisundist ja keskkonnale avaldatavast survest.

Keskkonnaülevaade ilmub iga nelja aasta järel. Säilitamaks aegridade kergesti jälgitavuse ning võrreldavuse, on käesolev keskkonnaülevaade üles ehitatud ja kokku pandud sarnaselt eelmistega. Keskendutakse küll viimasele neljale aastale, kuid mitmes kohas on aegread pikemad, et trende paremini välja tuua.

Loe edasi

Väljaande peatüki "Loodusvarad ja nende kasutamine" (nr 2) alapeatükis "Kalandus" käsitletakse kalavarude olukorda Läänemeres ja siseveekogudes, kaugpüügil (Atlandi ookeanil) püütavate liikide olukorda, kalapüüki ja püügivõimsust ning kalavaru taastootmist.

Kokkuvõttes tõdetakse, et üks suuremaid probleeme on vee reostamine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja hüdromorfoloogilised tingimused (maaparandus, veekogude tõkestamine paisudega ja voolurežiimi muutmine).
Eesti 16 rannikuveekogumist ei ole väga heas sisus ükski kogum, heaks on hinnatud saartest läände jäävad Hiiu madala ja Kihelkonna lahe rannikuveekogumite ökoloogiline seisund, halvas seisus on Haapsalu laht, ülejäänud on hinnatud kesiseks. Pinnaveekogudest näitavad Peipsi ja Pihkva järve ökoloogiline seisund jätkuvalt halvenemise märke. Narva veehoidla seisund on hinnatud kesiseks, Võrtsjärve seisund aga heaks.
Väikejärvede seisund on enamjaolt hea.
Viimastel aastatel rajatud ja rekonstrueeritud reoveepuhastite tõttu on Eesti jõgede veekvaliteet paranenud.

Läänemere avaosa räimevaru on hakanud taas suurenema.
Looduslik lõhevaru on Läänemeres ikka madalseisus ja püük tugineb peamiselt kalakasvandustele.
Rannikumere tähtsamad liigid on ahven, koha ja meritint, kelle varu olukorda ei saa hinnata heaks.

Läänemeres on dioksiinide sisaldus kõrge ennekõike rasvates kalades (lõhi, räim, jt).

Sisevete kalapüük tugineb peamiselt Peipsi ja Võrtsjärve kalapüügile ning sealsed varud on üldiselt stabiilsed.

Eestis on registreeritud umbes 75 kalaliiki (ptk 7 Loodulik mitmekesisus). Eesti kaladest 9% ehk seitse liiki on kaitse all.


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30

1

2

3

4

5