Vabariigi Valitsus algatas 25.05.2017 üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu kogu Eesti mereala, st sisemere, territoriaalmere ja majandusvööndi planeerimiseks ja planeeringu mõjude hindamise. Mereala planeeringu koostamist ja mõjude hindamise läbiviimist korraldab Rahandusministeerium. Planeeringu koostamist ja mõjude hindamist viib läbi konsultatsiooniettevõte Hendrikson & Ko OÜ.
Rahandusministeeriumi lehelt saab teada, et mereala planeerimise eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse ja säilitamisse. Planeeringu koostamise käigus hinnatakse kõikide merealal juba täna toimuvate ja tulevikuks kavandatavate tegevuste koosmõju ning hinnatakse nende tegevuste elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, aga ka majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid.
See kõik tähendab seda, et mereala planeering, kui see kord kehtestatakse, saab aluseks erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele ning on ka ettevõtjatele, investoritele, kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele aluseks oma tegevuste kavandamisel; teiste sõnadega, planeering võimaldab määratleda, kus ja millistel tingimustel on merealal erinevate inimtegevuste elluviimine kõige otstarbekam. Planeering iseenesest ei pane kuhugi tuulikuid püsti vaid leiab ja määrab ära nende rajamiseks potentsiaalsed kohad ning alles seejärel saab edasi minna konkreetsete arendajate ja töödega nende rajamiseks.
Mingil hetkel, juba üsna planeeringu algusfaasis, saigi keskseks probleemteemaks tuuleenergia ja kuigi tegelikult hõlmab planeering väga paljusid valdkondi ja huvigruppe, on igal arutelul jäädud ikka ja jälle taastuvenergeetika osas sedavõrd eriarvamusele, et raske on tasakaalu leida. Jah, on ilmne, et keegi ei taha tuulikuid nö oma tagahoovi, samas saadakse nagu aru, et kuhugi nad ju peavad tulema. Ärevaks teeb see kõik just kalurkonda, kelle põhisissetulek tuleb kalapüügist ja teadmata, millist mõju ning olulisi muutusi tuuleparkide rajamine ning seejärel töös hoidmine mereelustikule kaasa toob; kuidas see võib mõjutada tulevikus nt kalapüügimahtusid; kas riiklikul tasandil on kavas kompenseerida tuuleparkide rajamisperioodil ja selle järgselt mingitest vahenditest kalapüügiloa omanikele saamata jäänud tulu – millised on selles osas teiste riikide praktikad jne.
Viimasel kümnendil on Läänemerre rajatud mitmeid tuuleparke ning ilmselt tulebki oma kahtlusele ja küsimustele vastuste saamiseks küsida juba toimivate süsteemide kohta teavet, milline on olnud see esmane märgatav ja mõõdetav mõju – on see siis nt Taanis või Saksamaal.
14. juuli 2020 on Rahandusministeerium valmis saanud ja avalikustanud Eesti merealade planeeringu põhilahendusele esitatud ettepanekud ja ministeeriumi seisukohad neile. On tähelepanuväärne, et erinevaid ettepanekute esitajaid on suisa 28 ning ettepanekuid kordades enam. Vastav tabel ettepanekute sisust koos ministeeriumipoolsete seisukohtadega on leitav LINGILT
Videot mereala planeeringu põhimõtetest on võimalik vaadata YouTube’i LINGILT
Detailsem info mereala planeerimise ning sellega seotud dokumentide kohta on kättesaadav Eesti mereala planeeringu portaalis LINGILT
Mereala planeeringu kohta saab täpsemat infot Rahandusministeeriumi kodulehe LINGILT
Järgnev joonis on väja toodud Eesti merealaplaneeringu kodulehel ja iseloomustab, millises etapis hetkel planeering on.
