Valmis uuringu "Ahvena ränded Liivi lahel ja Väinameres" lõpparuanne.

Uuringu peamised tulemused on:

• Märgistatud ahvenad jäid enamasti märgistamisalade lähedusse. Enamikul juhtudel (87,3% taaspüükidest, mille taaspüügiandmed võimaldasid määrata kala püüdmise täpse asukoha) jäi märgistamise ja taaspüügi koha vahekaugus alla 20 kilomeetri. Seejuures püüti koguni 77,5% ahvenatest lähemal kui 10 kilomeetrit märgistamiskohast.
• Pikim käesolevas uuringus registreeritud rändetee oli 138 km, mille läbis kolm ahvenat, kes märgistati Hiiumaal 2017 aasta sügisel ning püüti uuesti Pärnu lahest 2018 aasta kevadel. Lisaks püüti 2018. aasta kevadel Pärnu lahest kaks eelneval sügisel Matsalu lahes märgistatud ahvenat, kelle rändetee olid vastavalt 105 ja 97 km. Samuti sattusid nii Hiiumaal kui Matsalus märgistatud ahvenad püünistesse ka teiselpool Väinamerd. Teateid ahvenate rännetest Eesti merealadelt väljapoole ei laekunud.
• Eri piirkonnis märgistatud kalad sattusid taaspüükidesse ruumiliselt ja ajaliselt erinevalt. Enim liikusid ringi Matsalu lahe piirkonnas märgistatud ahvenad, seevastu Pärnu lahes märgistatud kalad püsisid märgistamiskohale väga lähedal. Samuti oli märgistamise ja taaspüügi vaheline aeg pikim Matsalu lahes märgistatud kalade puhul ja kõige lühem Pärnu lahes märgistatud kalade puhul.
• Käesolevas uuringus vaadeldud kolme peamist märgistamispiirkonda (Matsalu laht, Hiiumaa kagurannik ja Pärnu laht) asustavad ahvenad moodustavad omavahel väga nõrgalt rännete kaudu seotud eraldiseisvad varuühikud.
• Käesolevas uuringus käsitletud märgistamispiirkonnad (eelkõige Matsalu laht, Hiiumaa kagurannik ja Pärnu laht) valiti esindama just teadaolevaid olulisi ahvena kudekarju. Arvestades ahvenatel ilmnenud tugevat koelmutruudust, saadi veelkord kinnitus kudealade olulisusele. Samas viitas taaspüükide mõningane hajuvus, et lühemaid toitumisrändeid võtavad ahvenad ette ka Väinamere piires ning liiguvad ka läbi Väinamere väinade kõrvalolevatele merealadele.
• Kutselised kalurid teatasid 356-st (88,3 %) ja harrastuspüüdjad 22-st (5,5%) märgisega püütud ahvenast. Märgistatud kala püüdja staatus jäi teadmata 25 juhul (6,2 % taaspüükidest).
• Mõrdadega püüti 63,3% (255) kõigist taaspüütud ahvenaist ning nakkevõrkudega 13,9 % (56). Harrastuslike vahenditega püüti kokku alla kolme protsendi (2,97%) kõigist taaspüükidest. Harrastuslikest püügivahenditega tabati käsiõngega 4 (1,0%), spinninguga 2 (0,5 %) ja erinevate taliõngedega 7 (1,7 %) märgisega ahvenat. Püügivahend jäi paraku selgusetuks 79 (19,6 %) taaspüügiteate puhul.
• Püügiteateid, milles registreeriti ka kala pikkus püügi ajal, laekus 128. Neist taaspüügiteateist ligikaudu kolmandiku (43 isendit, st. 33,6%) puhul näitas märgistamiseaegse ja taaspüügi ajal mõõdetud täispikkuse võrdlus kalade negatiivset kasvu. See tulemus viitab sellise andmestiku suhteliselt suurele hajuvusele ning nõuab sääraste pikkuskasvu andmestike kasutamisel väga suurt ettevaatust.

Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut
Tartu 2020

Töö vastutav täitja oli Lauri Saks, aruande koostamisel osalesid ka (tähestikulises järjekorras) Redik Eschbaum, Kristiina Jürgens ja Imre Taal.
Töödes osalesid (tähestikulises järjekorras) Redik Eschbaum, Kristiina Hommik, Kristiina Jürgens, Viktor Kajalainen, Eerik Kurs, Lagle Matetski, Mari-Liis Põlme, Anett Reilent, Mehis Rohtla, Elor Sepp, Roland Svirgsden, Heli Špilev, Imre Taal, Elmar Talbonen, Ülle Talvik, Aare Verliin ja Markus Vetemaa.

Koostajad tänavad kõiki kalureid, kellega koostöös kalade märgistamine läbi viidi: (tähestikulises järjekorras) Andres Habak, Imre Kivi, Tarmo Luks, Kaur Lõpp, Randi Paat, Margus Post ja Taavi Suitsberg.
Samuti soovivad koostajad tänada ahvenate märgistamise andmestiku ning taaspüügiteadete laekumise ja katalogiseerimisega tegelenud Riigimetsa Majandamise Keskuse Põlula kalakasvatuse töötajaid (tähestikulises järjekorras) Kunnar Klaasi, Ene Saadret ja Ivar Tallermani.

Eriti suur tänu aga kõigile märgistatud ahvena taaspüügist teatajaile.