Põllumajandusministeeriumi tellimusel anti välja Euroopa Kalandusfondist rahastatavaid meetmeid tutvustav trükis „Euroopa Kalandusfondi toetused“.

Euroopa Kalandusfond (EKF) loodi Euroopa Komisjoni juurde jätkusuutliku kalanduse toetuseks ja arendamiseks. Aastatel 2007–2013 kaasrahastab Euroopa Liit kalandustoetusi 112,8 miljoni euroga. Koos Eesti riigi poolse kaasfinantseeringuga teeb see keskmiseks aastaseks toetussummaks ligikaudu 14,7 miljonit eurot.

EKFi vahendite kasutamiseks koostas Põllumajandusministeerium Eesti kalanduse strateegia 2007–2013 ning Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava, mis said valitsuse heakskiidu 1. märtsil 2007. Euroopa Komisjon kiitis Euroopa Kalandusfondi Eesti rakenduskava aastateks 2007–2013 heaks 18. detsembril 2007.

Programmiperioodi jooksul rakendatakse EKFi Eesti rakenduskava raames kokku 14 meedet, mis jagunevad viie telje vahel:
I telg – ühenduse kalalaevastiku kohandamine,
II telg – vesiviljelus, sisevete kalandus, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine ja turustamine,
III telg – ühist huvi pakkuvad meetmed,
IV telg – kalanduspiirkondade säästev areng,
V telg – tehniline abi. 

Andres Jaanus kaitses 2011. aastal Tartu Ülikoolis väitekirja „Phytoplankton in Estonian coastal waters – variability, trends and response to environmental pressures“ (eesti k – „Eesti rannikuvete fütoplanktoni muutlikkus, trendid ja seosed keskkonnateguritega“).

Muutused fütoplanktoni kui mere ökosüsteemi ühe aluskomponendi koosseisus kutsuvad esile nii struktuurseid kui funktsionaalseid nihkeid toiduahela järgmistes lülides. Töös on analüüsitud Eesti rannikumere erinevatest osadest kogutud seireandmeid 1990-ndate algusest kuni praeguseni. Saadud tulemused fikseerivad fütoplanktoni sesoonse dünaamika põhijooned. Fütoplanktoni liigilise koosseisu aastatevahelist ja sesoonisisest varieeruvust seletatavad ühelt poolt ilmastikutingimusted ning teiselt poolt vee toitainetesisaldus. Temperatuur ja soolsus on peamised tegurid, mis kujundavad Läänemere, sealhulgas Soome lahe fütoplanktoni koosluste struktuuri ja levikut. Lühikesel ajaskaalal on looduslike ja inimtekkeliste protsesside osakaalu määramine fütoplanktoni dünaamikas keeruline, sest püsivama iseloomuga muutused leiavad aset järk-järgult ning isegi mõõdukas toitainetesisalduse kasv peegeldub liigilises koosseisus vähemärgatavalt. Fütoplanktoni ajalis-ruumiline varieeruvus tingib, et sesoonseid muutusi tuleb jälgida võimalikult väikese ajasammuga, ent samas vaatluste ja analüüsikulusid mõistlikul tasemel hoides. Traditsiooniliste meetodite kõrval saab seiret tõhustada kommertsalustele paigaldatud järelvalveta mõõtmis- ja proovikogumissüsteemide abil. Teadmised fütoplanktoni koosluste suktsessiooni ja üksikute liikide ajalis-ruumilist dünaamika kohta võimaldavad anda soovitusi seiresageduse optimeerimiseks, arvestades vetikaõitsengute esinemise ajalisi mustreid ja õitsenguvaheliste perioodide suuremat stabiilsust koosluse struktuuris. Pakutakse välja potentsiaalsed uued keskkonnaseisundi indikaatorid Läänemere põhjaosa jaoks.

Loe edasi

Valdkondlikud teadus- ja arendusasutused

Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut - kalakasvatuse osakonnas tegeletakse kalakasvatuse alase teadus- ja õppetööga.

Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskus - tegeletakse Eesti siseveekogude fundamentaal- ja rakendusuuringutega, õpetatakse üliõpilasi ning juhendatakse kraadiõppureid.

Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus - tegeletakse üldise keskkonnateadlikkuse tõstmise ja keskkonnahoidliku, säästva eluviisi kinnistamisega Eesti inimeste väärtushinnangutes.

TTÜ Eesti Mereakadeemia - tegeletakse merendusalase magistri- ja rakenduskõrgharidusõppega, merenduse rakendusuuringute ja arendustegevusega ning merendusalase täiendus- ja ümberõppega.

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut - tegeletakse mereuuringutega, uurimisvaldkondade laia spektriga kaetakse teemad merevee füüsikast bioloogiani. Suure osa tegevusest moodustab Eesti jaoks tähtsate teadusprobleemide lahendamine. Ühtlasi on mereinstituut õppebaasiks merebioloogilise suunitlusega kraadiõppele.

Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi zooloogia osakond - arendatakse zooloogia valdkonna õppe-, teadus- ja arendustegevust ning tegeletakse valdkonna rakenduslike uuringutega.

Eesti kutsesüsteem elukestva õppe teenistuses ka kalanduse ja merenduse valdkonnas

Iga töö tegemiseks on vajalik teatud kompetentsus - oskused, teadmised, sobivad isikuomadused, hoiakud ning vastav kogemus.

Koolilõpetajate ja töötajate kompetentsuse vastavusse viimiseks tööturul nõutavaga selgitab kutsesüsteem välja kutsealal erinevates rollides edukaks töötamiseks vajaliku kompetentsuse ja igale neist koostatakse vastav kutsestandard. Kutsestandardite abil luuakse võimalused kompetentsuse hindamiseks, mida nimetatakse kutse andmiseks, ning vastav välja-, täiendus- ja ümberõppe süsteem.

Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele. Loe, kuidas saab kutsesüsteem toetada sinu tegevust.

Kalanduse ja merenduse valdkonnas kehtivad kutsestandardid leiad siit.