Autorid: Agentuur Kämp OÜ - Anne-Liis Peterson, Tiina Hiob, Ülle Pärnoja ja Priit Palomets
Tallin 2011

Uurimistöö "Uuring kala ja kalatoodete tarbimise suurendamise võimalustest Eestis" tellis MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit.

Uurimisküsimused:
1. Millised on kala ja kalatoodete tarbimisbarjäärid Eestis?
2. Millised on võimalikud lahendused tarbimisbarjääride kaotamiseks-vähendamiseks?
3. Milliste optimeeritud (riigi, tootjate-töötlejate, haridus-, jae- ja hulgimüüjate ning meedia-) tegevuste kaudu on võimalik efektiivselt kaasa aidata kala ja kalandustoodete tarbimise suurendamisele Eestis?
4. Millised meetodid ja mõõdikud sobivad loetletud tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks?

Uuringus pöörati suurt tähelepanu tajutud kvaliteetidele, so inimeste teadvuses kujunenud tunnetusele ja konstruktsioonidele, mis võivad erineda reaalsest olukorrast, kuid omavad tarbija hoiakule ja käitumisele olulist ja reaalset toimet.

KOKKUVÕTE TULEMUSTEST

Toode ja selle omadused

• Vastajad leidsid enamuses (80-90%), et kala- ja kalatooted rikastavad toidulauda, kala on hea vaheldus lihale, kala pakub maitseelamust (80%).
• Eesti kala tajutud kvaliteet – "väga hea ja hea" vastasid 54% vastanutest.
  Kõige kõrgema kvaliteedihinnangu sai otse kalurilt ostetud kala (seos Eesti kala tajutud kvaliteediga) – "väga hea ja hea" vastasid 78%. (Võrdluseks – importkala tunnetatud kvaliteet on oluliselt madalam – "väga hea ja hea" vastasid 33%).
• Toote päritolu puhul on värske kala ja suitsukala puhul eelistatud Eesti kala (vastavalt 73% ja 67%), külmutatud kala puhul pole päritolu niivõrd oluline (63%), samuti paneeritud ja taignas kalatoodete ning konservide puhul.
• Kala kui toote töötlemist hinnati jõukohaseks. Värske kala puhastamisega saadakse hakkama (ligikaudu 70% vastajatest), kala käitlemisega kaasnev lõhn ei häiri (ligikaudu 82% vastajatest).

Hind ja tarbimisväärtus

• Eesti kala hinnatakse märgatavalt kallimaks kui Eesti kauplustes müüdavat liha. Hinnang otse kalurilt/tootjalt saadava kala kallidusele on tagasihoidlikum. Tuleb tähele panna, et see on nn tunnetatud hind ja hinnang on arvamuspõhine. Ometi kujundab see paljude tarbijate reaalset ostukäitumist, nt poekala ostmata jätmist.

Koht ja kättesaadavus

• Tunnetatud kättesaadavus ("täiesti kättesaadav") Eesti liha osas on 60%, Eesti kala osas 29%, importkala osas 47% ja otse kalurilt ostetava kala puhul 20%.
  Tajutud defitsiit on enim märgatav just värske kala kättesaadavuse osas. Üle 60% vastajatest hindas värske kala kättesaadavust madalaks: värske kala valik on väike või pole seda saada – "täiesti nõus" 34%, "pigem nõus" 30%.
• Kui külmutatud ja eeltöödeldud kalatooteid eelistatakse osta kauplustest, siis värsket kala soovitakse osta lisaks ka alternatiivsete kanalide kaudu: kas otse kalurilt (24%) või kalakaupmehelt – nö kaluri vahendajalt – koos kodu lähedale toomisega 15%, kuid poodi ostukohana nimetasid ka 26% vastanutest.
  Pood värske kala müüjana pole kuigi atraktiivne. Samas ei saa väita, et ostjad poode värske kala  müügikohtadena ei usaldaks. Poe usaldusväärsus värske kala müügikohana on sama, mis turgudel.
  Turgude eelis on tõenäoliselt see, et ostja saab vahetumalt müüjaga suhelda, saab (või usub, et saab) teda huvitavat informatsiooni. Ostjale jääb mulje, et ta ostab kala, mis on läbinud võimalikult lühikese liikumisahela.
  Kaupluse eeliseks võiksid olla garanteeritud hoiustamistingimused ning tagatud kvaliteedinõuded. Samas võib ostja tunnetada rahulolematust info vähesusest kalatoodete päritolu ja püügiaja kohta – poest ei saa osta kaasa piisavat turvatunnet.
• Nii kvalitatiivse kui ka kvantitaiivse uuringu vastustest loeb välja soovi, et Eestis oleks usaldusväärne (üksiku ettevõtte huvide ülene) kala- ja/või kala müügikoha bränd.

Kommunikatsioon

• Vastajate ootused informatsiooni osas (sellekohast teavet pidasid vajalikuks 70% vastajatest) puudutasid eelkõige värske kala ostukohti (59%), võimalust kala kodu lähedale otse kalurilt tellida (43%), aga ka infot selle kohta, et kes ja kus on edasi müünud ebakvaliteetset kala (41%).
• Kvalitatiivse uuringu tulemustest on näha, et oodatakse tuge üldise kalatarbimise teadlikkuse tõstmisel (retseptid, filmid, telesaated...), et taaselustada Eestis kalatarbimiskultuuri. Samuti mainiti kalamüüjate müügioskuste ja teadmiste tõstmise vajalikkust.
• Eraldi märgiti mitmel korral ära nn Koolikala projekti algatamise vajalikkust – et lapsed läbi positiivse maitseelamuse harjuksid koolis kalatooteid sööma ning kokandustundudes õpetataks neid ka ise kalatoite valmistama.

Kalakultuur on siinsele piirkonnale-elanikkonnale olemuslik ja vajalik. See kindel teadmine pärineb omakultuurist, so kindel vaidlustamatu väide.

Uuringu teostaja: AS Emor
Uuringu tellija: MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit
Tallinn 2011

Uuringu "Kalandustoodete tarbimine ning võimalik tarbimise suurendamine Eestis" eesmärk oli kaardistada Eesti elanike hoiakud kala ja kalatoodete suhtes, kala tarbimis- ja ostuharjumused ning suhtumine võimalikesse kalandustoodete tarbimist suurendavatesse meetmetesse.

Uuringus käsitleti järgmisi teemasid:
- tarbijate hinnangud kala tervislikkusele võrdluses erinevate lihaliikidega,
- tarbijate hinnangud kauplustes müüdava Eesti kala, importkala ning otse kaluri poolt pakutava kohaliku kala hinnatasemele, kvaliteedile ning kättesaadavusele võrdluses poes müüdava Eesti lihaga,
- värske kala ning mitmesuguste kalatoodete tarbimissagedus, kalatoitude tarbimine väljaspool kodu,
- hinnangud enda ja laste kalatarbimisele,
- värske kala ja kalatoodete ostukohad, ostukanalite eelistus,
- värske kala ja kalatoodete päritolumaa olulisus,
- milliseid kalaliike tajutakse väärtkalana,
- hoiakud kala toiduks valmistamise, kala pakkumise, kalapüügi suhtes.

Teostaja: Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus
Tallinn 2009

Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna tellimusel viis Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus läbi projekti "Räime- ja kilutoodete arenguvõimaluste uuring" ning uuris projekti raames räime ja kilu tooraine saadavust ning selle mõju tootmisele ja toodete turukäitumisele.

Uuringu eesmärk oli räime ja kilu saadavuse analüüsimise abil leida räime- ja kilutoodete võimalikku tootmise potentsiaali.

Analüüsil kasutati Keskkonnaministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi andmebaase ning kalakäitlejate küsitlust.

KOKKUVÕTE

Räime ja kilu püük

* 2007. aasta Eesti kalapüügikvoodid Läänemerel olid räimele 32 227 ja kilule 52 060 tonni aastas. 2007. aasta vastavad kala väljapüügid olid: räime 26 108 tonni ja kilu 51 007 tonni.

* Kilu püügiga kasutati hästi ära kalapüügikvooti, kuid kilu kui tooraine ei ole sellest hoolimata ratsionaalselt ekspulateeritud.

* Kogu Läänemere kiluvarusid ei saa pidada jätkusuutlikuks ning kilupüügi reguleerimine ja püütud kilude ratsionaalne kasutamine on lähiaastate väljakutse.

* Räime püügikvoodist jäi 2007. aastal püüdmata üle 6 000 tonni kala.

* Liivi lahes on räime rohkem kui 1970ndatel aastatel, kuid kahjuks on kalade kaal väiksem.

* Kokkuvõtlikult on räimevarud Läänemeres jätkusuutlikud. Räimevarud on hetkel alakasutatud.

Heeringalised

* Heeringaliste toodete import on vaadeldaval perioodil kasvanud 1999. aasta kogusest 249 tonni 2007. aasta 3 500 tonnini ja 2008. aasta esimesel poolel oli imporditud juba 2 167 tonni.

* Heeringaliste toodete eksport kasvas aastast 2000 kuni 2005. 2006 toimus väike langus ja toodete ekspordikogus stabiliseerus ca 2 000 tonnini aastas.

* Eksporditud heeringaliste toodete hinnad tonni kohta olid kõrgeimad 2005. aastal - 66 900 krooni, kuid 2007. aastaks on tonni hind langenud 34 4000 kroonini.

* Heeringaliste toodete ekspordi mahu ja tonni hinna vähenemine näitavad, et eksporditakse küll rohkem kui varasematel aastatel, kuid toodete eest saadakse madalamat hinda.

* Suitsutatud heeringaliste import on olnud alla 40 tonni aastas. Imporditud suitsutatud heeringaliste tonni hind on olnud keslmiselt 30 000 krooni.

*  Suitsutatud heeringaliste eksport on ilma selge tendentsita varieerunud mõnest tonnist kuni 1 500 tonnini aastas. Eksporditud suitsutatud heeringalite tonni hind on kõikunud 3 300st 49 000 kroonini, kuid keskmiseks hinnaks on 14 000 krooni tonnilt.

* Suitsutatud heeringalistel on laialdaselt turgu ja tarbimisharjumust Euroopas, kuid Eesti suitsutatud toodete nõrkuseks on vanad ja amortiseerunud suitsutusahjud. Viimaste väljavahetamisel tõuseb suitsutatud heeringaliste tootegrupi ekspordipotentsiaal.

* Soolatud heeringaliste eksport on olnud teisejärguline perioodil 1999-2005, kuid aastatel 2006-2008 on tootegrupi eksport näidanud püsivat tõusu. 2006. aastal oli soolatud heeringaliste eksport 260 tonni, 2007. aastal 330 tonni ja 2008. aasta esimesel poolel juba 296 tonni.

* Soolatud heeringalisi kasutatakse toormaterjalina mitmete teiste heeringaliste toodete valmistamisel. Tootegrupi ekspordikasv on positiivne, kinnitades, et meie tööstuste valmistatud toodang on kvaliteetne ja sobilik teiste riikide töötleva tööstuse tooraineks. Veelgi positiivsem oleks, kui praegune soolatud heeringaliste grupp ka Eestis edasi töödeldakse.

Kilu

* Külmutatud kilu on lihtne toota ja turustada, kuid ei anna ettevõttele arengu- ja kasvupotentsiaali.

* Kilutoodete import on märkimisväärselt kasvanud, olles keskmiselt 500 tonni aastatel 1999-2006, siis aastal 2007 imporditi üle 5 000 tonni kilutooteid ja 2008. aasta esimesel poolel on imporditud juba 2 600 tonni kilutooteid.

* Kilutoodete impordimahu kasvamine näitab kohalike ettevõtjate vähest aktiivsust kilutoodete turul, kuid tarbijate nõudlust kilutoodete järele.

* Eestist eksporditakse kilutooteid tunduvalt madalama hinnaga kui sama grupi tooteid imporditakse. Kilutoodete eksport on kõrgem kui import, kuid saadav tulu ei ole optimaalne.

* Külmutatud kilu ja kilutoodete ja -hoidiste ekspordimaad on Ida-Euroopa riigid, kelledest kaks põhilist eksportijat on Venemaa ja Ukraina. Ülejäänud ekspordimaad moodustavad Venemaa ja Ukraina ekspordimahust 2-4 protsenti. Ekspordituru ühenäolisus on ettevõttele suur äririsk.

* Kilutoodete ja -hoidiste impordidünaamikas on vaadeldaval ajavahemikul toimunud suured muutused. Kui aastatel 1999-2004 oli suurimaks kilutoodete importijariigiks Saksamaa, siis 2005. aastast on jõuliselt sisenenud Läti.

* Heeringaliste ja kilu kaubagruppide ekspordi juures on kaubavahetuselt intensiivsemad grupid külmutatud kilu ja kiluhoidised ja -tooted.

* Kasumlikumad eksportturud on kindlasti nõudlikumad toodete kvaliteedi osas. Samas on nendel turgudel olemas heeringaliste toodete tarbimisharjumus, mida tõestavad ka stabiilsed müügimahud. Seega on vajalik heeringaliste ja kilu toodete stabiilse kvaliteedi tagamine.

* Heeringaliste ja kilu ekspordis tuleb senisest enam keskenduda:
1) sihtturgude avardamisele,
2) lisandväärtusega toodete müügi ja turundamise edendamisele.

* Kohalikud tootajad peavad kriitiliselt üle vaatama oma müügi- ja turustusmetoodikad, selmet mitte lasta end Eesti kilutoodete turult välja arvata.

Tooraine

* Kalakäitlemise ettevõtted kasutavad oma toodete tootmiseks koguseliselt kõige enam väikeseid kalaliike (ca 41%), seejärel keskmiseid (ca 33%) ja kõge vähem suuri kalaliike (ca 26%).

* Räime ja kilu kasutatakse ca 48% kogu kasutatavast toorainest.

* Tooraine töötlemisastme alusel on tooraine jaotumine järgmine:
- terved kalad toorainena moodustavad 31%,
- kalarümbad toorainena moodustavad 26%,
- kalafilee toorainena moodustab 23%,
- kalaliha mass moodustab 20% kogu toorainest.

* Jahutatud kalatooraine osakaal on 57% ja külmutatud kalatooraine osakaal on 43% kogu toorainest.

* Üle poole kalast jõuab kalakäitlemise ettevõtetesse tervetana või kalarümbana, mis tähendab selget vajadust kalade esmatöötlemise arendamisele.

* Jahutatud kalatooraine ja külmutatud kalatooraine osakaalud on võrreldavas suurusjärgus, mis seab vajaduse korralike jahekambrite, külmkambrite kui ka külmutatud kala sulatamise tehnoloogiate arendamisele.

* Räime ja kilu ostetakse sisse nii jahutatult kui külmutatult, et tagada ühtlane tootmisprotsess.

* Vajadus välismaiste tarnijate järele on sellepärast, et Eestis püütud räime ja kilu kvaliteet varieerub.

* Püütud kilu ja räime õigel temperatuurirežiimil hoidmine ja suuruse järgi sorteeerimine võimaldaks tõsta ka kohaliku kala turuväärtust, ühtlasi andes kohalikele kalakäitlejatele võimaluse kasutada erineva kvaliteediga toorainet erinevate kilutoodete tootmiseks. Tootele lisaväärtuse andmine peab algama juba püügil.

KalaAju 31.10.2020 vaheloosimise võitjad on selgunud, aga ootame ka edaspidi kõigi kalade fotosid aadressil KalaAju.ee.

Kalanduse teabekeskus soovib luua kalafotodel põhinevat kalaliikide määrajat. Määraja programmi "väljaõpetamiseks" vajame võimalikult paljude erinevate kalade fotosid. Heade tulemuste saamiseks loodame koguda igast kalaliigist minimaalselt 500 fotot.

Nipid:

• Kui soovid kõik oma fotod kiiresti korraga üles laadida liiki määramata, jäta liigi valikuks Tundmatu. 
• Nutiseadmes saab pildistada ka pärast nupu "Lisa failid" klikkamist valides "Jäädvusta kujutis".

Järgmine vaheloosimine analoogsetele auhindadele toimub kõigi 30. juuniks 2021 fotosaatnute vahel. Kindlasti ei tasu fotode postitamisega oodata juuni lõpuni, vaid oleks hea, kui neid laekuks pidevalt, sest siis saab KalaAju juba jooksvalt targemaks.

Videoüleskutse

Pildistamise juhend
Oodatud on nii varasemad kui ka äsjapüütud kalade fotod. Kala võib fotol olla nii õnge otsas, käes kui ka maapinnal.

Kui soovid eriti abivalmis olla ning Sul on kala hetkel käepärast, palume seda pildistada järgmiselt:
1. Kala asetatuna külili ühel toonil taustale: kaadris kindlasti kogu kala ninamikust terve sabauimeni.
2. Lähivaade kala peast.
3. Lähivaade kala sabaosast.

Lisateave kalateave@ut.ee

Kalamääraja loomist toetab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond.